Psühholoogia instituut

Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/14985

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 79

5-HTTLPR ja TPH2 G-703T polümorfismide ning keskkonnategurite seosed neurootilisuse, impulsiivsuse ja buliimia sümptomitega
(Tartu Ülikool, 2021) Glikman, Daniela; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Buliimia sümptomite kogemine ning häirunud söömiskäitumise riskitegurid impulsiivsus ja neurootilisus võivad olla seotud eripäradega serotonergilises süsteemis. Buliimiat ning kõrgemat impulsiivsust ja neurootilisust võib ennustada ka stressirohkete elusündmuste kogemine, samas kui toetav perekeskkond võib olla nende eest kaitsev faktor. TPH2 G-703T polümorfismi T-alleeli ning 5-HTTLPR polümorfismi s-alleeli on seostatud serotonergilise süsteemi häirumisega, mis võib suurendada nende alleelide kandjate vastuvõtlikkust keskkonnamõjude suhtes ja seeläbi ennustada stressirohkes keskkonnas kõrgemat neurootilisust ja impulsiivsust. Käesolevas töös uuriti Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu (ELIKTU) mõlema sünnikohordi naissoost osalejate andmetel 5-HTTLPR s-alleeli ja TPH2 G-703T T-alleeli koosmõjusid stressitekitavate elusündmustega neurootilisusele ja impulsiivsusele ning nende rolli buliimia sümptomite ennustamisel 18. eluaastal. Samuti uuriti töös, kas perekeskkonna soojus kaitseb genotüüpide ja stressitekitavate elusündmuste mõju eest, võttes arvesse liigsöömistüüpi söömishäire riskitegureid. Tulemustest selgus, et 5-HTTLPR s/l genotüüp ennustas koosmõjus stressitekitavate elusündmustega buliimia sümptomite kogemist 18. eluaastal. 5-HTTLPR genotüüpidel ning TPH2 T-alleelil puudusid aga peamõjud ning koosmõjud omavahel ning keskkonnateguritega impulsiivsuse ja neurootilisuse ennustamisel. Töö panustab söömishäirete geneetiliste ning keskkondlike riskifaktorite koosmõjude mõistmisesse.
Adaptation of Autism Spectrum Quotient and Camouflaging Autistic Traits-Questionnaire into Estonian: exploring possible gender effects
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusik, Silja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Diagnosing autism in adults is difficult. Current paper tries to fill a gap in self-report screening instruments by adapting into Estonian two questionnaires: Autism Spectrum Quotient (AQ, Baron-Cohen et al., 2001) and Camouflaging Autistic Traits-Questionnaire (CAT-Q, Hull et al., 2019). Sample (N = 498, f = 409, m = 89) consisted of autistic (n = 42), self-suspected autistic (n = 105), autistic close relative (n = 95) and non-autistic (n = 256) participants. Using exploratory factor analysis, a 5-factor solution was found in AQ-24, total variance explained was 44.2% with Cronbach’s alpha of .86. CAT-Q-25, with five new items, retained the original three-factor solution, with total variance explained 56.1% (Cronbach’s alpha .95). As expected, correlations between autism questionnaires were higher than questionnaires measuring related constructs. Although correlation with anxiety measures i.e., Social Phobia and Anxiety Inventory (Turner et al., 1989) were significantly high as well. Group and sex interaction effect onto CAT-Q-25 total and subscale scores when controlling for either general or social anxiety revealed that a statistically significant interaction effect appeared only when controlling for social anxiety. It is worth considering applying item response theory approach to find the best set of questions. It is also important to explore both sex effects in autism and the effects of anxiety to autism related traits, and the possible ways how anxiety might affect autistic individuals.
