Psühholoogia instituut

Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/14985

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 46

Armastuse väljendamine läbi personaalsete väärtuste
(Tartu Ülikool, 2024) de Bruyn, Anni-Mari; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli uurida seost inimeste isiklike väärtuste ja nende lähisuhtes esinevate armastuse komponentide vahel, mida esindab Sternbergi armastuse kolmnurga teooria. Uurimuses osales 105 inimest (24 meest, 80 naist, 1 muu). Uurimus viidi läbi Limesurvey küsimustiku abil, mis koosnes Sternbergi Love lühiversioonist (TLS-15) ja väärtuste portree küsimustikust (PVQ-3R). Püstitati hüpoteesid, et inimesed, kes peavad oluliseks Hedonismi, saavad Sternbergi armastuse kolmnurgas kõrgema Kireskoori ja inimesed, kelle jaoks on olulised konservatiivsed väärtused (Turvalisus, Traditsioonid ja Konformsus), saavad kõrgema skoori Pühendumuse skaalal ning et suhte pikkusel on statistiliselt oluline negatiivne seos Kirega. Leiti statistiliselt oluline negatiivne seos Hedonismi ja suhte pikkuse vahel ning esinesid statistiliselt olulised erinevused meeste ja naiste vahel selles, kui oluliseks nad peavad Hedonismi.
The big five and utilization of the prostate cancer testing: evidence for the influence of neuroticism, extraversion and conscientiousness
(Tartu Ülikool, 2012) Neeme, Marko; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The main purpose of this paper was to determine the associations between Big Five personality traits and attendance at prostate cancer testing in Estonia. To accomplish this aim, 371 men aged 50-70 completed the short form of Big Five Personality test and a questionnaire on their attendance in prostate cancer testing and intention to attend in the future. Correlations and analysis of variance were conducted to estimate the associations between Big Five personality traits and attendace at prostate cancer testings. Binary logistic regression was used to assess the influence of personality traits on intentions to attend prostate cancer testing in the future. As hypothesized, neuroticism had a significant inverse association and extraversion and conscientiousness had a significant positive association with prostate cancer testing. The present study supports current theory and research that point to a link between personality and health behaviors and extends previous findings on cancer screening behaviors to prostate cancer testing. A better understanding of the association between personality and prostate cancer testing attendance could lead to the establishment of effective campaigns and community messages to promote prostate cancer screenings and motivate men to attend.
Eesnäärmeprobleemid meestel on seotud alanenud ihaga
(Tartu Ülikool, 2012-03-15) Valgemäe, Edi; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The present study was designed to examine the associations between psychosexual factor like desire and prostate-related problems like erectile dysfunction and lower urinary tract symptoms in men. A cross-sectional survey was conducted a sample of 227 men (152 controls and 76 clinical) with the mean age of 52 years, how were asked to answer the questions about their sexual desire, prostatitis-related symptoms, erectile dysfunction and sexuality. The result were expected and indicate that erectile dysfunction and overall desire scale is negatively related so in controls and clinical (r=.63; r=.26), in dyadic sexual desire (r=.66; r=.33), with no sexual activities (r=.58; r=.37) and solitary sexual desire in controls (r=.25), with clinical were no connection. Erectile dysfunction and prostaterelated problems are positive correlated (r=-.45; r=-.22) and erectile dysfunction and lower urinate tract is like, in controls (r=-.33) and clinical (r=-.12). The result support previous studies in the hypothesis, emphasizing the need for further research in the field of sexual health. Keywords: desire, erectile dysfunction, lower urinary tract symptoms
Eesti ja saksa noorte hinnangud enesele ja avalikele pesemiskohtadele ning seosed väärtustega
(Tartu Ülikool, 2016) Helm, Hendrik Roland; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö käigus uuriti suhtumist avalikesse pesemiskohtadesse Saksamaa ja Eesti näitel. Võimalike mõjutajatena käsitleti enesehinnangut ja enesekuvandit. Lisaks võrreldi Eesti ja Saksamaa tulemusi erinevate näitajate puhul. Loodi küsimustik ning koguti andmeid 714 noore käest üle Euroopa. Uurimiseks kasutati Mann-Whitney testi ning korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi. Leiti, et Eestis on kõrgem enesehinnang kui Saksamaal, kuid avalikesse pesemiskohtadesse suhtuvad paremini sakslased ning enesekuvand ei erinenud riikides oluliselt. Küll aga leiti, et eestlastel ja sakslastel oli kaksteist väärtust, mis erinesid olulisel määral. Väärtused mängisid ka suurt rolli suhtumise avalikesse pesemiskohtadesse ennustamisel. Nimelt oli ennustajaks hoopis vaimse tervise väärtus mitte enesekuvand ja eneshinnang nagu oletatud. Tulemused erinesid ka kui vaadati Saksa ja Eesti valimit eraldi. Ainult Saksamaa valimit kasutades oli oluliseks ennustajaks väärtus võim: maine. Tulemusi selgitavad hästi väärtused, mis Saksamaal ja Eestis oluliselt erinesid.
