Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond. Magistritööd – Master's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/16658

Browse

Now showing 1 - 20 of 334

listelement.badge.access-status Open Access ,
Reklaamlausete tõlkimine Eesti tõlkebüroode näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Toomsalu, Markus; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Tõlketeenust pakkuvad asutused, sealhulgas tõlkebürood ja reklaamiagentuurid, mängivad reklaamlausete vahendamisel olulist rolli, kuna nende kaudu jõuab suur osa tõlgitud reklaamlausetest nii Eesti kui ka rahvusvahelisele turule. Lisaks mõjutavad need asutused ka seda, milliseid tõlkemeetodeid ja -strateegiaid reklaamlausete tõlkimisel kasutatakse. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, kuidas Eesti tõlketeenust pakkuvad asutused tõlgivad ja lokaliseerivad reklaamlauseid nii teistest keeltest eesti keelde kui ka eesti keelest teistesse keeltesse. Samuti antakse ülevaade reklaamlausete tõlkimise praktikast Eesti tõlkemaastikul. Töös analüüsitakse reklaamlausete tõlkimise protsessi, tõlkimisel esinevaid probleeme ning nende lahendamiseks rakendatud lähenemisi. Uurimuse empiiriline osa põhineb Eesti tõlketeenust pakkuvatele asutustele saadetud küsitluse vastustel. Märksõnad: reklaamlaused, tõlkimine, reklaamitõlge, tõlkebürood, reklaamiagentuurid
listelement.badge.access-status Open Access ,
Vene fraseologismide tõlkimisest I. Turgenevi romaani „Aadlipesa“ ja selle kolme eestinduse näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Sarapuu, Oksana; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
See magistritöö uurib fraseologismide tõlkimist vene keelest eesti keelde. Analüüsitav materjal pärineb Ivan Turgenevi romaanist „Aadlipesa“ ning selle kolmest eestikeelsest tõlkest: Henrik Visnapuu (1927), Friedrich Kõlli (1954) ja Virve Krimmi (1983) käsitlustest. Töö käigus otsitakse vastust järgmistele uurimisküsimustele: - Milliseid tõlkemeetodeid on tõlkijad fraseoloogiliste üksuste vahendamisel kasutanud? - Kuidas erinevad tõlkijate valitud meetodid Turgenevi transformeeritud fraseologismide ja tavapäraste püsiväljendite tõlkimisel? - Millisel määral on need valikud võimaldanud säilitada autori originaalstiili ja ekspressiivsust? Märksõnad: fraseologismid, vene-eesti tõlge, Ivan Turgenev, võrdlev analüüs.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Ajalooliste reaalide, kujundlike väljendite ja nimede eesti-inglise inim- ja masintõlke analüüs Oskar Lutsu „Kevade“ näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Poobus, Kaidi; Borovikova, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Magistritöö eesmärk on uurida Oskar Lutsu romaani „Kevade“ ingliskeelses versioonis „Spring“ valitud tekstikatkendites esinevate ajalooliste reaalide, kujundlike väljendite ja (hüüd)nimede puhul rakendatud tõlkemeetodeid. Inimtõlget kõrvutatakse masintõlkesüsteemi Google’i tõlke väljundiga, et mõista süsteemi suutlikkust tõlkida ilukirjandustekste eesti-inglise keelesuunal. Lisaks vaadeldakse masintõlke muutumist ajas nelja kuu jooksul. Eesmärgist lähtuvalt on magistritöö uurimisküsimused järgmised: milliseid tõlkemeetodeid on rakendatud „Kevade“ tõlkes? Milline on masintõlke väljund teoses esinevate (hüüd)nimede ning ajalooliste reaalide ja kujundlike väljendite puhul? Kas ja mil määral erineb masintõlke väljund eri ajahetkedel? Uurimistöös kasutatav korpus koosneb 41 keelendist, mille põhjal antakse ülevaade rakendatud tõlkemeetoditest ning analüüsitakse masintõlke väljundit. MÄRKSÕNAD Luts, Oskar, tõlkemeetodid, masintõlge, ilukirjandus, tõlkimine
listelement.badge.access-status Open Access ,
Estonia through cultural and interlingual translation: auto- and hetero-Images in Lennart Merís Hõbevalge and Silverwhite