Anorexia nervosa väljutava ja piirava alatüübi võrdlus lähtuvalt perfektsionismi ja impulsiivsuse konstruktide mitmetahulisusest
(Tartu Ülikool, 2021) Nelke, Aule; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Perfektsionism ja impulsiivsus on mitmetahulised isiksuseomadused, mis võivad olla anorexia nervosa (AN) väljakujunemise riskifaktorid ning samaaegselt ka säilitavad faktorid, mis takistavad häirest paranemist (Fairburn & Harrison, 2003; Bardone-Cone et al., 2016). Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli võrrelda AN piiravat (restricting; AN-R) ja väljutavat (binge-eating/purging, AN-B/P) alatüüpi, lähtudes perfektsionismi ja impulsiivsuse konstruktide mitmetahulisusest. Lisaks hinnati depressiooni modereerivat mõju perfektsionismi ja impulsiivsuse alaskaaladele ning söömishäire sümptomitele. Valim koosnes 207 naisest, kellest 79 ja 18 olid vastavalt AN-R ja AN-B/P patsiendid ning 110 olid kontrollisikud. Uurimuse tulemusena ei leitud erinevusi AN-R ja AN-B/P patsientide vahel adaptiivses perfektsionismis ega düsfunktsionaalses impulsiivsuses. Küll aga leiti depressiooni modereeriv mõju kõikidele impulsiivsuse alaskaaladele (DFI, FI, BIS-11), osadele perfektsionismi alaskaaladele (vigade pärast muretsemine, vanemate ootused/kriitika) ning enamustele söömishäire sümptomite alaskaaladele (toitumise piiramine, toidu väljutamine, hõivatus kehakaalust). Depressiooni mõju kontrollimisel kadusid mitmed AN-R ja AN-B/P patsientide vahelised söömishäire sümptomite erinevused, indikeerides, et depressioon süvendab impulsiivsuse ja perfektsionismi mõju söömishäire sümptomitele. Erinevused impulsiivsuse ja perfektsionismi alaskaaladel kadusid suures osas just AN-R patsientide ja kontrollgrupi vahel, AN-R ja AN-B/P gruppide vahel olulisi muutusi ei toimunud, mis viitab AN-R patsientide sarnanemisele impulsiivsuse ja perfektsionismi poolest pigem kontrollgrupi kui AN-B/P patsientidega. Tulemustega on kooskõlas Soidla & Akkermanni (2020) uuring, kus leiti, et erinevalt AN-B/P patsientidest kuulub suur osa AN-R patsientidest impulsiivsuse ja perfektsionismi alusel hästi funktsioneerivasse klassi, kuhu kuulub ühtlasi enamus kontrollisikuid. Käesoleva töö tulemused toetavad seega liikumist kategoriaalselt häirete liigituselt dimensionaalse liigituse suunas, mis pooldab söömishäirega patsientide profileerimist ja klassidesse jaotamist isiksuseomaduste, nagu impulsiivsuse ja perfektsionismi alusel, et tagada paremad ravitulemused (Wildes et al., 2011; Wildes & Marcus, 2013; Soidla & Akkermann, 2020).
Ärevustundlikkuse mõõtevahendi ASI-3 kohandamine ja valideerimine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2021) Neemre, Marge; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kuusik, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kohandada ärevustundlikkuse küsimustik ASI-3 (Anxiety Sensitivity Index; Taylor et al., 2007) eesti keelde ning kontrollida selle valiidsust ja usaldusväärsust. Uuringus osales 305 inimest vanuses 18-65 aastat, neist 48 vaimse tervise spetsialisti poolt diagnoositud psüühikahäirega inimest ning 57 eneseraporteeritud psüühikahäirega inimest. Psühhomeetriliste näitajate kontrollimiseks viidi läbi uuriv faktoranalüüs, korrelatsioonanalüüs sarnaste konstruktide küsimustikega, dispersioonanalüüs ja sisemise reliaabluse test. Sarnaselt originaaluuringule eristus faktoranalüüsiga kolm faktorit: kehalised, kognitiivsed ja sotsiaalsed hirmud. Küsimustiku sisemine reliaablus oli suurepärane (0,93). Seosed ASI-3, EEK-2 (Aluoja et al., 1999) ja STAI (Spielberger et al., 1983) küsimustike alaskaalade vahel kinnitasid konvergentset valiidsust. Vaimse tervise häire diagnoosiga inimeste keskmised ASI-3 skoorid olid statistiliselt olulisel määral kõrgemad tavapopulatsiooni keskmistest skooridest. Uuring kinnitab eestikeelse ASI-3 piisavat valiidsust ja usaldusväärsust.
Ärevustundlikkuse roll ärevuse, depressiooni ja söömishäire sümptomite püsimisel
(Tartu Ülikool, 2023) Neemre, Marge; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Bariaatrilisele operatsioonile suunatud patsientide söömiskäitumise ja emotsionaalse seisundi vahelised seosed
(Tartu Ülikool, 2021) Allik, Angela; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli hinnata bariaatrilisele operatsioonile suunatud patsientide häirunud söömiskäitumise ja emotsionaalse enesetunde vahelisi seoseid. Uurimistöö koguvalim moodustus 214-st inimesest: bariaatrilisele operatsioonile suunatud patsiendid (n = 137 ), kaalujälgijad (n = 47) ja kontrollgrupp (n = 72 ). Uuritavate poolt oli täidetud Söömishäire Hindamise Skaala (SHS) ja Emotsionaalse Enesetunde Küsimustik (EEK-2). Töö käigus hindasime gruppide vahelisi erinevusi ning grupi siseselt SHS ja EEK-2 vahelisi seoseid. Tulemused viitavad, et Söömishäire Hindamise Skaala skoorid on mõõdukas seoses EEK-2 alaskaalade skooridega. Bariaatrilisele operatsioonile suunatud patsiendid on hõivatud oma välimusest ja kehakaalust, kuid ei teata liigset piiramist ega liigsöömist. SHS alaskaalad (v.a piiramine) olid positiivses korrelatsioonis kõigi EEK-2 alaskaaladega.
Binge eating and emotional fluctuations: an ecological momentary assessment study
(Tartu Ülikool, 2015) Kukk, Katrin; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The objective of current master’s thesis was to investigate the associations between emotional fluctuations and emotion regulation difficulties in predicting binge eating episodes in a general population study using ecological momentary assessment (EMA). In addition, emotional experience was assessed in order to compare the differential impact of binge eating with and without loss of control. The sample consisted of 97 women and 61 men in with a mean age of 22.35 (SD = 4.82). The gender differences in eating behavior were also of interest. The results pointed, that fluctuations in negative emotion did indeed predict binge eating with loss of control among both men and women. Among women, the emotion regulation difficulties, restrained eating, as well as the interaction of negative emotion fluctuations and emotion regulation difficulties were significant predictors. Among men, impulsivity predicted binge eating episodes with loss of control. Overall, binge eating with loss of control, compared to without loss of control, was significantly more associated with emotion regulation difficulties as well as increased negative emotions indicating the significance of loss of control in the assessment of eating pathology. It also appeared that women were considerably more sensitive to binge eating with loss of control as it resulted in greater levels of negative emotions, whereas among men this tendency was not found. In addition, binge eating without loss of control resulted in higher rates in several positive emotions both among men and women.
COMT Val158Met genotüübi seos söömishäirete sümptomite ja söömishäiretega
(Tartu Ülikool, 2019) Soodla, Helo Liis; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida Eesti laste isiksuse-, käitumise- ja terviseuuringu (ELIKTU) valimil, kas COMT Val158Met polümorfism on seotud söömishäirete sümptomite ning diagnoosiga. Töös leiti COMT peamõju söömishäire sümptomitele mõõdetuna EDI-2 küsimustikuga – Val/Val homosügootide skoorid kõhnuseihaluse ja kehaga rahulolematuse alaskaaladel olid kõrgemad kui Met/Met homosügootide omad. Lisaks leiti COMT x neurootilisus ja COMT x meelekindlus koosmõjud söömishäirete sümptomitele ning tuvastati soolised erinevused. Logistilise regressiooni tulemustest ilmnes, et Val/Val genotüüp ennustab söömishäire kujunemist. Uurimistöö panustab söömishäirete geneetilise aluse uurimisse ning annab suuna tulevasteks uuringuteks – hinnates COMT Val158Met polümorfismi mõju söömishäiretele, võiks arvesse võtta teisi katehhoolamiinide töötlust reguleerivaid geene ning negatiivseid elusündmusi.