Elukäigu strateegia ja isiksuseomaduste seosed interpersonaalse agressiivsusega
(Tartu Ülikool, 2012) Leppik, Aet; Aavik, Toivo, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuritakse elukäigu teooriast lähtuva K-faktori seoseid isiksuseomaduste (Suur Viisik baasil) ja interpersonaalse agressiivsusega. Lähtusime hüpoteesist, et K-faktor ja isiksuseomadused on omavahel seotud ning ennustavad mõlemad agressiivset käitumist ning naiste puhul väljendub agressiivne käitumine sugudesiseses konkurentsis. Seminaritöö tulemused põhinevad 103-l 18-24 aastase isiku andmetel. Osalejad täitsid enesekohaseid küsimustikke, mis käsitlesid suhteid lähedastega, käitumist erinevates situatsioonides ning hoiakuid agressiivse käitumise suhtes. Tulemustest ilmnes, et K-faktor ja isiksuseomadused on omavahel seotud naiste puhul. Leiti ka, et naiste puhul on agressiivsus seotud sugudesisese konkurentsiga. Ilmnes, et K-faktor ei ennusta agressiivsust, küll aga ennustavad agressiivset käitumist isiksuseomadustest naiste puhul madal sotsiaalsus ning meestel madal meelekindlus ja kõrge neurootilisus.
Elukäigustrateegia, isiksuseomaduste ning religioossuse vahelised seosed altruismiga
(Tartu Ülikool, 2013) Reimets, Kristi; Aavik, Toivo, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud seminaritöö on osa seminaritööde hulgast, milles vaadeldi elukäigustrateegiat kirjeldava K-faktori, selle erinevate alamkomponentide seoseid muude psühholoogiliste näitajatega. Kokku osales seminaritööde küsimustike täitmises 103 18-24 aastast isikut. Kfaktori mõõtmiseks kasutati Eestis esmakordselt Arizona Life History Battery küsimustikku, mis tõlgiti seminaritööde kirjutajate poolt. Antud töös uuriti religioossuse suhet K-faktorisse, mille tulemusena selgus, et arvestades Eesti üldist madalat religioossust on see seos Eestis tunduvalt madalam, kui Arizona projektis. Lisaks uuriti antud seminaritöö käigus altruismi, Kfaktori, „Suure Viisiku“ isiksuseomaduste ja sotsiaalse võrdluse skaala vahelisi seoseid. Tulemusena selgus, et K-faktor on seotud isiksuseomadustega ning sotsiaalse võrdluse skaala ei ole seotud K-faktori ega ka isiksuseomadustega.
Elukäiguteooria ja isiksusjoonte vahelised seosed
(Tartu Ülikool, 2013) Kuhlbach, Hannes; Aavik, Toivo, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli hinnata evolutsioonilise psühholoogia metateooriana tuntud elukäiguteoorias (Life History Theory) käsitletud elukäigustrateegiate ja isiksusjoonte vahelisi seoseid ning soolisi erinevusi. Teoreetilises osas antakse ülevaade empiirilises uurimuses vaadeldavatest konstruktidest, keskenduses isiksusjoonte ja elukäigustrateegiate ning samuti psühhootiliste kalduvuste omavahelistele seostele. Uurimuses osales 102 inimest; 83 naist ja 19 meest. Vastajate keskmine vanus oli 21,6 aastat. Tulemustest ilmnes ekstravertsuse ja meelekindluse seos K-faktori skooriga, mis mõõdab elukäigustrateegiat; neurootilisuse seos ei leidnud usaldusväärset tõestamist. Psühhopaatiliste kalduvuste mõju K-faktorile negatiivse suunaga leidis tõestamist. Meeste ja naiste vaheline erinevus K-faktori ja psühhootilisuse osas ei leidnud kinnitust.
Elukäiguteooria ja partneri valik
(Tartu Ülikool, 2014) Randma, Elis; Konstabel, Kenn, juhendaja; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli hinnata elukäiguteooriast lähtuvalt sugudevahelisi erinevusi partnerivaliku strateegiate, elukäigustrateegiate (K-faktori) ja seksuaalpartnerite arvu vahelisi seoseid. Lähtuti teemakohase kirjanduse baasil koostatud hüpoteesist, et K-faktor on seotud partnerivaliku strateegiate ja seksuaalpartnerite arvuga ning esineb sugudevahelisi erinevusi nii K-faktori skooris (elukäigustrateegiates) kui ka partnerivaliku strateegiate eelistustes. Uurimus viidi läbi 103 18-24 aastase isiku tulemustele tuginedes. Osalejad täitsid enesekohaseid küsimustikke, mis käsitlesid erinevaid elukäigustrateegia tahke ning lühi- ja pikaajalise partnerivaliku eelistusi. Tulemustest ilmnes, et võrreldes naistega eelistavad mehed lühiajaliste seksuaalsuhete strateegiaid (S-SOI) suuremal määral. Pikaajaliste seksuaalsuhte strateegiate (L-SOI) eelistuste osas sugudevahelisi erinevusi ei leitud. Samuti ei leidnud kinnitust seos sooliste seksuaalsuhete tüübi eelistuste ja K-faktori skooride erinevuste ega ka seksuaalpartnerite arvu ja K-faktori skoori vahel. Vajalikud on edasised kohandatud uurimused.
Eneseesitluse taktikate kasutamise seosed sotsiaalselt soovitava vastamisega
(Tartu Ülikool, 2018) Kasekamp, Getter; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös adapteeriti Lee, Quigle, Mitchell, Corbett ja Tedeschi (1999) poolt loodud Eneseesitluse Taktikate Skaala (SPT) eesti keelde. Internetiküsitlusele vastas 278 töötavat täiskasvanut. Sisereliaabluse test näitas, et tegemist on usaldusväärse küsimustikuga, mida on võimalik Eestis eneseesitluse taktikate kasutamise mõõtmiseks kasutada. Lisaks uuriti, kas rohkem kasutatakse kaitsvaid, või veenvaid/kinnitavaid eneseesitluse taktikaid ning kui palju mõjutab küsimustikule vastamist sotsiaalselt soovitav vastamine. Tulemustest selgus, et rohkem kasutatakse kaitsvaid, kui veenvaid/kinnitavaid eneseesitluse taktikaid. Nii kaitsvate kui ka veenvate/kinnitavate eneseesitluse taktikate kasutamine oli statistiliselt oluliselt negatiivselt seotud muljekujundamisega, kuid seos ennastpetva eneseupitamisega ei olnud statistiliselt oluline. Kuigi nii kaitsvate kui ka veenvate/kinnitavate eneseesitluse taktikate kasutamisest teatamine ei ole sotsiaalselt soovitav, siis tulemustest järeldati, et oma ego kaitsmine on siiski sotsiaalselt sobivam, kui teadlik oma maine kujundamine.
