Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/68043
Browse
Browsing Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd by Author "Ainsaar, Mare, juhendaja"
Now showing 1 - 7 of 7
- Results Per Page
- Sort Options
Item Eesti vanemapuhkuste kasutamisel ilmnenud probleeme(Tartu Ülikool, 2024) Roosileht, Triinu; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Euroopa riikide perepoliitikate võrdlus(Tartu Ülikool, 2024) Mändmets, Liis; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Õiglasest hüvede jaotamisest aru saamine immigrantide ja Eestis sündinud inimeste seas(Tartu Ülikool, 2021) Teidearu, Hedi; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Sotsiaalmeedia võimalik mõju laste saamise plaanidele noorte naiste tõlgenduses(Tartu Ülikool, 2024) Luige, Karoli; Soo, Kadri, juhendaja; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Vandenõuteooriate uskumine Eestis ja Soomes Euroopa Sotsiaaluuringu 2020/21 vooru andmetel(Tartu Ülikool, 2024) Kaasik, Alo; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Videointervjuude metoodika võrdluses silmast silma intervjuudega. Mixed mode kogemus Euroopa Sotsiaaluuringu 2021. aasta Eesti vooru näitel(Tartu Ülikool, 2022) Kartau, Hanna Kerstina; Ainsaar, Mare, juhendaja; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutAntud bakalaureusetöö eesmärk oli saada teadmisi videointervjuude abil kogutud andmete kvaliteedi ja vastajate kohta võrreldes silmast silma intervjuudega ning anda ülevaade videointervjuude eripäradest ja probleemidest. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti Euroopa Sotsiaaluuringu 2021. aasta vooru Eesti andmeid. Uurimistöös otsiti vastuseid kolmele uurimisküsimusele: 1) Kuidas erinevad videointervjuudes ja silmast silma intervjuudes osalevate inimeste sotsiaal-demograafilised profiilid? 2) Millised on videointervjuude läbiviimise omapärad? 3) Kuidas erineb videointervjuude andmekvaliteet silmast silma intervjuude omast? Esimesele uurimisküsimusele vastates ilmnes, et videointervjuude vastajad on nooremad, kõrgema haridustasemega ning suuremas osas eesti keelt rääkivad kui silmast silma intervjuudes osalejad. Teise uurimisküsimuse puhul selgus, et videointervjuud nõudsid keskmiselt rohkem kontakte vastajatega, seos jäi alles ka siis, kui videointervjuude vastajate kontaktide hulgast eemaldati üks videointervjuu valimiseks vajalik lisakontakt. Silmast silma ning videointervjuude pikkuses olulisi erinevusi ei esinenud. Kolmandale uurimisküsimusele vastates selgus, et videointervjuusid katkestatakse kuid ka jätkatakse rohkem, kokkuvõttes pooleli jäetud intervjuude osatähtsuses erinevusi ei olnud. Andmelünki ning joonvastamist esineb antud analüüsi põhjal videointervjuudes vähem. Analüüs näitas, et videointervjuude andmekvaliteet ei ole kehvem kui silmast silma intervjuudel, samuti pole küsitlusviisil eripärasid, mis võiks vähendada selle sobivust silmast silma intervjuude kõrval kasutamiseks. Kuna küsitlusviis nõuab vastajalt piisavaid digioskuseid, on videointervjuud hetkel kasutatavad vaid paralleelselt teiste küsitlusviisidega või uuringutes, mis ei soovi uurida kogu populatsiooni ning kus on kindel, et kõikidel uuritavatel on olemas piisav digivõimekus. Küsitlusviisi uudsuse tõttu on videointervjuusid uuritud veel vähe, kuid on oodata, et meetod on muutumas populaarsemaks ning tulemas on ka rohkem teemakohaseid uuringuid. Uurida oleks kasulik intervjuu mitmes osas täitmise mõju andmetele, kuna analüüsist selgus, et intervjuu katkestamine ning hiljem jätkamine on videointervjuude puhul tunduvalt populaarsem kui silmast silma intervjuudes. Tulevikus saame loodetavasti ka võrrelda erinevaid videointervjuude abil kogutud andmeid ning teha küsitlusviisi kohta üldistavaid järeldusi.Item Võimalikud näitajad alushariduse ja põhihariduse vahelise seose mõõtmiseks Eestis kohalike omavalitsuste tasandil(Tartu Ülikool, 2022) Keir, Reiko; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada seos alus- ja põhihariduse näitajate vahel Eestis kohalike omavalitsuste tasandil. Töö eesmärgi täitmiseks tutvus autor varasema teemat käsitleva kirjandusega, uuris põhjalikumalt rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna poolt kogutavate alus- ja põhihariduse näitajatega, seejärel valis seose mõõtmiseks välja sobivad näitajad ning analüüsis valitud näitajate vahelisi korrelatsioone. Uurimisel selgus, et Eestis kohalike omavalitsuste tasandil kogutakse küll erinevaid andmeid alus- ja põhihariduse kohta, aga suur osa nendest ei sobi alus- ja põhihariduse seose mõõtmiseks. Analüüsiks valiti järgmised alushariduse näitajad: kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal (%); 3-6 aastaste laste hõlmatus alusharidusega (%); laste rahulolu (rahul, %). Põhihariduse näitajate andmed pärinevad 2020. aastast ja kõikidest „Minu omavalitsus“ projekti andmebaasis olevatest põhihariduse näitajatest valiti analüüsiks järgmised: keskmine rahulolu põhihariduses (skaalal 0-5); edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetajate üldarvust (%). Kvantitatiivseks analüüsiks kasutati nii 2016. ja 2020. aasta alushariduse näitajate andmeid. Autor kasutas 2020. aasta alushariduse andmeid kirjeldava statistika analüüsis ning seose mõõtmisel KOV tunnustega. 2016. aasta alushariduse näitajate andmeid kasutati seose mõõtmiseks põhihariduse näitajatega, sest sama aasta andmetega pole alus- ja põhihariduse seost ratsionaalne mõõta. Lisaks alus- ja põhihariduse seose mõõtmisele analüüsiti haridusnäitajaid ka KOV tunnustega: tulukus, laste hajusus ja elanike arv. Haridusnäitajate ja KOV tunnuste seose mõõtmiseks kasutati 2020 aasta andmeid. Korrelatsioonanalüüsist selgus, et 3-6 aastaste laste hõlmatus alushariduses ja keskmine rahulolu põhihariduse näitajate vahel on olemas nõrk negatiivne seos. Sellele lisaks on nõrk positiivne seos ka alushariduse näitajate vahel: kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal alushariduses ja rahulolu (rahul) alushariduses. Haridusnäitajate ja KOV tunnuste vahelistest korrelatsiooni tulemustest tekkis üks nõrk positiivne seos 3-6 aastaste laste hõlmatus alushariduses ja tulukuse näitajate vahel. Usaldusväärsemate alus- ja põhihariduse seose tulemuste saamiseks KOV tasandil oleks vaja pikemaajalist uurimist ning rohkem uuritava teemakohaseid näitajaid. Näiteks alushariduse süsteemi sisendit ja selle olemust ning põhihariduse süsteemi väljundit kajastatavaid näitajaid.