Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond. Magistritööd – Master's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/16658
Browse
Browsing Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond. Magistritööd – Master's theses by Author "Bender, Reet, juhendaja"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapoliitika temaatiline saksa-eesti valiksõnastik(Tartu Ülikool, 2018) Saar, Kerli; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakondKäesoleva magistritöö raames koostas töö autor Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapoliitika teemalise saksa-eesti valiksõnastiku. Teemavalikul sai autori jaoks määravaks isiklik kogemus rändepoliitika valdkonnas ning teema ühiskondlik aktuaalsus. Olles viibinud praktikal Saksa parlamendis ning puutudes seal igapäevaselt kokku poliitiliste aruteludega rändekriisi ja pagulaste teemal, tundis autor, et eesti keeles ei ole vastava valdkonna terminoloogia piisaval määral välja kujunenud ning sel teemal rääkimine seetõttu raskendatud. Käesoleva töö eesmärk oli võrrelda Euroopa Liidu rändepoliitika ja ühise varjupaigasüsteemi alusdokumentide saksa- ja eestikeelseid versioone ning anda ülevaade mõlemas keeles kasutusel olevast terminoloogiast. Töö on suunatud kõigile, kelle jaoks on oluline kasutada õiget terminoloogiat rändepoliitika valdkonnas. Autor ise arvab, et sõnastik võiks kasulik olla eeskätt tõlkidele/tõlkijatele, aga kindlasti ka ajakirjanduses töötavatele inimestele.Item Horst Dieter Schlosseri teose "Sprache unterm Hakenkreuz. Eine andere Geschichte des Nationalsozialismus" 9. peatüki tõlge ja tõlkeprobleemide analüüs(Tartu Ülikool, 2018) Kägu, Liis; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakondMagistriprojekti eesmärk oli tõlkida Horst Dieter Schlosseri teose „Sprache unterm Hakenkreuz. Eine andere Geschichte des Nationalsozialismus“ 9. peatükk, analüüsida tekkinud tõlkeprobleeme ning ühtlasi uurida erialakirjanduse põhjal, kas eesti keeles kasutatav mõistestik on ühtlane ja anda soovitusi, milliseid vasteid eelistada. Tõlkimisel lähtuti eesmärgist järgida võimalikult täpselt originaalteksti, arvestades seejuures sihtkultuuri teadmistega. Tõlke teoreetiliseks aluseks oli Molina ja Lucía Molina ja Amparo Hurtado Albiri tõlketehnikate klassifikatsioon. Suure osa tööprotsessist moodustas teemakohase kirjanduse läbitöötamine, eesmärgiga mõista võimalikult hästi tõlgitavat teksti, leida eesti keeles enimkasutatavad vasted natsionaalsotsialistliku režiimiga seonduvatele mõistetele ja pakkuda välja lahendused keeleteaduslike mõistete ülekandmiseks eesti keelde. Muuhulgas analüüsiti töö käigus mitmeid tõlkimise käigus ilmnenud üksikprobleeme.