Sirvi Autor "Kalda, Ruth, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

Addressing the family physician shortage: career and migration intentions in Estonia and Europe
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-05) Velgan, Marta; Kalda, Ruth, juhendaja; Michels, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Perearstide puudus on paljude riikide tervishoiusüsteemi ohustav probleem, mis vajab konkreetseid lahendusi ja sekkumisi. On tõestatud, et hästi korraldatud esmatasand aitab ennetada kroonilisi haigusi ja enneaegset surma ning vähendada ebavajalikke tervishoiukulutusi. Elanikkonna vananemine ja kroonilistesse haigustesse haigestumise sagenemine toob kaasa raskusi seoses piisava ja kvaliteetse arstiabi tagamisega. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2023. aastal Eestis kokku 4772 arsti, kellest 939 (19,7%) olid perearstid. Kui arstide üldarv on viimastel aastatel Eestis kasvanud, siis perearstide arv on vähenenud. Lisaks oli 2023. aastal Eesti perearstide keskmine vanus (56,1 aastat) suurem võrreldes kõikide arstide keskmise vanusega (50,6 aastat), kusjuures üle 65-aastaste perearstide hulk on viimasel kümnendil peaaegu kahekordistunud. Perearstide arvu piisavus tervishoius sõltub mitmest tegurist: arstiüliõpilaste huvi peremeditsiini eriala vastu, uute perearstide edasised karjäärivalikud, perearstide väljaränne või nende lahkumine peremeditsiinist mistahes karjäärietapis. Antud doktoritöö peamine eesmärk oli täiendada teadmisi perearstide puuduse põhjustest ning kirjeldada tegureid, mis seda probleemi mõjutavad. Selleks viidi läbi nii eri meetoditega uuringud Eestis ja mitmes Euroopa riigis. Kolme erineva uuringu tulemused toovad esile küllaltki sarnaseid probleeme ning võimalikke lahendusi. Peremeditsiini eriala vastu huvi äratamiseks on oluline üliõpilaste varane kokkupuude peremeditsiiniga õpingute ajal ning eeskätt perearstidest eeskujude olemasolu. Pärast seda, kui arst on valinud oma erialaks peremeditsiini, on väga tähtis pakkuda talle tuge karjääriteel püsimiseks. Paindlikud töötingimused, mis võimaldavad saavutada töö ja eraelu tasakaalu, mõjutavad nii tulevaste arstide kui juba tervishoius töötavate perearstide karjäärivalikuid, sealhulgas ka teise riiki tööle suundumist. Perearstide lahkumist peremeditsiinist või rännet teise riiki on võimalik vähendada, lihtsustades perearstipraksise loomise ja patsientide nimistule kandideerimise protsessi ning parandades töötingimusi, töökultuuri ja tervishoiukorraldust.
Assessing COVID-19 risk and sequelae: the role of vaccination in modifying infection, severity, and long-term outcomes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-26) Meister, Tatjana; Suija, Kadri, juhendaja; Uusküla, Anneli, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
COVID-19 pandeemia raputas kogu maailma ja tõi kaasa enneolematu surve tervishoiusüsteemidele. Haiguse mitmetahuline kliiniline pilt, kõrge suremus ja paljude organsüsteemide haaratus põhjustasid märkimisväärse koormuse tervishoiule, mis sundis rakendama ulatuslikke meetmeid viiruse leviku piiramiseks. COVID-19 pikaajalised tervisemõjud on alles uurimisel, kuid esialgsed andmed viitavad seostele püsivate kehaliste kaebustega ning suurenenud esmashaigestumusele südame-veresoonkonna, ainevahetus- ja närvisüsteemi haigustesse. Kolmel Eesti rahvastikupõhisel kohortuuringul põhinev uurimistöö kasutas riiklikke elektroonilisi terviseandmebaase ning selle eesmärk oli selgitada COVID-19 riski mõjutavaid tegureid ja haiguse pikaajalisi tagajärgi. Uurimistöö näitas, et nakatumisrisk oli suurem naistel ja tööealistel inimestel, samas kui kõrgem haridustase vähendas SARS-CoV-2 läbimurdeinfektsiooni tõenäosust. Haiguse raskusaste suurenes vanuse ja kaasuvate haiguste arvu kasvades, kusjuures krooniline neeruhaigus, pahaloomulised kasvajad, kardiovaskulaarsed ja metaboolsed häired avaldasid kõige tugevamat mõju. COVID-19 vastane vaktsineerimine vähendas nimetatud teguritest tulenevat riski, kuid ei kõrvaldanud seda täielikult. Dementsusega inimesi hospitaliseeriti harvem, kuigi nende surmarisk COVID-19 tõttu oli tõusnud. Vaktsiini kaitsev mõju infektsiooni eest kestis lühikest aega ning läbimurdeinfektsioonid olid sagedased, kuigi kaitse raske COVID-19 kulu eest oli märkimisväärne ning püsis vähemalt kuus. Vaktsiini tõhustusdoos pakkus olulist täiendavat kaitset. COVID-19 vastane vaktsineerimine vähendas ägedate kardiovaskulaarsete sündmuste ja surma riski pärast nakatumist, muuhulgas kerge ja mõõduka raskusastme COVID-19 puhul. Vaktsineerimise kaitsev mõju piirdus peamiselt ägeda ja varase postakuutse perioodiga ning varieerus vanuse ja soo lõikes, pakkudes suuremat kaitset naistele ning alla 70-aastastele meestele. Meeste risk oli järjepidevalt kõrgem nii ägedate COVID-19 tüsistuste kui ka postakuutsete kardiovaskulaarsete tüsistuste ja suremuse osas, viidates soospetsiifiliste tegurite olulisusele haiguse kulus ja pikaajalistes tervisemõjudes. Uurimistöö tulemused toetavad riskipõhiseid ennetusmeetmeid, tõhustatud järelevalvet haiguse põdemise järel sõltumata vaktsineerimise staatusest ning vaktsineerimise käsitlemist laiemalt kui vaid haiguse raskusekulgu modifitseerivat vahendit. Ennetusstrateegiad peavad arvestama muutuvate riskide ning haavatavate rühmadega, kelle risk ei ei pruugi vaktsineerimisega täielikult kaduda ning kellele peab olema tagatud võrdne ligipääs ravile.