Enesetapumõtete ja -katsetega seotud tegurid meestega seksivate meeste seas Eestis
(Tartu Ülikool, 2015) Valk, Anti; Rüütel, Kristi, juhendaja; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uuringud maailmas on näidanud, et meeleolu- ja ärevushäired ning suitsidaalne käitumine on meestega seksivate meeste (MSM) seas sagedasemad kui heteroseksuaalsete meeste seas. MSMid on ka suuremas alkoholi ja illegaalsete uimastite kuritarvitamise ohus. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida suitsidaalsust (enesetapumõtteid ja -katseid) ja sellega seotud tegureid MSMide seas Eestis. Töö põhineb Tervise Arengu Instituudi poolt 2013. aastal Eestis korraldatud homo- ja biseksuaalsete ning meestest huvituvate meeste internetiuuringu andmetel, milles osales 265 MSMi. Uuringust selgus, et igapäevaseid alkoholitarvitajaid on 3% ning alkoholisõltuvuse riskis ligi kolmandik uuringus osalenutest. Illegaalseid uimasteid on elu jooksul tarvitanud ligi pooled ning viimasel 12 kuul ligi veerand osalenutest. Depressiooni riskis on ligi kolmandik ning ärevushäire riskis ligi veerand osalenutest. Enesetapule mõtles viimase 12 kuu jooksul enam kui kümnendik osalenutest, elu jooksul mõtles sellele 44%. Elu jooksul oli enesetapukatse teinud 11% ja viimase 12 kuu jooksul 2% osalenutest. Depressiooni sümptomid ja homoseksuaalsuse avalikustamine olid statistiliselt oluliselt seotud enesetapumõtetega elu jooksul ja võimalik alkoholi liigtarvitamine enesetapukatsetega elu jooksul. Kokkuvõtlikult järeldus andmetest, et suitsidaalsus on MSMide seas väga sage. Enesetapu ennetamise strateegiate loomisel tuleks seega arvesse võtta MSMide kuulumist kõrgemasse riskigruppi.
Eneseteatatud soorollide faktorite seosed Bem’i SRI skooridega EKRE liikmete näitel: struktuur ja seosed isiklike väärtustega
(Tartu Ülikool, 2024) Höövel, Robert; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemast kirjandusest selgub, et isiklikud väärtused suunavad konservatiive aeglasemini omaks võtma uusi uskumusi ja hoiakuid. Antud töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas konservatiivide arusaam mehelikkusest ja naiselikkusest on muutunud võrreldes 1970ndatega, kui Sandra Bem lõi Sex-Role Inventory küsimustiku mehelikkuse ja naiselikkuse mõõtmiseks. Kirjandus viitab sellele, et tänapäeval peetakse mehelikeks ja naiselikeks teistsuguseid omadusi kui küsimustiku loomise ajal ning faktorstruktuur erineb Bemi poolt pakutust. Viisin läbi küsitluse Bemi Sex-Role Inventory ning Portrait Values Questionnaire küsimustikuga, millele vastas 138 EKRE liiget. Enesekohaste vastuste põhjal moodustus neli faktorit, mitte kaks nagu Bem algselt eeldas ning üks faktoritest võib olla maskuliinsuse alaskaala. Tulemus lisab kinnitust varasemalt leitule, et mehelikkuse skaala on nüansirikkam kui seni arvatud. Leitud faktoreid ennustasid osaliselt Konservatiivsuse sektori väärtused väärtuste mudelis.
Erinevused personaalsetes väärtustes: tervisesportlaste ja spordiga mitte tegelevate inimeste võrdlus
(Tartu Ülikool, 2015) Suurväli, Sirle; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Personaalsete väärtuste (PVQ-R3), subjektiivse heaolu (SWLS), tervisliku seisundi (RAND 36) ja emotsioonide kogemise (NEPO-Y) võrdlusel tervisesportlaste (N=120) ja kontrollgrupi (N=130) näitel selgus, et tervisesportlased väärtustasid võrreldes kontrollgrupiga kõrgemalt kehalist tervist (p <.01), madalamalt mainet (p <.01) ja ühiskondlikku turvalisust (p <.01), hindasid kõrgemalt subjektiivset heaolu (p <.05) ning kõrgemalt enda tervislikku seisundit füüsilise funktsioneerimise (p <.05), füüsilistest probleemidest tingitud piirangute (p <.01), energia ja väsimuse (p <.05) ning üldise tervise (p <.05) alaskaaladel. Tervisesportlased raporteerisid madalamat negatiivset afekti (p<.01), positiivsete emotsioonide kogemisel statistiliselt olulisi erinevusi ei leitud. Kehalise tervise väärtustamine suurendas 1,5 korda šanssi tervisesportlaste hulka kuulumiseks, maine (p <.02), ühiskondlik turvalisus (p <.01) ja enesemääratlus teona (p <.01) ennustasid 1,5 korda suuremat šanssi kontrollgrupi hulka kuulumiseks.
Euroopa noorte väärtuste ja kehamassiindeksi seos enesehinnanguga
(Tartu Ülikool, 2016) Alajõe, Hanna; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö autor uuris, kas ja kuidas sõltub enesehinnang kehamassiindekist ja väärtustest Euroopa noorte näitel. Selleks loodi mitmeosaline küsimustik ning andmete analüüsimiseks kasutati sammregressioonanalüüsi. Valimi moodustasid 714 vastajat üheksast Euroopa riigist vanuses 18-35. Esmalt uuriti, kas enesehinnangu ja väärtuste vahel leidub oluline seos, ning kui seos esineb, siis milliste väärtuste kaudu saab prognoosida enesehinnagut. Teiseks, kas kehamassindeksi tase ennustab enesehinnangu taset. Tulemusena leiti neli väärtust, mis mõjutasid enesehinnangut. Nendeks olid hedonism, võim-ressursid, maine ning alandlikkus, millest kaks esimest olid enesehinnanguga seotud negatiivselt ning kaks viimast positiivselt. Teise uurimisküsimusega püstitatud hüpotees ei leidnud kinnitust ning kehamassiindeksi ja enesehinnangu vahel olulist seost ei leitud.
Factor mixture modelling of the Giessen prostatitic symptom score and its relationships with psychosexual covariates
(Tartu Ülikool, 2013) Rahe, Heinrich; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The main goals of the present study were to explore the factor structure of a new tool in Estonia which is used to measure prostate disease symptoms (the Giessen Prostatitic Symptom Score). Subsequently, to reveal subtypes of prostate diseases and their respective relationships to psychosexual variables. A cross-sectional survey of 360 men with a mean age of 50.5 (SD=10.8) was conducted to investigate prostate-related diseases and pscychosexual factors. Exploratory factor analysis was conducted on the Giessen Prostatitic Symptom Score which revealed five factors: urinary problems, general fatigue, pain in lower body, erectile difficulties and prostate inflammation. Latent profile analysis was done based on these factor scores, revealing 4 subtypes of prostate-related symptom patterns. Relationships between these subtypes and sexual variables were then explored, indicating a large set (80% of the sample) of men with relatively little symptoms or obstruction from prostate disease symptoms, a group of younger men (10%) with relatively little obstruction in spite of prevalent symptomatology, and two smaller groups (7% and 2 %, respectively) of men with prevalent symptoms and obstructions in sexual life. The research supports and extends current theory on the occurence of prostate diseases and provides new insight into the relationships between prostate diseases and sexuality. A better understanding of the impact of prostate diseases on sexual behaviour helps clinicians to better assess and treat ailments co-occurring with said diseases.
Factors Influencing the Perceived Relationship Satisfaction and its Relation to the Three Love Components of Sternberg’s Triangular Love Theory in Estonian Women and Men in Long-Term Heterosexual Relationships
(Tartu Ülikool, 2024) Tammes, Kristina; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
This master's thesis investigated the connection between perceived relationship satisfaction and partner similarity, partner characteristics, and the factors influencing the levels of the three components of Sternberg's Triangular Theory of Love—intimacy, passion, and commitment—in Estonian men and women in long-term heterosexual relationships. The study aimed to determine if a higher similarity between romantic partners correlates with greater relationship satisfaction. Partner similarity was assessed through characteristics such as perceived physical attractiveness, kindness, health, and resources of both oneself and one's partner, as well as differences in age and education. Additionally, the study aimed to identify predictors of higher levels of intimacy, passion, and commitment, which are pertinent to perceived relationship satisfaction. The sample comprised 151 participants: 22 (14.6%) males and 129 (85.4%) females, aged 19-80 years. Results showed that partner similarity did not significantly correlate with relationship satisfaction. However, mate physical attractiveness and kindness were significantly correlated with satisfaction, while differences in education negatively impacted satisfaction. Regression analyses indicated that higher levels of intimacy were predicted by mate kindness and relationship length; commitment was positively predicted by mate physical attractiveness, kindness, and relationship length; passion was positively influenced by mate physical attractiveness and kindness. Education difference negatively affected the levels of all three components of love.
Harrastussportlaste erinevused tervise paiknemises väärtuste mudelis ja tervise hinnangutes võrreldes mitte sportivate inimestega
(Tartu Ülikool, 2016) Uibo, Nele; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Schwartzi ja kolleegide (2012) poolt välja töötatud baasväärtuste teoorias on arvestatud ainult ühe tervise aspektiga – haiguse vältimine, kuid tervis koosneb ka teistest komponentidest, nagu seda ütleb ka World Health Organization'i tervise definitsioon. Parema ülevaate saamiseks tervise paiknemise kohta väärtuste mudelis, uuriti eraldi kehalise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse tervise paiknemist. Uuringus osales 121 harrastussportlast ja kontrollgrupi moodustas 220 mitte sportivat inimest ning tulemuste analüüsimiseks kasutati multidimensionaalset skaleerimist. Kõige suuremad erinevused ilmnesid kehalise tervise paiknemises väärtuste mudelis, mis harrastussportlastel paikneb kõige lähemal stimulatsiooni, enesele suunatud mõtete ja tegude ning hedonismi läheduses. Lisaks hindavad harrastussportlased subjektiivselt enda tervist paremaks kõikides aspektides, välja arvatud vaimsetest probleemidest tulenevates piirangutes ja emotsionaalses heaolus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et sportimisega tegelemiseks ei piisa ainult tervise väärtustamisest, vaid on oluline ka see, milliste teiste väärtustega motivatsioonilised alused ühtivad.
HEEMA küsimustiku adapteerimine ja valideerimine ning seosed subjektiivse heaolu kognitiivse ja emotsionaalse komponendiga
(Tartu Ülikool, 2020) Kirsimäe, Michelle; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli eestindada HEEMA tegutsemismotiivide küsimustik ning kontrollida uuriva faktoranalüüsi abil selle faktorstruktuuri vastavust originaalversioonile. Samuti sooviti teada, kas ja millised seosed leiduvad tegutsemismotiivide ning subjektiivse heaolu kognitiivse ja emotsionaalse komponendi vahel. Selleks koostatud veebiküsitlusele vastas 174 täiskasvanud eesti keelt kõnelevat inimest (82,2% naised; keskmine vanus 28,3; SD = 9,81). Leiti, et HEEMA faktorstruktuur vastab väikese eripäraga originaalstruktuurile. Kasutades korrelatsioonanalüüsi (Spearmani roo) leiti sarnaselt varasematele uuringutele, et eudaimooniliste motiivide tase on positiivselt seotud eluga rahuloluga ning positiivsete emotsioonide hulgaga. Samuti leiti, et väliste motiivide tase on negatiivselt seotud eluga rahuloluga ning positiivselt seotud negatiivsete emotsioonidega. Hedooniliste motiivide ja subjektiivse heaolu komponentide vahel olulisi seoseid ei leitud. Võib järeldada, et eudaimoonilistel motiividel tegutsemine aitab kaasa subjektiivse heaolu kasvule.