Depressiooni ja ärevuse automaatne tuvastamine spontaansest kirjalikust keelest: andmete kogumise pilootuuring
(Tartu Ülikool, 2019) Sirts, Kairit; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli välja töötada meetod tekstilise andmestiku kogumiseks, mille alusel saaks hiljem arendada masinõppel põhinevaid meetodeid depressiooni ja ärevuse riski automaatseks hindamiseks. Töö käigus koostati ankeet, mille abil koguti tekstilist materjali ligi 300-st vabatahtlikust koosnevalt mugavusvalimilt. Kogutud tekstid sisaldasid nii etteantud pildi kirjeldust kui ka vabalt valitud sündmuse või mälestuse kirjeldust. Valimis osalenute emotsionaalset seisundit mõõdeti EEK-2 skriiningtesti abil. Ligi 42% isikutest ületas depressiooni ning ligi 30% isikutest ärevuse alaskaala riskilävendi. Esialgsed eksperimendid masinõppe mudelitega, mis püüdsid ennustada, kas inimese EEK-2 skoor ületab depressiooni ja/või ärevuse riskilävendi, edukaid tulemusi ei andnud. Kokkuvõttes tundub, et etteantud pildi kirjeldamine ei ole sobivaim viis soovitud andmestiku kogumiseks ja pigem peaks kasutama selliseid kirjutamise ülesandeid, mis oleks inimese endaga rohkem seotud.
Depressiooni riskitegurite soolised ja vanuselised erinevused puberteediealistel lastel
(Tartu Ülikool, 2015) Tammisaar, Merili; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida depressiooni ja selle läbilõikelisi riskitegureid nii poistel kui tüdrukutel vanuses 11-16. Uurimus viidi läbiaastatel 2010-2014, osalejad täitsid enesekohaseid küsimustikke12-kuulise vahega. Selgus, et kuigi tüdrukute depressiooniskoor oli kõikide aastate lõikes keskmiselt kõrgem ei ilmnenud soolisi erinevusi 11-12, 12-13 ja 15-16 aastaste poiste ja tüdrukute vahel. Erinevus ilmnes aga 13-14 aastaste vahel. Tüdrukute skoorid erinevatel aastatel üksteisest ei erinenud; poiste skooris esines oluline erinevus 13-14 ja 15-16 aastaste vahel. Selgus, et 11-12 aastaste poiste depressiooni riskiteguriteks on madal enesehinnang ning kõrge ärevus, samas vanuses tüdrukutel lisaks eelpoolnimetatutele ka rahulolematus sotsiaalse toega, emapoolne tõrjumine ning madal ekstravertsus. 12-13 aastastel poistel riskitegurid võrreldes varasemaga ei muutunud; tüdrukutel ilmnesid riskiteguriteks aga madal enesehinnang, rahulolematus sotsiaalse toega, kõrge neurootilisus, häirunud söömishoiakud ning madal sotsiaalsus. 13-14 aastaste poiste riskiteguriteks on madal enesehinnang, rahulolematus sotsiaalse toega ning kõrge neurootilisus; tüdrukutel madal enesehinnang, ekstravertsus, meelekindlus, emapoolne tõrjumine ning kõrge ärevus. 15-16 aastaste poiste depressiooni riskiteguriteks on madal enesehinnang, kõrge ärevus, madal ekstravertsus ning kõrge neurootilisus. Samas vanuses tüdrukutel vaid madal enesehinnang ning kõrge ärevus. Käesoleva töö tulemused näitavad, et vanuse kasvades muutuvad ka depressiooni riskitegurid ning oluline on tähelepanu pöörata soolistele erinevustele. See on vajalik teadmine planeerides kliinilisi sekkumisi ning ravi, hariduslikke ennetusi.
Depressiooni seosed häirunud söömiskäitumise ning kehakaalu reguleerimise meetoditega 13-14-aastastel lastel Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Tammisaar, Merili; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kalde, Katrina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti depressiooni ja häirunud söömiskäitumise omavahelisi seoseid 13-14-aastastel lastel. Lisaks vaadeldi nende seoseid ka erinevate kehakaalu reguleerimise meetoditega. Andmed koguti enesekohaste väidetega testpatareiga. Häirunud söömiskäitumise hindamiseks kasutati Laste Söömishoiakute Skaalat, depressiooni jaoks Laste Depressiooni Skaalat. Lisaks arvutati laste kehamassiindeks, uuriti rahulolu kehaga ning milliseid kehakaalu reguleerimise meetodeid on kasutatud. Uurimus viidi läbi 14s koolis ning selles osales 243 last, kellest 111 oli poisid ning 132 tüdrukud. Uurimusest selgus, et häirunud söömiskäitumise ning depressiooni vahel ilmnes oluline seos. Seosed ilmnesid pigem düsfunktsionaalsete kaalu reguleerimise meetoditega nagu dieedi pidamine ja nälgimine, mitte aga toitumisharjumuste muutmisega. Tüdrukud kasutavad kehakaalu reguleerimiseks meetodeid rohkem kui poisid ning mõlemate poolt sagedaseim meetod on kehalise aktiivsuse suurendamine.
