Psühholoogia instituut
Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/14985
Sirvi
Sirvi Psühholoogia instituut Autor "Ainjärv, Heli" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Järelkoolitusel osalenud sõidukijuhitide impulsiivsus(Tartu Ülikool, 2017) Ainjärv, Heli; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutHalb impulsikontroll ja elamustejanu on psühholoogilised faktorid, mis kõige paremini ennustavad riskeerivat käitumist. Impulsiivsuse adaptiivsed ja maladaptiivsed näitajad on seotud erinevate riskide võtmisega liikluses. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada ajavahemikul 1. juuli 2015 kuni 1. mai 2017 Tallinna Ülikooli järelkoolitusel osalenud sõidukijuhtide (N=106) riskeeriva käitumise seoseid impulsiivsuse näitajatega ja võrrelda neid aastatel 2001-2003 Tartu Ülikooli uurin-gus osalenud liiklusreeglite rikkumise ees karistatud (N=366) ja mittekaristatud juhtide (N=501) impulsiivsuse näitajatega. Järelkoolitusel osalenud sõidukijuhtidel on impulsiiv-suse näitajad kõrgemad kui Tartu Ülikooli uuringu (Paaver jt, 2006) kontrollrühmal. Lubatud sõidukiiruse ületamise tõttu järelkoolitusele sattunud sõidukijuhtidel on kõrgemad adaptiivse impulsiivsuse näitajad (Kiire otsustamisstiil, Elamustejanu) ja alkoholijoobes sõiduki juhtimise tõttu järelkoolitusele sattunud sõidukijuhtidel on kõrgemad maladaptiivse impulsiivsuse näitajatega (Pidurdamatus, Mõtlematus). Vaatamata suurele sotsiaalmajanduslikule arengule on käesoleva uuringu tulemused sarnased viieteistaasta taguse Tartu Ülikooli uurinu tulemustega. Statistiliselt oluline erinevus oli vaid Pidurdamatuse ja maladaptiivse impulsiivsuse näitajate osas.Kirje Liiklusõigusrikkujate väärtused, impulsiivsus ja GDE maatriksi tegevusnäitajad(Tartu Ülikool, 2019) Ainjärv, Heli; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut2011. aastal kehtestati liiklusseadusega järelkoolituse kohustus juhtidele, kellelt esmane juhtimisõigus karistuseks on ära võetud. Eestis viiakse järelkoolitusi läbi gruppi-des, kuhu kuuluvad mistahes rikkumise eest karistada saanud juhid. Liiklusõigusrikkujate rehabilitatsiooniprogramme analüüsinud Euroopa projektid soovitavad aga, et erinevatele sihtrühmadele, nagu joobes sõidukit juhtinud ja kiiruse ületajad, on vaja erinevaid sekku-misi. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida järelkoolitusel osalejate erinevusi impulsiivsu-ses, väärtustes ja GDE maatriksi tegevusnäitajates selleks, et teada saada, kas rikkumise laaditi kuuluvad järelkoolitusel osalejad erinevatesse gruppidesse ja seetõttu peaks neile kohaldama ka erinevaid sekkumisi. Uuritavatest 95,3 % (N=122) olid mehed ja 4,7 % (N=6) naised, keskmine vanus oli 27,7±7,3 a, mediaan 26,5. Uuring näitas, et järelkoolitusel osalejate impulsiivsus, väärtused ja hinnangud GDE maatriksi tegevusnäitajate osas on sõltuvalt rikkumise laadist erinevad ning et erine-vate gruppidena tuleks sekkumisi planeerides eristada kolme rühma: kiiruse ületajad, alko-holi piirmäära ületavas seisundis sõidukit juhtinud ning joobes sõidukit juhtinud.