Iha ja Facebooki kasutajate erinevused sotsioseksuaalsuses ja sotsiaalselt soovitavas vastamises
(Tartu Ülikool, 2020) Hani, Lilian-Mariete; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Facebook ja Iha on eestlaste seas populaarsed internetikeskkonnad. 54 inimest Ihast (keskmine vanus 41,48 eluaastat; SD=10,95) ja 58 inimest Facebookist (keskmine vanus 35,95 eluaastat; SD=12,92) täitsid internetiküsimustiku. Küsimustik koosnes üldistest küsimustest, sotsioseksuaalsuse küsimustikust (The Revised Sociosexual Orientation Inventory; SOI-R) ja sotsiaalse soovitavuse küsimustikust (The Balanced Inventory of Desirable Responding; BIDR). 93% Facebooki uuritavatest kasutas Facebooki tuttavatega suhtlemiseks. 63% Iha uuritavatest kasutas Iha seksuaalpartnerite otsimiseks. Iha kasutajate sotsioseksuaalsus (M=52,17, SD=14,46) oli kõrgem kui Facebooki kasutajatel (M=30,81, SD=14,55, p=0,000). Iha kasutajate ennastpetva eneseupitamise tulemus (M=87,07, SD=13,62) oli kõrgem kui Facebooki kasutajate tulemus (M=81,64, SD=11,48, p=0,024). Muljekujundamise osas tulemus ei erinenud. Sellest võib järeldada, et kõrgema sotsioseksuaalsusega inimesed kasutavad seksuaalpartneri otsimist võimaldavaid internetikeskkondi rohkem ja nende keskkondade kasutajatel on liialdatult positiivne arvamus endast.
Inimeste hoiakud komplementaar- ja alternatiivmeditsiini meetodite kasutamisel
(Tartu Ülikool, 2017) Kästik, Kristiina; Täht, Karin, juhendaja; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimustöö keskendub küsimustele, kas teatud demograafiliste ning tervislikust seisundist tulenevate tunnustega inimesed kasutavad teistest rohkem komplementaar- ja alternatiivmeditsiini meetodeid. Uuringu küsimustikku täitsid 135 inimest (N=102; M=23). Vastajate hulgas oli 65 tervet inimest vanuses 18-74 a (M=47,29; SD=13,65) ning 70 raske või kroonilise haiguse diagnoosiga inimest vanuses 29-79 (M=51,8; SD =13,019). Hüpoteeside kontrollimiseks kasutati T-testi, Pearsoni korrelatsiooni ning dispersioonianalüüsi (One-way ANOVA) keskmiste võrdlemiseks. Tulemusena selgus, et KAM-meetodeid kasutavad rohkem naissoost ja terved inimesed. KAM-meetodite kasutamisel lähtudes inimeste haridustasemest ja vanusest statistilisi erinevusi ei olnud.
Isiklike väärtuste seos subjektiivse heaoluga üldvalimi ja nõustamiskeskuse klientide näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Kärp, Heleri; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti isiklike väärtuste seoseid subjektiivse heaolu indikaatoritega: positiivse ja negatiivse afektiivsusega ning eluga rahuloluga üldvalimi ja nõustamiskeskuse klientide näitel. Eesmärk oli teada saada, millised isiklikud väärtused on seotud subjektiivse heaoluga ning kas esineb erinevusi väärtuste prioriteetides kahe valimi vahel. Andmed koguti veebipõhise küsitluse teel, mis koosnes ankeedist, negatiivsete-positiivsete emotsioonide skaalast (NEPO), eluga rahulolu küsimustikust (SWLS) ning väärtuste portreeküsimustikust (PVQ-R). Ennustuste kohaselt (hüpotees H1a) kinnitasid tulemused positiivset seost stimulatsiooni ja positiivse afektiivsuse vahel. Ilmnes ka positiivne seos avatus muutusele ja positiivse afekti vahel, kuid mitte eluga rahuloluga, mis kinnitas osaliselt hüpoteesi H1.Vastupidiselt ennustustele ilmnes positiivne seos tervise ja eluga rahulolu vahel ning negatiivne seos võimu ja eluga rahulolu vahel. Töös arutletakse tulemuste võimalike tähenduste üle.

Sirvi

Sirvi Psühholoogia instituut Autor "Aavik, Toivo, juhendaja" järgi