Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24341
Sirvi
Sirvi Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology Autor "Allik, Jüri, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 7 7
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Isiksus ja mina-hoiakud - üksmeel enese ja teiste hinnangute vahel(Tartu Ülikool, 2000) Ruus, Tuuli; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKirje Isiksuse omaduste seos religioossusega Venemaal(Tartu Ülikool, 2013) Saksniit, Mariana; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUuriti religioossuse ja isiksuse omaduste vahelist seost Venemaal, kus 56,4% üle 10 tuhandest uuringus osalenust (keskmine vanus 20,8 aastat) kinnitas, et omab sidet religioossusega. Varasemad uuringud on näidanud, et sotsiaalsus ja meelekindlus on enam seotud religioossusega, kui teised isiksusedimensioonid (Kosek, 1999; McCullough, Tsang & Brion, 2003; Saroglou & Fiasse, 2003; Taylor & MacDonald, 1999). Tulemustest selgub, et religioossuse parimad ennustajad on erinevate isiksusedimensioonide alaskaalad – sotsiaalsuse dimensiooni alaskaala siirus, ekstravertsuse dimensiooni alaskaala seltsivus, neurootilisuse dimensiooni alaskaala ärevus ja avatuse dimensiooni alaskaala avatus väärtustele. Võrdlus teistes religioonide saadud tulemustega viitab võimalusele, et seos religiooni ja isiksuse omaduste vahel on universaalse iseloomuga.Kirje Koolielus tekkivate emotsioonide tugevus ja valents. Strength and valence of school emotions(Tartu Ülikool, 2014) Bredihhina, Ljubov; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutThe aim of this study is to investigate how students estimate their emotions in different contexts, to assess these emotions` valence (negativity or positivity) and their strength. Also were studied students sex, age differences and differences in teachers` and students` opinion about students` emotions. In this study participated 107 students (66 women and 41 men with mean age 14.942.0 years) and 44 teachers (34 women and 10 men with mean age 45.1612.18 years) from different schools of Ida-Viru Country. Estimates were gotten by two different questionnaires, the one for students and the second for teachers. Results show that in common girls` estimations are more extreme and stronger than boys give. Younger teenagers` emotions are more drastic and with the stronger intensity. Teachers valuate the students’ emotions very well in the valence direction with the exception that they overestimate the emotions` intensity and the value of the valence. The results showed also, that teachers also do not estimate adequately the worsening of students’ mood after the school day. The work confirms the need to use in addition to self-esteem also the other estimations.Kirje Meeste ja naiste isiksuseseadumuste erinevused mõõdetuna NCS küsimustiku abil(Tartu Ülikool, 2012) Kangur, Sirli; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKirje Objektide hulga keskmise suuruse tajumine(Tartu Ülikool, 2019) Aavik, Liisa; Allik, Jüri, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutInimese tajusüsteem on võimeline kiirelt, automaatselt ja mitteteadlikult arvutama keskmist suurust, kasutamata selleks arve või matemaatilisi operatsioone. Uurijad on seni arvanud, et eristustäpsus (psühhomeetrilise kõvera tõusunurk) annab meile infot, kas keskmise suuruse töötluses arvestatakse osa või kõiki elemente. Eristustäpsuse muutuste hindamiseks kõvera tõusunurka vaadates pole aga tähelepanematus eristatav representatsiooni mürast. Selles töös viidi need kaks faktorit uut meetodit kasutades lahku. Neli katseisikut pidid lahendama ülesande, kus tuli hinnata, kas kaheksa ringikujulise elemendi keskmine suurus on suurem või väiksem etalonstiimulist. Ühes tingimuses olid kõik kaheksa elementi etalonist erinevad ning teises erines ainult üks kaheksast. Seega, tekitati kaks tingimust, millest ühes olid kõik elemendid informatiivsed ja teises oli, juhul kui inimene arvestab vaid üksikuid objekte, võimalus olulist elementi mitte märgata. Saadud tulemuste põhjal koostati mõlema tingimuse kohta modifitseeritud psühhomeetrilised kõverad, milles kõvera asümptooti arvesse võttes viidi representatsiooni müra ja tähelepanematus lahku. Töö tulemuste põhjal polnud alust omistada eristusvõime muutusi tähelepanematusest tingitud pimedusele. Töö tulemused toetasid väidet, et vaatleja märkab ja võtab hinnangut andes arvesse kõiki kaheksat stiimulit.Kirje Perception of the mean and sum size of geometric forms(Tartu Ülikool, 2013) Averin, Kristiina; Allik, Jüri, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutHuman efficacy in mean and sum size estimation was tested in this thesis. Kahneman (2011) proposed mean and sum size of geometric figures to be estimated by different systems – System1 and System 2. Effortless and automatic System 1 allows estimating mean size with considerable accuracy. Sum size, which requires multiplication of the means, however, can be only computed by a more elaborate higher order system, System 2. Two experiments, sharing the test elements, but with different reference and instruction, were conducted to test Kahneman’s proposal. In the first experiment the observers were asked to estimate mean size of a set of elements; in the second, the task was to estimate the sum size of the same elements. We expected to see great differences in the accuracy of size and sum discrimination if the underlying operations used in these tasks were different. The results show sudden drop in the accuracy if participants were required to estimate the sum size instead of mean size. Instead of assuming multiplication in sum size estimation, we proposed a model, where all the elements are set side-by-side, following an imaginary line, with the sum distance occupied by the adjoining elements being estimated instead. Accuracy is lowered in the sum size discrimination task by the measurement error of single elements, which is likely to be increased by the additional requirement – mental transposition of the elements – that one could estimate the required property. In addition, we could see that the mean size of a set of similar elements can be estimated only by using a subset of 2 –3 of all elements. Therefore, accuracy in the sum size estimation task can be reduced not only by the transposition need, but also by the requirement to use all the elements for creating an estimate.Kirje Three themes of individualism and development of the ESTIND scale : master's thesis(Tartu Ülikool, 2000) Koido, Kati; Allik, Jüri, juhendaja; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut