Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/68043

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Eesti vanemapuhkuste kasutamisel ilmnenud probleeme
(Tartu Ülikool, 2024) Roosileht, Triinu; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Euroopa riikide perepoliitikate võrdlus
(Tartu Ülikool, 2024) Mändmets, Liis; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Finantsettevõtte panus sotsiaalselt vastutustundlikkesse tegevustesse
(Tartu Ülikool, 2025) Kivisikk, Pilleriin; Ainsaar, Mare, juhendaja; Pakk, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Swedbanki motivatsiooni ja tegevusloogikat sotsiaalselt vastutustundlike projektide elluviimisel aastatel 2020–2024. Uuring tugines kvalitatiivsetele intervjuudele Swedbanki ESV- ja partnerlussuhetega tegelevate ekspertidega ning panga aastaaruannetes ja teistes avalikes allikates kajastatud andmetele. Töö keskne uurimisküsimus oli: milline on Swedbanki motivatsioon sotsiaalselt vastutustundlike projektidega tegelemiseks? Analüüs näitas, et Swedbanki sotsiaalne vastutustundlikkus on seotud strateegilise juhtimise, organisatsioonikultuuri ja väärtuspõhiste praktikatega. Sotsiaalse vastutuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtted on lõimitud juhtimise, personalipoliitika ja koostöösuhete kujundamisse. Intervjuud näitasid, et neid tegevusi ei käsitleta juhusliku või lisanduva panusena, vaid kui osa läbimõeldud ja süsteemsest lähenemisest. Empiirilises osas vaadeldi viit fookusvaldkonda: haridus, ettevõtlikkus, mitmekesisus ja kaasatus, jätkusuutlik ühiskond ning sport. Hariduses ilmnes ulatuslik partnerlus haridusasutustega ning töötajate osalus külalisõppe ja mentorluse kaudu. Ettevõtlikkuse toetamise näideteks olid osalus Prototroni, sTARTUp Day, ESG-koolituste ja naisettevõtluse arendamise programmides. Mitmekesisuse puhul tõusid esile praktilised sammud, nagu ligipääsetavuse parandamine ja vaimse heaolu toetamine. Jätkusuutliku ühiskonna raames toodi esile koostööalgatusi, mis soodustavad vabatahtlikku tegevust ja ühiskondlikku osalust. Spordi toetamisel ilmnesid partnerlussuhted, mis keskenduvad noorte kaasamisele ja tervise edendamisele. Swedbanki ESG- ja aastaaruannetes kasutatakse sagedamini terminit „sotsiaalne jätkusuutlikkus“, mis viitab sellele, et vastutustundlikkus ei ole käsitletav kui pelgalt vabatahtlik või lisanduv tegevus, vaid osa organisatsiooni laiema mõjuraamistiku ja kestlikkuse strateegiast. Töö tulemused näitavad, et Swedbanki lähenemine sotsiaalsele vastutusele järgib rahvusvahelisi standardeid ja akadeemilisi käsitlusi, olles samas kohandatud Eesti oludele. Kokkuvõttes võib järeldada, et Swedbank ei tegutse üksnes finantsteenuste pakkujana, vaid ka sotsiaalsete muutuste suunajana, kelle roll hariduse, ettevõtlikkuse, mitmekesisuse ja kestliku arengu toetajana on Eesti ühiskonnas järjest olulisem.
Õiglasest hüvede jaotamisest aru saamine immigrantide ja Eestis sündinud inimeste seas
(Tartu Ülikool, 2021) Teidearu, Hedi; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Sotsiaalmeedia võimalik mõju laste saamise plaanidele noorte naiste tõlgenduses
(Tartu Ülikool, 2024) Luige, Karoli; Soo, Kadri, juhendaja; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Vandenõuteooriate uskumine Eestis ja Soomes Euroopa Sotsiaaluuringu 2020/21 vooru andmetel
(Tartu Ülikool, 2024) Kaasik, Alo; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Videointervjuude metoodika võrdluses silmast silma intervjuudega. Mixed mode kogemus Euroopa Sotsiaaluuringu 2021. aasta Eesti vooru näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Kartau, Hanna Kerstina; Ainsaar, Mare, juhendaja; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärk oli saada teadmisi videointervjuude abil kogutud andmete kvaliteedi ja vastajate kohta võrreldes silmast silma intervjuudega ning anda ülevaade videointervjuude eripäradest ja probleemidest. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti Euroopa Sotsiaaluuringu 2021. aasta vooru Eesti andmeid. Uurimistöös otsiti vastuseid kolmele uurimisküsimusele: 1) Kuidas erinevad videointervjuudes ja silmast silma intervjuudes osalevate inimeste sotsiaal-demograafilised profiilid? 2) Millised on videointervjuude läbiviimise omapärad? 3) Kuidas erineb videointervjuude andmekvaliteet silmast silma intervjuude omast? Esimesele uurimisküsimusele vastates ilmnes, et videointervjuude vastajad on nooremad, kõrgema haridustasemega ning suuremas osas eesti keelt rääkivad kui silmast silma intervjuudes osalejad. Teise uurimisküsimuse puhul selgus, et videointervjuud nõudsid keskmiselt rohkem kontakte vastajatega, seos jäi alles ka siis, kui videointervjuude vastajate kontaktide hulgast eemaldati üks videointervjuu valimiseks vajalik lisakontakt. Silmast silma ning videointervjuude pikkuses olulisi erinevusi ei esinenud. Kolmandale uurimisküsimusele vastates selgus, et videointervjuusid katkestatakse kuid ka jätkatakse rohkem, kokkuvõttes pooleli jäetud intervjuude osatähtsuses erinevusi ei olnud. Andmelünki ning joonvastamist esineb antud analüüsi põhjal videointervjuudes vähem. Analüüs näitas, et videointervjuude andmekvaliteet ei ole kehvem kui silmast silma intervjuudel, samuti pole küsitlusviisil eripärasid, mis võiks vähendada selle sobivust silmast silma intervjuude kõrval kasutamiseks. Kuna küsitlusviis nõuab vastajalt piisavaid digioskuseid, on videointervjuud hetkel kasutatavad vaid paralleelselt teiste küsitlusviisidega või uuringutes, mis ei soovi uurida kogu populatsiooni ning kus on kindel, et kõikidel uuritavatel on olemas piisav digivõimekus. Küsitlusviisi uudsuse tõttu on videointervjuusid uuritud veel vähe, kuid on oodata, et meetod on muutumas populaarsemaks ning tulemas on ka rohkem teemakohaseid uuringuid. Uurida oleks kasulik intervjuu mitmes osas täitmise mõju andmetele, kuna analüüsist selgus, et intervjuu katkestamine ning hiljem jätkamine on videointervjuude puhul tunduvalt populaarsem kui silmast silma intervjuudes. Tulevikus saame loodetavasti ka võrrelda erinevaid videointervjuude abil kogutud andmeid ning teha küsitlusviisi kohta üldistavaid järeldusi.
Võimalikud näitajad alushariduse ja põhihariduse vahelise seose mõõtmiseks Eestis kohalike omavalitsuste tasandil
(Tartu Ülikool, 2022) Keir, Reiko; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada seos alus- ja põhihariduse näitajate vahel Eestis kohalike omavalitsuste tasandil. Töö eesmärgi täitmiseks tutvus autor varasema teemat käsitleva kirjandusega, uuris põhjalikumalt rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna poolt kogutavate alus- ja põhihariduse näitajatega, seejärel valis seose mõõtmiseks välja sobivad näitajad ning analüüsis valitud näitajate vahelisi korrelatsioone. Uurimisel selgus, et Eestis kohalike omavalitsuste tasandil kogutakse küll erinevaid andmeid alus- ja põhihariduse kohta, aga suur osa nendest ei sobi alus- ja põhihariduse seose mõõtmiseks. Analüüsiks valiti järgmised alushariduse näitajad: kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal (%); 3-6 aastaste laste hõlmatus alusharidusega (%); laste rahulolu (rahul, %). Põhihariduse näitajate andmed pärinevad 2020. aastast ja kõikidest „Minu omavalitsus“ projekti andmebaasis olevatest põhihariduse näitajatest valiti analüüsiks järgmised: keskmine rahulolu põhihariduses (skaalal 0-5); edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetajate üldarvust (%). Kvantitatiivseks analüüsiks kasutati nii 2016. ja 2020. aasta alushariduse näitajate andmeid. Autor kasutas 2020. aasta alushariduse andmeid kirjeldava statistika analüüsis ning seose mõõtmisel KOV tunnustega. 2016. aasta alushariduse näitajate andmeid kasutati seose mõõtmiseks põhihariduse näitajatega, sest sama aasta andmetega pole alus- ja põhihariduse seost ratsionaalne mõõta. Lisaks alus- ja põhihariduse seose mõõtmisele analüüsiti haridusnäitajaid ka KOV tunnustega: tulukus, laste hajusus ja elanike arv. Haridusnäitajate ja KOV tunnuste seose mõõtmiseks kasutati 2020 aasta andmeid. Korrelatsioonanalüüsist selgus, et 3-6 aastaste laste hõlmatus alushariduses ja keskmine rahulolu põhihariduse näitajate vahel on olemas nõrk negatiivne seos. Sellele lisaks on nõrk positiivne seos ka alushariduse näitajate vahel: kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal alushariduses ja rahulolu (rahul) alushariduses. Haridusnäitajate ja KOV tunnuste vahelistest korrelatsiooni tulemustest tekkis üks nõrk positiivne seos 3-6 aastaste laste hõlmatus alushariduses ja tulukuse näitajate vahel. Usaldusväärsemate alus- ja põhihariduse seose tulemuste saamiseks KOV tasandil oleks vaja pikemaajalist uurimist ning rohkem uuritava teemakohaseid näitajaid. Näiteks alushariduse süsteemi sisendit ja selle olemust ning põhihariduse süsteemi väljundit kajastatavaid näitajaid.

Sirvi

Sirvi Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd Autor "Ainsaar, Mare, juhendaja" järgi