Sirvi Autor "Kalajas-Tilga, Hanna" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Keele jõuharjutuste efektiivsus insuldijärgse düsfaagia ravis: teaduskirjanduse süstemaatiline ülevaade
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Eerme, Maria Kristina ; Mets, Monika; Kalajas-Tilga, Hanna; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Käesoleva teaduskirjanduse süstemaatilise ülevaate eesmärk oli välja selgitada keele jõuharjutuste ja kombineeritud teraapia mõju keele jõule, neelamisfunktsioonile, elukvaliteedile ja toitumisele insuldijärgse düsfaagia ravis. Lisaks oli eesmärgiks võrrelda keele jõuharjutuste, kombineeritud teraapia ja traditsioonilise düsfaagia teraapia (edaspidi TDT) efektiivsust. Metoodika: Kirjanduse otsingul ja süstemaatilise ülevaate koostamisel lähtuti PRISMA (ingl Preferred Reporting Items for Systematic review and Meta-Analysis) juhendist. Uuringute metoodilist kvaliteeti ja nihke riski hinnati Joanna Briggs instituudi kriitilise hindamismeetodiga ja tõenduspõhisust määrati modifitseeritud Sacketti tõenduspõhisuse tasemete põhjal. Teadusartiklite otsimiseks kasutati järgmiseid andmebaase: Web of Science, CINAHL (ingl The Cumulative Index to Nursing and Allied Health Literature), PubMed ja EBSCO MEDLINE. Andmebaasidest otsiti täistekstiga inglisekeelseid artikleid, mis on ilmunud aastatel 2005–2024. Tulemused: Käesolevas magistritöös analüüsiti kümmet teadusartiklit, kus kasutati sekkumisena kas keele jõuharjutusi või keele jõuharjutusi koos paralleelselt toimuva TDT-ga (edaspidi kombineeritud teraapia). Artiklite analüüsi põhjal leiti, et nii keele jõuharjutuste kui kombineeritud teraapia sooritamise järgselt suurenes keele jõud ning paranesid neelamisfunktsiooni, elukvaliteedi ja toitumisega seotud näitajad. Sekkumiste omavahelises võrdluses selgus, et kombineeritud teraapia on võrreldes TDT-ga efektiivsem keele jõu suurendamisel, kuid sekkumistel on tõenäoliselt sarnane efektiivsus neelamisfunktsiooni ja elukvaliteedi parandamisel. Keele jõuharjutused ja kombineeritud teraapia on tõenäoliselt sarnase efektiivsusega keele posterioorse osa jõu ja neelamisfunktsiooni parandamisel insuldijärgse düsfaagiaga patsientidel. Kokkuvõte: Insuldijärgse düsfaagia ravis kasutatavad keele jõuharjutused ja kombineeritud teraapia on efektiivsed keele jõu, neelamisfunktsiooni, elukvaliteedi ja toitumisega seotud näitajate parandamisel. Edasised uuringud on vajalikud, et selgitada välja, milline sekkumine on kõige efektiivsem insuldijärgse düsfaagia ravis.
Tööealiste täiskasvanute motivatsioon jätkata iseseisvalt kodus alaseljavalusid leevendavate füsioterapeutiliste harjutustega
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Seppar, Marit-Jenna; Kalajas-Tilga, Hanna ; Tilga, Henri; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärgiks on selgitada välja tööealiste täiskasvanute motivatsioon jätkata alaseljavalu leevendavate füsioterapeutiliste harjutustega kodukeskkonnas ning uurida seoseid motivatsiooni, valu intensiivsuse, kehalise aktiivsuse ja valuvaigistite tarvitamise vahel alaseljavaluga patsientidel. Metoodika: Uuringusse kaasati 40 alaseljavaluga tööealist uuritavat, kellest 9 olid mehed, 30 naised ning üks uuritav, kes ei märkinud oma sugu. Uuritavad olid vanuses 18-65 aastat. Uuritavad täitsid teisel füsioteraapia vastuvõtul motivatsiooni hindava raviga seonduva eneseregulatsiooni küsimustiku, lisaks hinnati uuritavate valu visuaalanaloogskaalal, subjektiivset hinnangut enda kehalisele aktiivsusele ja valuvaigistite tarvitamise sagedust. Tulemused: Uuritavate kehalise aktiivsuse, valu tugevuse ja valuvaigistite tarvitamise sagedus ei näidanud statistiliselt olulist seost motivatsiooni regulatsioonidega. Uuringust selgus, et alaseljavaluga patsientide motivatsioonis iseseisvalt füsioteraapiaharjutustega jätkata ei esinenud statistiliselt olulisi erinevusi sõltuvalt varasemast kehalisest aktiivsusest, valu intensiivsusest ega valuvaigistite tarvitamisest. Tulemustest selgus, et seljavalu põhjust selgitasid peamiselt füsioterapeut (35% juhtudest) ning füsioterapeut koos arstiga (58% juhtudest). Kokkuvõte: Parema raviefekti tagamisel on oluline pöörata piisavalt tähelepanu valu etioloogia selgitamisele. Lisaks on oluline keskenduda patsiendi integreeritud ja sisemisele regulatsioonile, mis aitab omakorda tõsta füsioterapeutiliste harjutuste soorituse tõenäosust koduses keskkonnas.