Depressiooni tunnuste muutused vanuse ja soo lõikes 11-16 aastaste Eesti noorukite seas: longituuduuring
(Tartu Ülikool, 2017) Karelsohn, Brigitte; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida depressiooni tunnuste – masendunud meeleolu, suhteprobleemid, ebaefektiivsus, anhedoonia ja madal enesehinnang – muutusi vanuse ja soo lõikes noorukieas. Esialgne valim koosnes 308 lapsest, kes täitsid enesekohaseid küsimustikke neljal korral vähemalt 12-kuuliste vahedega (11–12, 12–13, 13–14 ja 15–16aastaselt). Antud uurimuses kasutati Laste Depressiooni Skaala abil kogutud andmeid. Tulemustest selgus, et vanuselised muutused depressioon tunnustes ilmnesid vaid poistel madala enesehinnangu alaskaalal, mille skoorid vanuse kasvades langesid. Ehkki soolisi erinevusi ilmnes iga tunnuse puhul, puudus üldine trend, et vanuse kasvades ilmneks rohkem ning ulatuslikumaid soolisi erinevusi depressiooni tunnustes. Tulemused on olulised edendamaks arusaama, millistele spetsiifilistele tunnustele tuleks eelkõige tähelepanu pöörata nii ennetustöö käigus kui ka juba vallandunud depressiooni sümptomite ära tundmises noorukiealistel poistel ja tüdrukutel.
The development of emotional go/no-go task to measure behavioral impulsivity in eating disorder patients
(Tartu Ülikool, 2013) Petenberg, Kerttu; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Impulsivity and emotional bias related to disorder specific stimuli could be potential targets in the treatment of eating disorders (ED). The primary goal of this study was to develop an emotional Go/No-Go task which would reflect behavioral impulsivity in ED patients and would also demonstrate attention bias to food and body related stimuli. For the purpose of this study two versions of emotional Go/No-Go task were developed. Results with the initial version of emotional Go/No-Go task showed slower reaction times (RTs) in bulimia nervosa (BN) patients which were positively associated with the making of commission errors. Also in the initial version BN patients showed attention bias in body related stimuli. After the modification of the emotional Go/No-Go task which included improving the stimuli material on the basis of emotionality and adding more blocks to the task, either of the ED groups did not exhibit higher behavioral impulsivity. Patterns of correlations with other impulsivity measures indicated that the modified emotional Go/No-Go task rather captured the attention difficulties than behavioral impulsivity. In conclusion for the measurement of behavioral impulsivity the shorter version of the task should be used with additional improvement of stimuli material to reflect specific emotional bias in ED patients to food and body related stimuli.
DRD2 rs6277 polümorfismi seosed söömishäire riskifaktorite ja buliimiasümptomitega
(Tartu Ülikool, 2019) Glikman, Daniela; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Buliimiasümptomid võivad olla seotud alanenud dopamiinifunktsiooniga. DRD2 rs6277 polümorfismi C-alleeli on seostatud vähenenud dopamiiniülekandega ning seetõttu võib ta söömishäirete väljakujunemist mõjutada. Käesolevas töös on longitudinaalselt uuritud DRD2 rs6277 C-alleeli seoseid söömishäire riskifaktoritega (stressirohkete elusündmuste, impulsiivsuse, neurootilisuse, kõhnuseihaluse ja kehaga rahulolematusega) 15-aastaselt ja vaadatud nende rolli buliimiasümptomite ning kehamassiindeksi ennustamisel 18. eluaastal. Tulemustest selgus, et DRD2 rs6277 genotüüp ei olnud seotud impulsiivsuse, neurootilisuse ega kõhnuseihalusega, kuid impulsiivsus, impulsiivsuse ja neurootilisuse koosmõju ning kõhnuseihalus olid buliimiasümptomite mõjutamisel olulised. Rs6277 C/T ja C/C genotüüpidel puudus peamõju buliimiasümptomitele, kuid leiti kaudne mõju, mille vahendajaks oli kehaga rahulolematus 15-aastaselt. Töö annab panuse söömishäirete riskifaktorite mõistmisesse noorukieas.