Eesti gümnaasiumiealiste (16–19-aastaste) noorte sündimuskavatsuste analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Vender, Deniss; Gortfelder, Mark, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Ethical issues in nursing before and during the COVID-19 pandemic: a multi-method study
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-30) Mõts, Gerli; Kangasniemi, Mari, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Õed kogevad kutsetöös sageli eetilisi probleeme, mis koormavad neid emotsionaalselt ja vaimselt ning ohustavad ka tervishoiuteenuste kvaliteeti ja ohutust. Patsientidel on õigus ohutule, kvaliteetsele ja eetilisele abile ning õendus kui autonoomne väärtuspõhine praktika lähtub põhiväärtusena eelkõige patsientide individuaalsetest vajadustest ja eelistustest. Töötades lähedases ja pikaajalises kontaktis patsientidega, aga tehes ka koostööd erinevate osapooltega kiiresti arenevas ja tõhususele orienteeritud keskkonnas, ei saa õed alati järgida õenduse põhiväärtuseid ja kogevad seetõttu eetilisi probleeme. Nende põhjused, aga ka neile omistatud tähendus ning käsitlemine on mõjutatud erinevatest kontekstuaalsetest, demograafilistest ja sotsiaalkultuurilistest aspektidest. Viimase osas erineb Eesti oma okupatsiooniajaloo tõttu mitmeti paljudest Euroopa riikidest, kelle hulka praegu kuulume. Tervishoiu konteksti mõjutab oluliselt ka hiljutine COVID-19 pandeemia, mis tõi kaasa uusi eetilisi küsimusi ning võimendas varasemaid. Doktoritöö kirjeldab eetilisi probleeme õenduses enne COVID-19 pandeemiat ja selle ajal erinevas kontekstis töötanud õdede vaatenurgast. Doktoritöö tulemused näitavad, et Eestis on õdede eetilised probleemid tingitud patsiendi õiguste ohustamisest, õdede professionaalse rolli ja autonoomia ebamäärasusest, aga ka mittetoetavatest töösuhetest ja -keskkonnast. Soodustavateks teguriteks on reguleerimata ja ülemäärane töökoormus, sotsiaalkultuurilised, sh ajaloolised mõjud ning õdede ebapiisav valmisolek kriisideks. Eetilisi probleeme tuleks käsitleda tervishoiuteenuste kvaliteeti ja turvalisust ning õdede töökeskkonda ohustava tegurina. Nende analüüsimine võimaldab märgata ja mõjutada kitsaskohti kliinilises praktikas, meeskonnatöös ja juhtimises. Selleks on vaja poliitikakujundajate, tervishoiuorganisatsioonide, õdede kutseorganisatsioonide ning õdede ühiseid jõupingutusi, et kindlamini määratleda õdede professionaalne roll ja autonoomia, reguleerida töökoormus ning luua koostööl põhinev organisatsioonikultuur. Tähelepanu vajab ka kriisideks valmistumine, eriti eetilises plaanis. Haridusasutuste panus on oluline, et õdedel oleks tööturule sisedes kindel väärtuspõhine vundament ja eetiline kompetentsus, millele toetuda ning mida erinevates olukordades paindlikult rakendada.
