Sirvi Autor "Bender, Reet, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 17 17

Die Auswirkungen der Agrarreform von 1919 für die deutschbaltische Minderheit in Estland
(Tartu Ülikool, 2018) Ojasalu, Addo; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond
Käesolev bakalaureusetöö käsitleb baltisakslaste eluolu ning selle muutuseid peale 1919. aasta maareformi Eesti Vabariigis. Noorele riigile kujunesid esimesed aastad äärmiselt keerulisteks. Peale iseseisvuse väljakuulutamist ning sellele järgnenud Saksa okupatsiooni lõppu algas koheselt Eesti Vabadussõda. Demokraatlikul riigil tuli sõja ajal muuhulgas tegeleda ka esimeste vabade valimiste korraldamisega. 23. aprillil 1919 tuli kokku Asutav Kogu, kelle esmaseks ülesandeks oli Põhiseaduse väljatöötamine ning tähtsuselt järgmine oli juba maareformiga tegelemine. Maareform võeti vastu selge häälteenamusega Asutavas Kogus 10. oktoobril 1919. Reform tähendas laias laastus suurmaaomanike maade riigistamist ning nende jagamist Vabadussõjas võitlevate vabatahtlike vahel. Valdava enamuse suurmaaomanikest moodustasid just baltisakslased, kelle elud peale reformi tundmatuseni muutusid. Koliti linnadesse, otsiti uusi sissetulekuallikaid, hakati n-ö. tavatööd tegema ning maale jäänutel olid ees rasked toibumisaastad.
Das baltische Deutsch in den Statuten der Kaiserlichen Universität zu Dorpat
(Tartu Ülikool, 2024) Viitak, Janely; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Germanistika osakond
Das Schicksal und die Identität wolgadeutscher Einwanderer in Nebraska
(Tartu Ülikool, 2024) Stevens, Cody Michael; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Germanistika osakond
Deutsche Namen als Identitätsträger in Rogosi (Kirchspiel Rõuge) und ihre Auswirkungen auf nachfolgende Generationen
(Tartu Ülikool, 2024) Luisk, Anneli; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Germanistika osakond
Deutschunterricht an den schulen in landkreis Saare
(Tartu Ülikool, 2016) Nõu, Elis; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond
Das Thema Deutschunterricht an den Schulen im Landkreis Saare wurde gewählt, weil die Verfasserin dieser Arbeit Deutschlehrerin werden will. Sie wohnt auf der Insel Saaremaa und hier möchte sie auch arbeiten. Die durchgeführten Interviews mit Abiturienten, Deutschlehrern, Eltern und einigen stellvertretenden Schulleitern helfen ihr, die Lage in den Schulen besser zu verstehen und zeigen, wie wahrscheinlich es ist, als Deutschlehrerin auf Saaremaa zu arbeiten. Hauptproblem ist, dass Deutschlehrangebot auf der Insel abgenommen hat. Während des Schreibens dieser Bachelorarbeit hat die Verfasserin festgestellt, dass man Deutsch in fünf Schulen im Landkreis Saare nicht mehr unterrichtet. Vor einigen Jahren, als sie selber als Vertretungslehrerin für eine Deutschlehrerin, die im Mutterschutz war, gearbeitet hat, konnte man die Sprache auf der Insel in acht Hauptschulen lernen, heute nur in drei. Meistens sind schuld daran die Eltern, weil sie wollen, dass ihre Kinder Russisch lernen. Sie denken, entweder, dass sie dann bei den Hausaufgaben ihren Kindern helfen können, weil sie selber Russisch irgendwann mal gelernt haben, oder dass man Russisch braucht, wenn man in Tallinn wohnen wird. Englisch ist lingua franca. Das können sowieso fast alle und wer das kann, braucht kein Deutsch mehr. Das sind die häufigsten Meinungen der Eltern.
Ein Vergleich der Verarbeitung der Partikelverben im Deutschen und Estnischen
(Tartu Ülikool, 2023) Komissarov, Liisa-Maria; Tragel, Ilona, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapoliitika temaatiline saksa-eesti valiksõnastik
(Tartu Ülikool, 2018) Saar, Kerli; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Käesoleva magistritöö raames koostas töö autor Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapoliitika teemalise saksa-eesti valiksõnastiku. Teemavalikul sai autori jaoks määravaks isiklik kogemus rändepoliitika valdkonnas ning teema ühiskondlik aktuaalsus. Olles viibinud praktikal Saksa parlamendis ning puutudes seal igapäevaselt kokku poliitiliste aruteludega rändekriisi ja pagulaste teemal, tundis autor, et eesti keeles ei ole vastava valdkonna terminoloogia piisaval määral välja kujunenud ning sel teemal rääkimine seetõttu raskendatud. Käesoleva töö eesmärk oli võrrelda Euroopa Liidu rändepoliitika ja ühise varjupaigasüsteemi alusdokumentide saksa- ja eestikeelseid versioone ning anda ülevaade mõlemas keeles kasutusel olevast terminoloogiast. Töö on suunatud kõigile, kelle jaoks on oluline kasutada õiget terminoloogiat rändepoliitika valdkonnas. Autor ise arvab, et sõnastik võiks kasulik olla eeskätt tõlkidele/tõlkijatele, aga kindlasti ka ajakirjanduses töötavatele inimestele.