Trans-contextual model of motivation predicting change in physical activity among Estonian school students
(2022-03-07) Kalajas-Tilga, Hanna; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Koka, Andre, juhendaja; Hein, Vello, juhendaja; Tartu ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Vaatamata lugematule hulgale tõenditele kehalise aktiivsuse positiivse mõju osas ei täida enamus noori soovitust olla mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehaliselt aktiivne vähemalt 60 minutit iga päev ühe nädala lõikes. Varasemad uuringud on leidnud, et noorte kehalise aktiivsuse prognoosimisel on olulisel kohal autonoomsuse toetuse pakkumine nende kehalise kasvatuse õpetajate, vanemate ja kaasõpilaste poolt, mis omakorda on seotud noorte autonoomse motivatsiooni ja kavatsusega olla kehaliselt aktiivne, mis on seotud ka nende eneseraporteeritud kehalise aktiivsusega vabal ajal. Nende seoste uurimise aluseks on trans-kontekstiline motivatsioonimudel. Käesolevas doktoritöös testiti trans-kontekstilise motivatsioonimudeli komponentide seoste kehtivust Eesti kooliõpilastel erinevatel ajaintervallidel – ühe kuu ja ühe aasta möödudes, sealjuures hinnati noorte vaba-aja kehalist aktiivsust lisaks eneseraportile ka kiirendusanduritega. Lisaks uuriti erinevate motivatsiooni alaliikide seost noorte kiirendusanduritega mõõdetud kehalise aktiivsusega. Töö tulemustest selgus, et trans-kontekstilise motivatsioonimudeli tunnuste vahelised seosed kehtivad ajas nii ühe kuu kui ka ühe aasta möödudes. Tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega, lisades aga olulise panusena trans-kontekstilise motivatsioonimudeli komponentide vaheliste seoste testimise pikema aja jooksul. Ehkki uuringute tulemused ei näidanud seost kavatsuse ja kiirendusanduritega mõõdetud kehalise aktiivsuse vahel pärast kooli, ilmnes statistiliselt oluline seos kehalises kasvatuses kogetud sisemise motivatsiooni ja kiirendusanduritega mõõdetud päevase kehalise aktiivsuse vahel. See tulemus kinnitab veelgi kehalise kasvatuse õpetajapoolse autonoomsuse toetuse pakkumise olulisust tunnis, mis soodustab noorte sisemise motivatsiooni kujunemist kehalise aktiivsuse suhtes psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamise kaudu. Kokkuvõttes rõhutavad läbiviidud uuringute tulemused autonoomsuse toetuse pakkumise olulisust nii kehalise kasvatuse õpetajate, lapsevanemate kui ka eakaaslaste poolt noorte kehaliselt aktiivse elustiili kujundamisel.
Vanemaealistega seotud hoiakud Eesti tervishoiuvaldkonnas töötavatel isikutel
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Sorotski, Karina ; Medijainen, Kadri ; Kalajas-Tilga, Hanna; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Välja selgitada, millised on Eesti tervishoiuvaldkonnas töötavate isikute hoiakud vanemaealiste suhtes, sealjuures analüüsida, kas ja kuidas mõjutab hoiakuid vanus ja varasem kokkupuude vanemaealistega. Metoodika: Uuringus osales 296 uuritavat vanuses 22-74 aastat, kellest naisi oli 266 ja mehi 31. Uuritavate hulgas oli õdesid (n=159), arste (n=59), füsioterapeute (n=38), ämmaemandaid (n=13) ja teisi tervishoiuerialal töötajaid (n=27). Uuritavate hoiakute hindamiseks kasutati University of California, Los Angeles Geriatrics Attitudes Scale (edaspidi UCLA-GAS) küsimustikku. Skaala eesmärk on kaardistada, kas hoiakud on pigem positiivsed, negatiivsed või neutraalsed. Hoiakute põhjalikumaks hindamiseks kasutati nii koguküsimustikku kui ka aladomeene, sealjuures arvutati vastavate osade skooride aritmeetilissed keskmised (sh tõlgendati neutraalset hoiakut peegeldavana skoori 3,0, sellest kõrgemat positiivsena). Hindamaks vanust hoiakutele mõjutava faktorina grupeeriti valim uuritavate keskmise vanuse järgi. Lisaks UCLA-GAS küsimustikule kasutati kaht täiendavat küsimust, et hinnata varasema kogemuse mõju vanemaealistega seotud hoiakutele (näiteks kas uuritava lähedane on elanud hooldekodus või on ta ise elanud koos vanemaealisega). Tulemused: Eesti tervishoiuvaldkonnas töötavate isikute hoiak vanemaealistesse on valdavalt positiivne. Nooremate ja vanemate tervishoiutöötajate hoiakute võrdlemisel ilmnes märkimisväärselt positiivsem hoiak vanemaealistesse vanematel uuritavatel. Aladomeenidest eristub negatiivsemana (st olles pigem neutraalne) UCLA-GAS küsimustiku „meditsiiniliste väärtuste“ alaskoor, milles olid uuritavate tulemused märkimisväärselt madalamad, kui „sotsiaalsete väärtuste“, „kaastunde“ ja „ressursside jaotuvuse“ aladomeenides. Kooselamise kogemuse ja lähedase hooldekodus elamise kogemusega Eesti tervishoiutöötajate hoiakud on samavõrra positiivsed, kui selle kogemuseta inimestel. Kokkuvõte: Eesti tervishoiutöötajate üldised hoiakud eakate suhtes on valdavalt positiivsed, kuid hoiakute veelgi positiivsemaks muutumiseks on suurim ruum just meditsiinilistes aspektides. Samas ilmnes, et vanematel töötajatel on eakate suhtes positiivsemad hoiakud, tõenäoliselt oma suurema töökogemuse tõttu. Magistritöö tulemused ei näidanud, et isiklik kokkupuude vanemaealisega (nt kooselu või lähedase elamine hooldekodus) mõjutaks oluliselt hoiakute erinevust. See viitab sellele, et hoiakuid kujundavad pigem muud tegurid kui individuaalsed kogemused.