Euroopa Liidus vaba liikumist kasutavatele inimestele vajamineva arstiabi osutamine Eesti perearstide näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Palm, Eda; Adler, Epp, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Liigsuremus ja muutused surma põhjustes Eestis Covid-19 pandeemia perioodil
(Tartu Ülikool, 2023) Pärna, Grete; Kalda, Ruth, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Patsientide kogemused ja vajadused seoses elustiili nõustamisega perearstikeskustes
(Tartu Ülikool, 2016) Kööp, Kadri; Tõemets, Tiina, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetool
Pereõdede iseseisev vastuvõtt - Tartumaa pereõdede näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Gering, Stella; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Pereõdede ja perearstide suhtumine omavahelise koostöö aspektidesse eesti perearstipraksistes
(Tartu Ülikool, 2013) Rahu, Katrin; Gross, Lilli, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Primary health care performance: impact of payment and practice-based characteristics
(2016-08-12) Merilind, Eero; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
Perearstide kvaliteedisüsteem (PKS) on süsteemne lähenemine, mille eesmärgiks on haiguste varajane avastamine ja nende progresseerumise vältimine esmatasandis. Perearstide rahastamine on mitmetahuline ning hetkel kehtiv perearstileping koosneb pearahast (5 erinevat vanuselist kategooriat), baastasust, uuringufondist (protsent pearahast), kauguse tasust (2 kategooriat), kvaliteeditasust, lisatasust teise pereõe olemasolu korral ning lisatasust pikendatud lahtioleku korral. PKS koosneb kolmest osast: haiguste ennetamine (vaktsineerimised, laste tervise kontrollid, südame ja veresoonkonna haiguste ennetamine), krooniliste haiguste jälgimine (2. tüübi diabeedi, kõrgvererõhutõve, müokardiinfarkti järgsete ja hüpotüreoosiga patsientide jälgimine) ning täiendavatest lisategevustest. Perearsti kvaliteeditasus osalemine suurendab perearsti uuringufondi ning hea tulemus (2 kategooriat) suurendab perearsti lepingut 2-4%. Uurimustöö eesmärgid Võrrelda kvaliteeditasuga ühinenud ning mitte ühinenud perearstide töökoormust ning tulemustasu mõju vaktsineerimistega hõlmatusele ning analüüsida kvaliteeditasu mõju perearstide ja eriarstide töökoormusele ning haigla ravipäevade arvule. Uurida ja leida faktoreid, mis mõjutavad kvaliteedisüsteemis osalemisel head lõpptulemust. Uuritavad ja meetodid Uuringusse kaasati kõik Eestis töötavad perearstid ning analüüsiti Eesti Haigekassasse saadetud raviarvete alusel perearstide töökoormust, laste vaktsineerimistega hõlmatust ning perearstide ja eriarstide vistiide arvu ning krooniliste haigustega patsientide (hüpertensioon ja 2 tüübi diabeet) haigla ravipäevade arvu. Vaadeldi ka perearstipraksist iseloomustavate tegurite mõju kvaliteeditasu tulemusele. Võrdlusgrupid moodustati PKSis saadud tulemuste alusel. Uurimustöö peamised tulemused PKS suurendab perearsti ja temaga koos töötavate pereõdede töökoormust. Pereõdede töökoormus suurenes isegi rohkem ning perearsti meeskond peaks tööga toime tulekuks suurenema. Laste vaktsineerimise hõlmatus oli parem kvaliteedisüsteemiga ühinenud perearstidel. Kvaliteedisüsteemiga mitteühinenud perearstide vaktsineerimise hõlmatus oli allpool nõutud vaktsineerimiste taset. PKS suurendab nii perearstide kui ka eriarstide töökoormust. Kuigi PKSis hea tulemuse saanud perearstide krooniliste haigustega patsientide (hüpertensioon ja 2 tüübi diabeet) haigla ravipäevade arv väheneb, ei saa me kinnitada, et see oleks ainult PKS mõju. PKSis parema tulemuse saavad grupipraksised ning kauem PKS osalenud perearstid. Väiksem nimistu, rohkem lapsi ning vähem kroonilisi haigeid annab parema tulemuse PKSis. Järeldused PKS on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. PKSiga ühinenud perearstid on motiveeritud heaks tulemuseks, tegelevad intensiivsemalt kõikide oma nimistu patsientidega, avastavad ja kontrollivad haigusi ning organiseerivad tervisekontrolle. PKS suurendab perearstide uuringufondi ja vähesel määral ka sissetulekut. Vastukaaluks suureneb töökoormus ja muutub praksise sisene töökorraldus, perearstid tegelevad keerulisemate patsientidega ning suunavad rutiinse töö pereõdedele. Suurenenud nõudmised vajavad ka suuremat perearsti meeskonda. PKS suurendab nii perearstide kui ka eriarstide töökoormust ning ainult vähesel määral vähendab krooniliste haigustega patsientide haigla ravi päevade arvu. Täna ei ole meil veel kindlat alust öelda, et PKS on just see, tänu millele oleks võimalik saavutada üldises tervishoiusüsteemis paremaid tulemusi.