Eating Disorders in Youth-Questionnaire (EDY-Q) tõlkimine ja kohandamine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2021) Jõhvik, Liis; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eestikeelse OCI-R küsimustiku valideerimine
(Tartu Ülikool, 2021) Säde, Kadri; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
OCI-R (Foa jt, 2002) on usaldusväärne ja laialdaselt kasutatav küsimustik OKH sümptomite raskuse hindamisel. Kuus alaskaalat esindavad igaüks levinud OKH sümptomeid: Pesemine, Painamine, Kogumine, Korrastamine, Kontrollimine ja Neutraliseerimine. Käesolevas töös hinnati eestikeelse OCI-R (E-OCI-R) küsimustiku faktorstruktuuri, sisereliaablust, kordustestimise reliaablust ja eristavat valiidsust 650 osalejaga. Neist 144 olid psühhiaatrilise diagnoosiga indiviidid, kel esines kas obsessiiv-kompulsiivne häire, depressioon, ärevushäire, anorexia nervosa, bulimia nervosa või autismispektrihäire. Kinnitav faktoranalüüs kordas originaalküsimustiku 6-faktorilist lahendit. Koguskaala sisereliaablus oli suurepärane (α = .909, ω = .911) ning kordustestimise reliaablus väga hea (rs = .758, p = .001). OKH-ga indiviidide E-OCI-R koguskoor erines meeleoluhäiretega ja tervete indiviidide E-OCI-R koguskoorist, kuid mitte ärevushäiretega indiviididest. E-OCI-R küsimustikku on alust pidada usaldusväärseks mõõtvahendiks OKH sümptomite hindamisel, kuid selle võime eristada OKH-ga indiviide teiste psüühikahäiretega indiviididest ja tervetest indiviididest vajab täiendavat kontrollimist suuremal kliinilisel valimil.
The effect of inpatient treatment to inhibitory control and attentional bias in individuals with eating disorders
(Tartu Ülikool, 2019) Paasik, Elis; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Impaired inhibitory control and disorder-specific attentional bias have been implicated in the etiology and maintenance of eating disorders (EDs) (Bartholdy et al., 2017; Albery et al., 2016). The intervention common to all the individuals with ED during inpatient treatment is the restoration of regular eating. Therefore, we aimed to assess the effect of restoration of regular eating to inhibitory control and attentional bias to ED specific stimuli in individuals with ED by using emotional Go/No-Go task. The possible moderating effects of duration of illness, depression, anxiety, impulsivity and ED symptoms were also assessed. The sample consisted of 62 women, of whom 19 were individuals with bulimia nervosa binging/purging (BN-BP), 17 with anorexia nervosa restrictive (AN-R), 10 with anorexia nervosa binging/purging (AN-BP) and 16 were psychiatrically controlled healthy individuals (HCs). The results indicated that although inhibitory control improves during treatment in individuals with AN-R to food and in BN-BP to body stimuli attentional bias to body stimuli is still present in individuals with ED despite the subtype. However, attentional avoidance towards food stimuli in individuals with AN-R decreases during treatment. BMI, depression, anxiety, impulsivity and ED symptoms did not yield any moderating effects on RTs of the first measurement to any type of stimuli. Treatment and group interaction effect was not statistically significant in relation to any type of stimuli, however, it became significant on RTs to body stimuli after controlling the interaction with trait anxiety. Also the duration of illness affected inhibitory control and attentional bias in individuals with ED.