Der Fall Sarrazin. Das Buch "Deutschland schafft sich ab. Wie wir unser Land aufs Spiel setzen" vs. öffentliche Studien
(Tartu Ülikool, 2014) Saar, Kerli; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond
Horst Dieter Schlosseri teose "Sprache unterm Hakenkreuz. Eine andere Geschichte des Nationalsozialismus" 9. peatüki tõlge ja tõlkeprobleemide analüüs
(Tartu Ülikool, 2018) Kägu, Liis; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Magistriprojekti eesmärk oli tõlkida Horst Dieter Schlosseri teose „Sprache unterm Hakenkreuz. Eine andere Geschichte des Nationalsozialismus“ 9. peatükk, analüüsida tekkinud tõlkeprobleeme ning ühtlasi uurida erialakirjanduse põhjal, kas eesti keeles kasutatav mõistestik on ühtlane ja anda soovitusi, milliseid vasteid eelistada. Tõlkimisel lähtuti eesmärgist järgida võimalikult täpselt originaalteksti, arvestades seejuures sihtkultuuri teadmistega. Tõlke teoreetiliseks aluseks oli Molina ja Lucía Molina ja Amparo Hurtado Albiri tõlketehnikate klassifikatsioon. Suure osa tööprotsessist moodustas teemakohase kirjanduse läbitöötamine, eesmärgiga mõista võimalikult hästi tõlgitavat teksti, leida eesti keeles enimkasutatavad vasted natsionaalsotsialistliku režiimiga seonduvatele mõistetele ja pakkuda välja lahendused keeleteaduslike mõistete ülekandmiseks eesti keelde. Muuhulgas analüüsiti töö käigus mitmeid tõlkimise käigus ilmnenud üksikprobleeme.
Kuchen, Kringel und Nachspeisen in der baltischen Küche: Gemeinsamkeiten in der kulinarischen Kultur der Deutschbalten und Esten
(Tartu Ülikool, 2017) Ukanis, Kristen; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond
Das Ziel dieser Bachelorarbeit ist es festzustellen, welche süße Gebäcke, Nachtische – und ihre Namen aus der deutschbaltischen Kultur bzw. aus dem Deutschbaltischen in die estnische Kultur bzw. ins Estnische übernommen sind und wie viele von diesen noch heute bekannt sind. Die Arbeitsthese ist, dass die meisten süßen Speisen, die wir zu estnischen sozusagen Nationalspeisen zählen, stammen eigentlich aus der deutschbaltischen Küche. Anhand von Literatur versucht man diese Herkunft zu klären und ggf. wird die Geschichte und Herkunft dieser Speisen und ihrer Namen analysiert.
Der nachdenkliche Hegemon: sicherheitspolitisches Denken in der Bundesrepublik
(Tartu Ülikool, 2018) Järve, Jaan; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond
Käesoleva töö eesmärgiks oli vastata küsimusele, miks on sakslaste ja Euroopa Liidu uute liikmete arusaam julgeolekust niivõrd erinev. Lähtepunktiks oli nn. Deutscher Sonderweg, mis tähendab, et oma ajaloo tõttu ajavad sakslased välis-ja julgeolekupoliitikat teistest oluliselt tagasihoidlikumalt. Eeldati ka, et tänu oma ajalooliselt väljakujunenud vastutustundele ja majandusjõule on just Saksamaa see, kellel on Euroopa Liidus kõige suurem autoriteet. Kõigepealt anti ülevaade tänapäeva Saksamaa välispoliitka lähtekohtadest. Selleks kasutati peamiselt Konstanzi Ülikooli raamatukogus saada olnud välispoliitikaõpikuid, mis olid ühtse raamatuseeriana välja antud Springer/VS kirjastuse poolt. Võimalik oli teha järeldus, et Saksamaa välispoliitikat iseloomustab tõepoolest kõige paremini mõiste tsiviliseeritud suurvõim. See tähendab, et välispoliitika teostamisel loobutakse nn. realistlikule maailmavaatele omasest enesekehtestamisest, mis omakorda välistab relvajõudude kasutamise. Selles mõttes võib Saksamaad pidada äärmiselt põhimõttekindlaks. Uurimuse põhirõhk oli aga hoopis erinevate valitsusastuste poolt välja antud dokumentidel ja politiilistel infobrošüüridel. Neist saadud infot täiendati erinevate mõttekodade välja antud statistiliste andmetega. Tähelepanuta ei jäänud ka erinevad ajalaehed ja meediaväljaanded. Nii moodustus suurem pilt, mis erialast terminoloogiat kasutades tähendab, et ei uuritud mitte ainult rahvusvahelisi suhteid ülevaltvaates, vaid ka riigi välispoliitikat altvaates ehk sisepoliitilisi olusid.