(Tartu Ülikool, 2026) Põldmaa, Kady; Doorslaer, Luc van, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
As translation studies and imagology help show how cultures become visible across languages, this thesis examines how national and cultural images in Lennart Meri’s Hõbevalge (1976) are translated into English in Silverwhite. The study asks how auto-images and hetero-images are transferred and what kinds of translational patterns emerge in this process. First, the introduction of the thesis presents the topic, aim, key terms, and structure. Then, the theoretical chapter outlines the background of the novel and its author and introduces the connections between translation studies and imagology. The methodology chapter explains the selection principles for the image-events that make up the corpus and the adapted model based on a translation framework by Holmes (1988). The corpus and paratexts are examined in the analysis chapter through the adapted Holmesian model to trace imagological transfer in translation. Keywords: translation studies, imagology, auto-images, hetero-images, paratexts.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Udmurdi luuletaja Ašaltši Oki luuletuse „Сюрес дурын“ („Tee ääres“) venekeelsete tõlgete võrdlus
(Tartu Ülikool, 2026) Pihlik, Laura; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Kuznetsov, Nikolai, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Siinse magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas on tõlkijate valikute tõttu muutunud luuletuse „Сюрес дурын“ tähendus ja struktuur selle neljas venekeelses tõlkes. Selleks analüüsiti kõigi viie teksti sisu- ja väljendusplaani ning leiti, et üheski tõlkes pole edasi antud kõiki lähteteksti omapärasid. Mõni tõlkija on keskendunud rohkem tähenduslikule poolele, mõni struktuurile, mõni on tähtsamaks pidanud meetrumit, mõni kõlakordusi. Kuigi tõlkijate hulgas oli ka neid, kes ei rääkinud udmurdi keelt emakeelena, ei saa öelda, et nemad lähtetekstist rohkem eemaldunud oleksid. Tundub, et aspektid, millele tõlkijad keskendusid, muutusid pigem vastavalt ajale, mil tõlge tehtud oli. luuletõlge, tõlgete võrdlus, Ašaltši Oki, udmurdi luule
listelement.badge.access-status Open Access ,
Investeerimisterminite tõlkimine IATE andmebaasi näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Marjapuu, Anita Miia; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Cousins, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Magistritöö eesmärk on korrastada ja arendada eestikeelset investeerimisvaldkonna terminoloogiat Euroopa Liidu ametliku andmebaasi IATE näitel. Viimaste aastate investeerimisaktiivsuse hüppelise kasvuga Eestis on tekkinud tungiv vajadus selge, ühtse ja laialdaselt kättesaadava emakeelse oskuskeele järele. Magistritöö eesmärk on anda panus nimetatud probleemi lahendamisse, analüüsides ja pakkudes välja eestikeelseid vasteid valikule investeerimisvaldkonna terminitele. Praktilise väljundina pakun sooritatud terminitöö raames välja 19 süstemaatiliselt põhjendatud eestikeelset definitsiooni ja usaldusväärse allikaga varustatud investeerimisteemalist terminit IATE andmebaasi täiendamiseks, aidates seeläbi kaasa investeerimisvaldkonna eesti oskuskeele edendamisele. Selline terminoloogiatöö on hädavajalik, et tagada eesti teadus- ja erialakeele jätkusuutlikkus ning võimekus kohaneda pidevalt muutuva maailmaga. Märksõnad: terminoloogia, terminitöö, IATE, majandus, investeerimine
listelement.badge.access-status Open Access ,