The effect of Triumf mobile health game on psychological well-being and health-related quality of life among pediatric cancer patients: A pilot study
(Tartu Ülikool, 2019) Tark, Riin; Haljas, Kadri, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Children with chronic illness hold a higher risk of developing mental disorders, and psychological support may not be available to all patients. Triumf mobile solution is a gamified digital health intervention, which aims to detect, prevent and/or reduce the potential psychological problems resulting from chronic illness. The current study described the theoretical basis of Triumf intervention game and investigated the within-person effect of the intervention on psychological well-being and health-related quality of life (HRQoL). Nine pediatric cancer patients aged 7-12 years participated in a 60-day intervention period with a suggested daily gameplay of ten minutes. Participants and their parents filled in Strengths and Difficulties Questionnaire (SDQ) and KIDSCREEN-52 (KS-52) before and after the intervention. Questionnaire scores were compared with in-game reported well-being, motivation and attitude scores, and intervention activity. Psychological well-being of the participants improved after the intervention period. KS-52 physical health subscale score was observed as a broad approximate instead of generic HRQoL, which also improved after the intervention period. Motivation and attitudes were not associated with participants’ well-being, HRQoL or intervention activity. The hypothesis that the intervention questions could detect similar problems as questionnaires found partial support. The results suggest that Triumf digital intervention in the form of a mobile health game could have a positive effect on the psychological well-being among pediatric cancer patient population. Future studies should seek to primarily address the intervention’s effect among other populations, and further validate the questions used in the intervention.
Emotsionaalse söömise küsimustiku konstrueerimine ja valideerimine
(Tartu Ülikool, 2014) Sultson, Hedvig; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärk oli koostada emotsionaalset söömist hindav küsimustik ja uurida selle konstruktivaliidsust. Uuringus osalenud 537 naise andmeid analüüsides osutus faktoranalüüsi tulemusena parimaks kahefaktoriline lahend, mis seletab ära suure osa andmete üldhajuvusest ning demonstreerib kogu- ja alaskaalade lõikes adekvaatset kuni kõrget sisereliaablust. Alaskaalasid Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele ja Söömine vastusena positiivsetele emotsioonidele võrreldi Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) ja Emotsioonide Reguleerimise Raskuste Skaala (ERRS) kogu- ja alaskaaladega. Alaskaala Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele näitas head konvergentset valiidsust liigsöömishoogude uurimise osas. Samuti erinesid negatiivsetele ja positiivsetele emotsioonidele söömisega reageerijad mitte-reageerijatest SHS ja ERRS kogu- ja alaskaalade lõikes, mis viitab emotsionaalse söömise võimalikule seotusele söömispatoloogiaga. Kuna alaskaala Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele korrelatsiooniseosed SHS ja ERRS kogu- ja alaskaaladega on kõrgemad kui alaskaala Söömine vastusena positiivsetele emotsioonidele puhul, võib alaskaalat Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele pidada paljulubavaks mõõtevahendiks liigsöömishoogude uurimisel. Kuna positiivseid emotsioone on söömiskäitumise kontekstis vähe uuritud, on oluline alaskaala Söömine vastusena positiivsetele emotsioonidele tulemuste tõlgendamisse suhtuda ettevaatlikkusega.
Emotsiooni regulatsiooni raskuste ja kogemusliku vältimise modereeriv mõju meeleolu- ja ärevushäire sümptomitele
(Tartu Ülikool, 2024) Niitsoo, Merili Lissel; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti emotsioonide regulatsiooni (ER) raskuste ning kogemusliku vältimise (KV) rolli ärevuse ja depressiooni sümptomitele, lisaks vaadeldi ka ER raskuste ning KV seoseid depressiooni ja ärevushäirete sümptomitega. Valim (n = 286) koosnes kliinilise psühholoogi vastuvõtule pöördunud täiskasvanutest (n = 79) ning tavapopulatsioonist (n = 207). Korrelatsioonanalüüsi tulemuste kohaselt olid nii depressiooni sümptomid kui ärevushäire sümptomid nii ER raskuste kui ka KV-ga positiivses seoses. Regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et ER raskuste ning kogemusliku vältimise koosmõju ennustas depressiooni ning seisundiärevuse sümptomeid vähesemal määral kui ER raskused või KV üksinda. Tulemused viitavad, et ER raskustel on suurem roll ärevuse ning depressiooni sümptomite püsimisel, kui seda on kogemuslikul vältimisel.

Sirvi

Sirvi Psühholoogia instituut Autor "Akkermann, Kirsti, juhendaja" järgi