Sirvi Autor "Kalda, Ruth, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Eesti gümnaasiumiealiste (16–19-aastaste) noorte sündimuskavatsuste analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Vender, Deniss; Gortfelder, Mark, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Euroopa Liidus vaba liikumist kasutavatele inimestele vajamineva arstiabi osutamine Eesti perearstide näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Palm, Eda; Adler, Epp, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Liigsuremus ja muutused surma põhjustes Eestis Covid-19 pandeemia perioodil
(Tartu Ülikool, 2023) Pärna, Grete; Kalda, Ruth, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Patsientide kogemused ja vajadused seoses elustiili nõustamisega perearstikeskustes
(Tartu Ülikool, 2016) Kööp, Kadri; Tõemets, Tiina, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetool
Pereõdede iseseisev vastuvõtt - Tartumaa pereõdede näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Gering, Stella; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Pereõdede ja perearstide suhtumine omavahelise koostöö aspektidesse eesti perearstipraksistes
(Tartu Ülikool, 2013) Rahu, Katrin; Gross, Lilli, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Primary health care performance: impact of payment and practice-based characteristics
(2016-08-12) Merilind, Eero; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
Perearstide kvaliteedisüsteem (PKS) on süsteemne lähenemine, mille eesmärgiks on haiguste varajane avastamine ja nende progresseerumise vältimine esmatasandis. Perearstide rahastamine on mitmetahuline ning hetkel kehtiv perearstileping koosneb pearahast (5 erinevat vanuselist kategooriat), baastasust, uuringufondist (protsent pearahast), kauguse tasust (2 kategooriat), kvaliteeditasust, lisatasust teise pereõe olemasolu korral ning lisatasust pikendatud lahtioleku korral. PKS koosneb kolmest osast: haiguste ennetamine (vaktsineerimised, laste tervise kontrollid, südame ja veresoonkonna haiguste ennetamine), krooniliste haiguste jälgimine (2. tüübi diabeedi, kõrgvererõhutõve, müokardiinfarkti järgsete ja hüpotüreoosiga patsientide jälgimine) ning täiendavatest lisategevustest. Perearsti kvaliteeditasus osalemine suurendab perearsti uuringufondi ning hea tulemus (2 kategooriat) suurendab perearsti lepingut 2-4%. Uurimustöö eesmärgid Võrrelda kvaliteeditasuga ühinenud ning mitte ühinenud perearstide töökoormust ning tulemustasu mõju vaktsineerimistega hõlmatusele ning analüüsida kvaliteeditasu mõju perearstide ja eriarstide töökoormusele ning haigla ravipäevade arvule. Uurida ja leida faktoreid, mis mõjutavad kvaliteedisüsteemis osalemisel head lõpptulemust. Uuritavad ja meetodid Uuringusse kaasati kõik Eestis töötavad perearstid ning analüüsiti Eesti Haigekassasse saadetud raviarvete alusel perearstide töökoormust, laste vaktsineerimistega hõlmatust ning perearstide ja eriarstide vistiide arvu ning krooniliste haigustega patsientide (hüpertensioon ja 2 tüübi diabeet) haigla ravipäevade arvu. Vaadeldi ka perearstipraksist iseloomustavate tegurite mõju kvaliteeditasu tulemusele. Võrdlusgrupid moodustati PKSis saadud tulemuste alusel. Uurimustöö peamised tulemused PKS suurendab perearsti ja temaga koos töötavate pereõdede töökoormust. Pereõdede töökoormus suurenes isegi rohkem ning perearsti meeskond peaks tööga toime tulekuks suurenema. Laste vaktsineerimise hõlmatus oli parem kvaliteedisüsteemiga ühinenud perearstidel. Kvaliteedisüsteemiga mitteühinenud perearstide vaktsineerimise hõlmatus oli allpool nõutud vaktsineerimiste taset. PKS suurendab nii perearstide kui ka eriarstide töökoormust. Kuigi PKSis hea tulemuse saanud perearstide krooniliste haigustega patsientide (hüpertensioon ja 2 tüübi diabeet) haigla ravipäevade arv väheneb, ei saa me kinnitada, et see oleks ainult PKS mõju. PKSis parema tulemuse saavad grupipraksised ning kauem PKS osalenud perearstid. Väiksem nimistu, rohkem lapsi ning vähem kroonilisi haigeid annab parema tulemuse PKSis. Järeldused PKS on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. PKSiga ühinenud perearstid on motiveeritud heaks tulemuseks, tegelevad intensiivsemalt kõikide oma nimistu patsientidega, avastavad ja kontrollivad haigusi ning organiseerivad tervisekontrolle. PKS suurendab perearstide uuringufondi ja vähesel määral ka sissetulekut. Vastukaaluks suureneb töökoormus ja muutub praksise sisene töökorraldus, perearstid tegelevad keerulisemate patsientidega ning suunavad rutiinse töö pereõdedele. Suurenenud nõudmised vajavad ka suuremat perearsti meeskonda. PKS suurendab nii perearstide kui ka eriarstide töökoormust ning ainult vähesel määral vähendab krooniliste haigustega patsientide haigla ravi päevade arvu. Täna ei ole meil veel kindlat alust öelda, et PKS on just see, tänu millele oleks võimalik saavutada üldises tervishoiusüsteemis paremaid tulemusi.