Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/68043

Sirvi

Sirvi Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd Autor "Joao-Hussar, Ida, juhendaja" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Hooldusõppekava laste ja nende vanemate kriisivalmidus
    (Tartu Ülikool, 2025) Kõlu, Doris; Nahkur, Oliver, juhendaja; Joao-Hussar, Ida, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Bakalaurusetöö eesmärgiks on selgitada välja hooldusõppekaval olevate ehk sügava puudega laste vanemate kriisivalmidus ning erineva toe vajadus (füüsiline, vaimne, meditsiiniline). Samuti on oluline leida kriisiks valmistumise väljakutsed ja raskused, et osata paremini abi pakkuda. Antud töös vaadeldakse kriisidena looduskatastroofe ja -õnnetusi, pandeemiat, sõda, pikemat elektrikatkestust, õhusaastatust, ekstreemseid temperatuure, inimtekkelisi õnnetusi ja avariisid, elutähtsa teenuse pikaaegset katkestust. Töö teoreetilises osas toon välja, mis on erivajadus ja puue, mis on hooldusõppekava (HÕK), kuidas määratletakse ja liigitatakse kriise, selgitan kriisihaavatavust, avan teemakohast seadusandlikku ja poliitilist raamistikku, tutvustan kriisivalmidust ning erivajadustega laste vanemate kriisivalmidust, nende kriisideks valmistumise väljakutseid, varasemaid kriisikogemusi ja toetamise vajadust erivajadustega laste vanematele kriisivalmiduse tõstmiseks ja kriisis hakkamasaamiseks. Metoodika peatükis on ülevaade andmekogumismeetodist ja analüüsimeetodist. Eesmärgi saavutamiseks viisin läbi 3 poolstruktureeritud intervjuu, milles uurisin hooldusõppekaval õppivate laste vanemate kriisiks valmistumist, varasemaid kriisikogemusi, teadlikkust abi saamise osas kriisides ja tuge ning abi, mida nad ise sooviksid kriisideks valmistumisel ja kriisis saada. Ühiskonnas räägitakse palju kriisideks valmistumisest, kuid intervjuudest selgus, et päriselt teadlikult on pered valmistunud üsna vähesel määral. Erivajadustega laste perede kriisideks valmistumine erineb nii mõneski asjas teistest, sest neil on igapäevased meditsiinilised vajadused, st ravimid ja palju abivahendeid, ka elektrilised ja akutoitega. Intervjuudest selgus, et peredel on varasemaid kriisikogemusi vähe ja seetõttu ei tunneta nad nii tugevalt ohtu. Samas suunates neid mõtlema erinevatele kriisidele, selgub, et nad vajaksid pidevat asjakohast infot toimuva kohta, meditsiiniliste ja muude asjade kättesaadavuse kohta, ohutu kodus või haiglas viibimise ja palju muu kohta. Lisaks vajadusel generaatorite kohaletoimetamise korraldamine omavalitsuste poolt. Vanematele on oluline füüsiline abi, olgu see siis poest asjade toomine või lapse valvamine ajal, kui vanem planeerib näiteks lennureisi. Minu tööst tuleb välja asjaolu, et ühiskonnas varju jäänud haavatava grupina on erivajadustega laste pered mures, mis neist kriisides saab ja kes neile toeks on. Palju olulisi küsimusi on hetkel vastusteta ja vanemad justkui omapead lahendusi otsimas. Oluline tulemus on ka see, et erinevate spetsialistide koostöö ning teadmised laiematest valdkondadest aitaks kaasa vanemate turvatundele kriisis ning info liikumine ja mõistmine toimiks palju paremini.