Keelelise huumori tõlkeanalüüs eesti keelde komöödiasarja „Brooklyni jaoskond“ näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Lillemets, Laura-Liisabeth; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Käesolev magistritöö uurib ingliskeelse huumori ülekandumist eesti keelde ja kultuuriruumi. Uurimisobjektiks on valitud USA situatsioonikomöödiasari „Brooklyni jaoskond“ ning sellest esimene hooaeg. Töö eesmärk oli välja selgitada, millised huumorimehhanismid esinevad seriaalis kõige sagedamini, kuidas need tõlkes toimivad ning kuidas mõjutab tõlge nalja mõistetavust sihtkultuuris. Analüüs käsitleb 40 tõlkenäidet inglise-eesti suunal. huumor, tõlkeanalüüs, subtiitrid, audiovisuaaltõlge
listelement.badge.access-status Open Access ,
Framing in news translation: a comparative analysis of Estonian- and Russian-language versions of international news on the war in Ukraine
(Tartu Ülikool, 2026) Konsap, Vivika; Doorslaer, Luc van, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
This thesis examines how framing is reshaped in the translation and editorial processing of international news across Estonian- and Russian-language versions of articles originating from Reuters and Bloomberg, focusing on coverage of Russia's war in Ukraine. The theoretical framework covers key concepts in news translation alongside framing theory and agenda-setting. The methodology presents a qualitative corpus study of seven article sets published by Delfi, analysed using Entman's (1993) framing model and Baker's (2006) concept of selective appropriation, the latter extended in line with Schäffner (2012), Bielsa and Bassnett (2009) and Kamyanets (2022). The analysis identifies systematic patterns of framing simplification across both language groups, with notable differences in how Estonian and Russian versions adapt the source material. The conclusion synthesises the findings in response to the four research questions. Keywords: news translation, framing, selective appropriation, indirect translation, bilingual media
listelement.badge.access-status Open Access ,
Liminaalsuse vahendamine tõlkes: muinasjutulised elemendid Sarah J. Maasi teoses A Court of Thorns and Roses
(Tartu Ülikool, 2026) Hõbemeri, Maarja; Rajamäe, Pilvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Käesolev magistritöö uurib muinasjutuliste elementide ja liminaalsuse seoseid Sarah J. Maasi teoses A Court of Thorns and Roses ning selle eestikeelses tõlkes Rooside ja okaste koda. Töö eesmärk on analüüsida, kuidas muinasjutulised motiivid väljendavad liminaalsust ehk piiripealseid ja muutusega seotud seisundeid. Lisaks uuritakse, kuidas need liminaalsed aspektid säilivad või muutuvad tõlkes. Analüüs põhineb kvalitatiivsel lähilugemisel ja tõlkevõrdlusel ning jaguneb viieks kategooriaks: liminaalsed ruumid, seisundid, suhted ja olendid, sündmused ning protsessid. Töö näitab, et muinasjutulised elemendid toimivad tekstis ülemineku ja transformatsiooni mehhanismidena ning et tõlge ei vahenda ainult tähendusi, vaid kujundab neid aktiivselt ümber. Märksõnad: liminaalsus, fantaasiakirjandus, Sarah J. Maas, A Court of Thorns and Roses, tõlkeanalüüs, muinasjutumotiivid
listelement.badge.access-status Open Access ,
Onomatopöa tõlkimisest Oscar Wilde’i romaani „Dorian Gray portree“ kolme eestinduse näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Vihand, Marian; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Magistritöö eesmärk on analüüsida onomatopöa ehk helisõnade esinemist ning nende tõlkimist Oscar Wilde’i „Dorian Gray portree“ ingliskeelse 1891. aasta versiooni ning selle kolme eestinduse (A. H. Tammsaare 1929 esmatõlge; Henno Rajandi 1972 redigeeritud kordustõlge; Krista Kaer 2021 kordustõlge) näitel. Töö eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisküsimused on järgmised: - Millised on teose kolme eestinduse tõlkijate strateegiad onomatopöa tõlkimisel? - Kas ja kui suurt rolli mängib onomatopoeetiliste sõnade leksikaliseeritus nende tõlkimises? - Kuidas täpselt võib onomatopöa tõlkimine või mitte tõlkimine mõjutada lähtetekstis kujutatu edasi andmist sihttekstis?
listelement.badge.access-status Open Access ,
Audre Lorde’i esseed feministliku aktivistliku tekstina. Nelja essee tõlge ja tõlke analüüs
(Tartu Ülikool, 2025) Veisson, Maarja; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Käesolevas magistriprojektis esitan nelja essee tõlke Audre Lorde’i kogumikust „Õde võõras: esseed ja kõned“ (Sister Outsider: Essays and Speeches 1984) ning arutlen feministliku ja aktivistliku teksti tõlkimisega seotud küsimuste üle.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Nõukogude Eesti tõlkediskursus aastatel 1950–1960 ajakirja Looming näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Toomiste, Madli; Steinberg, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Magistritöö uurimisobjekt on Eesti Kirjanike Liidu ajakirjas Looming perioodil 1950–1960 ilmunud tõlkearvustused ja tõlketeemalised artiklid. Looming on üks vanimaid Eesti kirjandusajakirju, mis ilmub igakuiselt alates 1923. aastast. Vaatamata sellele, et Nõukogude Eestis tsenseeriti kirjanduslikke väljaandeid, on selle ajakirja „[…] põhitaotluseks algusest peale olnud uudiskirjanduse avaldamine ja eesti kirjanduse hetkeolukorra kajastamine kogu selle mitmekülgsuses“ (Eesti Kirjanike Liidu ajakiri 2025). Seetõttu pakuvad Loomingus ilmunud tõlkekirjanduse arvustused ja artiklid väärtuslikku ainest tõlkediskursuse uurimiseks.
listelement.badge.access-status Open Access ,
WinoGrande andmestiku tõlkimine suurte keelemudelite argimõistusliku järeldamisoskuse hindamiseks eesti keeles
(Tartu Ülikool, 2025) Ojastu, Marii; Sirts, Kairit, juhendaja; Borovikova, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Käesoleva magistritöö eesmärk on ingliskeelne WinoGrande testandmestik eesti keelde tõlkida, lokaliseerida ja eesti keelele kohandada. Magistritöös tõlgitakse 1767 tekstülesannet, mille kogumaht on 37 802 sõna. Tegemist on omapärase tõlkega, kuna tõlke lugeja ei ole inimene, vaid masin. Magistritöös tuvastatakse ja dokumenteeritakse andmestiku eesti keelde tõlkimises esinevad väljakutsed ja kirjeldatakse meetodeid, mis toetaksid taoliste andmestike eesti keelde tõlkimist ka tulevikus. Magistritöö raames valminud andmestikku kasutatakse Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis eestikeelsete keelemudelite järeldamisoskuse hindamiseks ning saadud tulemusi kajastatakse ka selles magistritöös. Kuna taolisi andmestikke on teistesse keeltesse samal eesmärgil ka masintõlgitud, siis analüüsitakse magistritöös lisaks seda, kas eestikeelset masintõlget oleks võimalik keelemudelite hindamiseks kasutada. Keelemudelid, mille järeldamisoskust eesti keeles hinnatakse, on OpenAI GPT-4o, EuroLLM 9B (Martins jt 2024), Llammas (Kuulmets jt 2024), LLama 3.3 70B (Grattafiori jt 2024), LLama 3.1 8B (Grattafiori jt 2024) ja LLama 3.1 405B Instruct (Grattafiori jt 2024). Tõlgitud andmestikku saab kasutada eesti keeletehnoloogia arendamises ka edaspidi.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Veebilehe tõlkeanalüüs teater Vanemuine näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Nigol, Margot; Amon, Marri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Vanemuise teatri veebilehel on kajastatud praktiline teave külastajale, repertuaar ning repertuaari lavastuste kirjeldused, ajalugu, uudised ning erinevad programmid. Vanemuise veebilehel repertuaaris olevate eesti- ning ingliskeelsete lavastuste kirjelduste näol on tegemist teatri- ja kirjandustekstidega, milles pole oluline mitte ainult informatsiooni edastamine, vaid ühes sellega ka teatritekstidele omase poeetilisuse ning emotsiooni edasi andmine. Analüüsitakse veebilehe rubriikide tõlkimist tehtud valikute valguses, mis on tõlgitud, mis mitte ning millisele informatsioonile pääseb ligi võõrkeelne lugeja. Tõlgete analüüsis on keskendutud lavastuste kirjeldustele.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Tom Vanderbilti raamatu „Beginners. The curious power of lifelong learning“ valitud peatükkide tõlge ja tõlkeanalüüs
(Tartu Ülikool, 2025) London, Kati; Kährik, Kaja, juhendaja; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Magistritöö aluseks on Tom Vanderbilti eneseabiõpiku „Beginners“ kahe peatüki tõlge ja nende analüüs. Sõnaveebi järgi on beginner ehk algaja inimene, kes on mingis tegevuses vilumuseta või väheste kogemustega, mingil alal hiljaaegu tegutsema hakanu (Sõnaveeb 2025).
listelement.badge.access-status Open Access ,
Kohanimede ja Eesti keskaega kujutavate reaalide tõlke analüüs Indrek Hargla kriminaalromaanis „Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus
(Tartu Ülikool, 2025) Bremen, Annabel; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Käesolev magistritöö uurib Indrek Hargla kriminaalromaanis „Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus“ esinevate kohanimede ja Eesti keskaega kujutavate ajaloo reaalide inglise keelde tõlkimisel kasutatud tõlkemeetodeid.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Emily Dickinsoni luule võtmesõnade tõlketehnikad Doris Kareva eestindustes
(Tartu Ülikool, 2025) Abroi, Anne-Mari; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Töö eesmärk on vaadata, milliseid tõlketehnikaid on Doris Kareva kasutanud Emily Dickinsoni luuletusi tõlkides ning nende valikute mõjusid luuletustele. Töö peamised uurimisküsimused on sellest tulenevalt: milliseid tõlketehnikaid on kasutatud? Kas ja kuidas on eri tõlketehnikate rakendamise tulemusel võtmesõnad ja nende tähendused muutunud? Kas ja kuidas on eri tõlketehnikate kasutus luuletust üldiselt mõjutanud ja muutnud? Oluline on ka mainida, et töö eesmärk ei ole mitte tõlkele hinnangut anda, vaid analüüsida, mis on eestindustes muutunud või välja jäänud. Muutuste ja väljajättude olemasolu ei ole halb ega negatiivne, sest täpne tõlge on ilukirjandustekstide puhul võimatu. Seda erinevatel põhjustel nagu keeltevahelised erinevused, eksisteeriv sõnavara, sõnade kaastähendused, kultuurilised varjundid jne.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Kes on Eesti vandetõlk? : (Eesti vandetõlkide uuring ja võrdlus Eesti tõlkijate uuringu 2021 tulemustega)
(Tartu Ülikool, 2024) Selbak, Katrin; Rääbus, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
listelement.badge.access-status Open Access ,
Marie F. Mongani käsiraamatu "Hypnobirthing®: the Mongan method, 4th edition: a natural approach to safer, easier, more comfortable birthing" kahe peatüki tõlge ja tõlkeanalüüs
(Tartu Ülikool, 2024) Mäestu, Juta; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Paal, Kiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
listelement.badge.access-status Open Access ,
Maud S. Mandeli ajaloouurimuse "In the aftermath of genocide: Armenians and Jews in the twentieth-century France" valitud peatüki tõlge ja tõlkeprobleemide analüüs
(Tartu Ülikool, 2024) Vallikivi, Johanna Maria; Amon, Marri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond

Browse

Recent Submissions