Ortsnamen des Landkreises Põlva und ihr Bezug zur deutschen Sprache
(Tartu Ülikool, 2019) Savi, Silja; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond
Zusammendfassend kann man sagen, dass nicht alle Ortsnamen in Põlvamaa mit der deutschen Sprache verbunden sind und beim Schreiben dieser Arbeit wurde es deutlich, dass die Geschichte der Ortsnamen unklar ist – es sind nur Behauptungen. Es wurden nicht alle Ortsnamen ausführlich geforscht, weil darüber nicht viel Information gibt, aber es wurde deutlich, dass viele Ortsnamen Naturnamen oder Naturattribute haben und viele wurden von der estnischen Sprache der deutschen Sprache angepasst.
Revolutionszeit und Bolschewikenherrschaft in Tartu/Dorpat um 1917-1919 aus deutschbaltischer Sicht
(Tartu Ülikool, 2018) Ottin, Teet; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond
The two phases of Bolshevik power were dramatic times for the local Baltic German population. The first struggles began with the First World War, the government started to treat them as a threat to the local security, also the existing resentment of the Estonian and Latvian populations didn’t help their situation. The peak point of their suffering came with the returning of the Bolsheviks in November of 1918. The Great War was a moral dilemma for most of the Baltic Germans. By creating an antiGerman narrative and excluding them more and more from the daily life, the Russian Empire caused the loss of the Baltic German populations loyalty themselves. The Central Powers became heroes, who pushed the Communists out of Tartu. But with the collapse of the western front and the November revolution in Germany the occupation of the Baltic region remained short lived, which was very disappointing for the Baltic Germans. Without any hopes for new saviors they had three options – to flee the city, to fight back against the Bolsheviks or to remain in the city and hope for the best. The second phase of the communist power in Tartu was more violent and for many it seemed like the end of the Baltic Germans in the region. With the success of the Estonian and the White armies during the Independence/Russian civil war, the Bolsheviks were driven out of Tartu on the 14th of February 1919.
Vananenud keelendite tõlkimine H. J. C. von Grimmelshauseni romaani „Der abenteuerliche Simplicissimus Teutsch“ eestikeelse tõlke näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Adamson, Eha; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Vergleichende Motivanalyse: „Georg Stein oder Deutsche und Letten“ (1864) von Johanna Conradi und „Liina – Lebensgeschichte eines estnischen Mädchens“ (1877) von Lilli Suburg
(Tartu Ülikool, 2021) Löser, Lara; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
In den russischen Ostseeprovinzen ereignete sich im 19. Jahrhundert ein gesellschaftlicher Umbruch. Dieser veranlasste auch Frauen zum häufigeren Verfassen ihrer Meinung, welcher „das Bewahrende, Konservative in hohem Grade“ (Wilpert, 2005: 24) zugeschrieben wurde. In der vorliegenden Bachelorarbeit wird dieses (Vor-)Urteil basierend auf den Ideen der Autorinnen Johanna Conradi (1814–1892) und Lilli Suburg (1841–1923) anhand einer Motivanalyse zweier Werke widerlegt. Zunächst wird der deutschbaltische Roman „Georg Stein oder Deutsche und Letten“ (1864) von J. Conradi untersucht. Demgegenüber steht die estnische Erzählung „Liina – Lebensgeschichte eines estnischen Mädchens“ (1877, estn. „Liina – ühe Eesti tütarlapse elulugu“) von L. Suburg.
Võõrkeelte valikud Viljandimaa põhikoolides
(Tartu Ülikool, 2023) Hütt, Kadri; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
Warum verlassene Herrenhäuser? Das Schicksal der Gutshöfe in Estland am Beispiel der Gemeinde Lääne-Nigula
(Tartu Ülikool, 2022) Lukas, Hildegard; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž