Browsing by Author "Kirss, Laura"

Now showing 1 - 16 of 16

Eesti keele õppe ja tasemeeksami sooritamise motivatsioon
(PRAXIS, 2008) Kirss, Laura; Karu, Marre
Statistika näitab, et eesti keele tasemeeksamit sooritada soovijate arv on vähenenud ning langemas on ka eksamit edukalt sooritajate arv. Lisaks erinevatele keelõppe ja haridussüsteemi aspektidele võib keeleeksami edukalt läbijate arvu langus tuleneda keeleeksamiga seotud asjaoludest. Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade Eesti riigikeele eksamist läbi erinevate perspektiivide ning selle kaudu välja selgitada eksami edukalt sooritajate arvu languse põhjused ning pakkuda informatsiooni keeleeksami läbiviimise tõhustamiseks. Samuti võimaldavad uuringutulemused teha soovitusi eesti keele õppe parandamiseks.
Eesti kutseõppeasutuste tugisüsteemide analüüs: olukorra kaardistus, võimalused ja väljakutsed tugisüsteemi rakendamisel katkestamise ennetusmeetmena
(Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2018) Haaristo, Hanna-Stella; Kirss, Laura
Eesti kutsehariduse üheks suuremaks probleemiks on õpingute katkestamine (katkestanute osakaal on ligi viiendik õppuritest). Katkestamiste põhjused on väga erinevad ja sageli kombineeritud, seetõttu on ka katkestamise vähendamiseks ja ennetamiseks väljapakutud erinevaid võimalusi. Nende hulgas tugiteenused õppuritele. Eestis on kutseõppeasutuses küll kohustus tagada tugiteenuste kättesaadavus, ent puudub ülevaade, kuidas seda kohustust täidetakse. Käesolev uuring annab ülevaate tugiteenuste pakkumisest kõigis Eesti kutseõppeasutustes ning hindab ka tugiteenuste rakendamise tulemuslikkust õppeprotsessis, sh katkestamist vähendava meetmena. Uuring tugineb süstemaatilisel kirjanduse ülevaatel, statistilistel andmetel (EHIS) ning kutseõppeasutustelt kogutud infol (uuringus osales kokku 354 kooli juhtkonna esindajat, õpetajat ja tugispetsialisti 28 koolist)
Eesti põhikooli - ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020
(Praxis, 2014) Põder, Kaire; Veski, Andre; Kirss, Laura; Lauri, Triin
Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020 koosneb kolmest osast. Esiteks on teostatud 2005. a koolivõrgu arengustsenaariumide rakendumise analüüs, mis käsitleb ülevaatlikult alates 2005. aastast üldhariduskoolide võrgus toimunud muutusi. Sellele järgneb põhikoolide ja gümnaasiumide koolivõrgu analüüs, mis prognoosib Eestile 2020. aastaks põhikoolide tasemel optimaalset koolivõrku kohalike omavalitsuste ning gümnaasiumi astmel maakondade kaupa. Prognoosi koostamisel on aluseks võetud Praxise 2005. aasta koolivõrgu prognoosi põhimõtted, mida on kohandatud Haridus- ja Teadusministeeriumis välja töötatud hariduspoliitilistele suundadele.
Eesti üliõpilaste eluolu 2010: Rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT IV Eesti analüüs
(2011) Kirss, Laura; Nestor, Mihkel; Haaristo, Hanna-Stella; Mägi, Eve
EUROSTUDENT on üle-Euroopaline üliõpilaste uuring, mis keskendub kõrghariduse sotsiaalsele dimensioonile üliõpilaste vaatenurgast. Projekti eesmärgiks on pakkuda Euroopa kõrgharidussüsteemide kohta võrdlevaid andmeid üliõpilaste sotsiaalsete ja majanduslike elutingimuste kohta, et poliitikakujundajad nii riikide kui ka Euroopa tasemel saaksid hinnata kõrghariduspoliitikate toimimise tulemuslikkust (nt õppetoetuste piisavus, ühiselamukohtade vajadus, õppekorralduse ja õppeedukuse seosed jne). Võrdlevad andmed üliõpilaste elu kohta võimaldavad anda hinnangut iga riigi kõrghariduspoliitika mõjususe kohta ning hinnata kohaliku süsteemi tugevusi ja nõrkusi rahvusvahelises võrdluses.
Euroopa Liidu tõukefondide perioodi 2007‐2013 teadus‐ ja arendustegevuse ning kõrghariduse meetmete rakendamise vahehindamine
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2011) Jürgenson, Anne; Pihor, Katrin; Rell, Mari; Kirss, Laura; Balti Uuringute Instituut; PRAXIS; Technopolis Group Belgia
Käesolev Euroopa Liidu struktuurifondide kõrghariduse ning teadus‐ ja arendustegevuse meetmete vahehindamine keskendus kuuele meetmete asjakohasust ning rakendamise edukust puudutavale hindamisküsimusele. Hindamisküsimustele vastuste leidmiseks viidi läbi kaheetapiline analüüs – esmalt analüüsiti valdkonna struktuurifondide strateegilist planeerimist ja juhtimist, teises etapis vaadeldi meetmete rakendamist, kasutades seejuures ka detailsema vaate saamiseks juhtumianalüüse. Analüüsitulemuste valideerimiseks viidi seejärel läbi ekspertpaneel – seminar, millesse kaasati osalisi nii valdkonna poliitikakujundajate kui ka ekspertide seast.
Gümnaasiumid avalikkuse pilgu all: Mille alusel Eesti gümnaasiume võrrelda?
(PRAXIS, 2008) Kirss, Laura
Käesoleva uuringu eesmärgiks on arutleda riigieksamite tulemuste kõrval teiste avalikkusele suunatud tulemusnäitajate üle, kasutades selleks eelnevalt erialakirjanduses avaldatut, analüüsides Eestis senitehtut ning uurides mõningate õpilaste, koolijuhtide ning lapsevanemate seisukohti sellel teemal. Uuring soovib panustada laiemalt ka gümnaasiumihariduse kvaliteedi teemalisse avalikku diskussiooni, kuid esmajärjekorras on oluline võimaldada põhikooli lõpetajatel teha teadlikumaid ning informeerituimaid otsuseid gümnaasiumide valiku osas.
Interim Evaluation of the European Lifelong Learning Programme 2007-2009: The National Report of Estonia
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2010) Kirss, Laura; PRAXIS
This report summarizes the results of the interim evaluation of the European Lifelong Learning programme 2007-2009 in Estonia. The main objectives of the interim evaluation were: a) to analyse results of the LLP achieved hitherto and to identify lessons learned and good practices; b) to give recommendations for improving the execution of the current programme in the remaining stage of its implementation and; c) to give input for the preparation of the future programme in the field of lifelong learning. The analysis concentrated on the aspects of relevance, effectiveness and efficiency.
Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia vahehindamine
(PRAXIS, 2011) Tamtik, Merli; Kirss, Laura; Beerkens, Maarja; Kaarna, Risto
Rahvusvahelistumisest on kujunenud kõrgharidusmaastiku 21. sajandi üks olulisemaid fenomene, mis muudab ja mõjutab haridussüsteeme ning vormib kõrghariduspoliitikat. Riiklikul tasandil võimaldab rahvusvahelistumine kaasa aidata inimressursside arengule, strateegiliste liitude loomisele, kõrgharidusteenuste ekspordi kaudu majandustegevuse hoogustumisele ning riigi maine tõstmisele. Institutsioonilisel tasandil võib see muuhulgas tähendada sissetulekuallikate mitmekesistumist, uute teadmiste loomise intensiivistumist, tudengite ja õppejõudude arengut, partnerluse ja välisülikoolidega koostööprojekte tihenemist ning õppekavade sisulist muutumist.
Noorteseire aastaraamat 2010: Noored ja tööturg
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2011) Taru, Marti; Nurmela, Kirsti; Krusell, Siim; Mägi, Eve; Kirss, Laura; Nestor, Mihkel; Themas, Aivi; Eamets, Raul; Talur, Piret; Pihor, Katrin; Espenberg, Kerly; PRAXIS
Noorteseire aastaraamatuga jätkatakse „Noortemonitor 2009” kogumikuga alanud noorte eluolu käsitlevate väljaannete avaldamist. Seekordse noorteseire aastaraamatu fookuses on noorte toimetulek tööturul. Käesoleva aastaraamatuga püütaksegi avada noorte tööturule sisenemisega seotud küsimusi nii tööturuvalmiduse tagamise kui ka töötingimuste ja tugimeetmete seisukohalt. Aastaraamat on jagatud kaheks. Esimesest osast leiate ülevaate 2009. ja 2010. aastal noorte eluolus toimunud arengutest. Seal tuuakse välja noortega seotud olulisemad muutused ja arengud, võrreldes omavahel noortepoliitika valitud toimevaldkondi. See osa aitab lugejal end kurssi viia 2010. aastal noorte eluolus toimunud muutustega ning pakub võimalust hinnata olulisemate noortepoliitika valdkondade arengutrende. Aastaraamatu teises osas käsitletakse süvitsi noorte tööturule sisenemist ja seal toimetulekut.
Noorteseire aastaraamat 2011: Noored ja noorsootöö
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2012) Batueva, Valentina; Karu, Marre; Kirss, Laura; Pihor, Katrin; Talur, Piret; Rämmer, Andu; Turk, Pirjo; PRAXIS
Selles aastaraamatus anname ülevaate noorte endi arvamusest selle kohta, millistes noorsootöötegevustes nad osalevad, miks nad seda teevad ja mida see neile pakub. Nagu tavaliselt, on aastaraamat jagatud kaheks osaks. Esimesest osast leiate ülevaate 2010.–2011. aastal noorte eluolus toimunud arengutest noorteseire indikaatorite valguses. Toome välja noortega seotud olulisemad muutused ja arengud, võrreldes omavahel noortepoliitika valitud toimevaldkondi. Seekord on põhirõhk noorte tervisel, kuna eelmisel aastal avalikustas Tervise Arengu Instituut koolinoorte tervise uuringu tulemused. Aastaraamatu teises osas käsitletakse süvitsi noorte osalemist noorsootöös. Artiklid põhinevad 2011. aasta sügisel Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös 10–26-aastaste noorte ja nende vanemate hulgas korraldatud küsitlusel.
Õppenõustamisteenustega rahulolu ja nende kättesaadavus
(Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2011) Kirss, Laura
Õppenõustamisteenustega rahulolu ja nende kättesaadavuse uuringu eesmärgid olid välja selgitada: 1. piirkondlikes õppenõustamiskeskustes pakutavate nõustamisteenuste kättesaadavus üldhariduskoolidele ja koolieelsetele lasteasutustele maakondlikul ja riiklikul tasemel; 2. üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja juhtide rahulolu piirkondlikes õppenõustamiskeskustes pakutavate nõustamisteenustega maakondlikul ja riiklikul tasemel; 3. üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste ootused piirkondlike õppenõustamiskeskuste suhtes; 4. tugiteenuste kättesaadavus ning erivajadustega laste ja õpilaste toetamine haridusasutustes. Käesolev lõpparuanne võtab kokku uuringu tulemused. Esmalt antakse siin ülevaade erivajadustega laste ja õpilaste toetamise korraldusest Eestis, seejärel tutvustatakse programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine” ning lõpuks esitatakse nii küsitlusuuringust kui ka intervjuudest saadud analüüsi tulemused. Aruande lõpus tehakse uuringust kokkuvõte ning antakse soovitusi hariduslike erivajadustega laste ja õpilaste tugiteenuste ning programmi parandamiseks.
Poliitikaülevaade 1/2010: Noorteseire Eestis
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2010) Pihor, Katrin; Taru, Marti; Talur, Piret; Lehes, Marko; Mägi, Eve; Kirss, Laura; PRAXIS
Mistahes valdkonnas otsuseid langetades on vajalik tugineda laiaulatuslikele teadmistele valdkonna olukorrast. Nii on see ka noortepoliitikas. Et hoida ja arendada meie noori, peame teadma, mida meie noored vajavad? Milline on noorte olukord teiste ühiskonnaliikmetega võrreldes? Millised probleemid ja väljakutsed meie noorte ees seisavad? Lõimitud noortepoliitika rakendamiseks vajame kompaktset ja süsteemset ülevaadet noorte eluolu ja arengute kohta Eestis. Selle informatsiooni pakkumine ongi noorteseire eesmärgiks. Noorteseire pakub järjepidevalt värsket informatsiooni erinevate noorte eluoluga seotud valdkondade kohta, võimaldades hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte eri poliitikate väljatöötamisel ning hinnata poliitikamuudatuste võimalikke mõjusid.
Sanatoorsed koolid. Kellele ja miks?
(PRAXIS, 2011) Paat-Ahi, Gerli; Aaviksoo, Ain; Kirss, Laura; Müürsepp, Eike
Käesolev analüüs vaagib, milline võiks olla muutunud olukorras seni toiminud sanatoorsete koolide roll ning millised oleksid alternatiivsed võimalused erivajadustega lastele heal tasemel hariduse andmiseks nn tavakoolides. Analüüsi käigus võtame vaatluse alla need õpilased, kes on normintellektiga ja kellel takistab tavakoolis käimist nende kehaline tervis. Valdava arusaama kohaselt peaksid sellised lapsed õppima sanatoorses koolis.
Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis
(Eesti Teadusagentuur, 2013) Kirss, Laura; Haaristo, Hanna-Stella; Nestor, Mihkel; Mikko, Eneli
Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste uuringu eesmärk on hinnata valitud hulga nimetatud tegevuste tulemusi ja väljundeid Eestis ning anda soovitusi nende planeerimiseks tulevikus. Samuti on uuringu järeldused abiks nii haridus- kui ka teadusasutustes populariseerimisega tegelejatele. Uuringu sihtrühm on õpilased ja õpilasi suunavad õpetajad ning juhendajad, kes on osalenud aastatel 2007–2011 ellu viidud tegevustes ja projektides.
Üldhariduse ja noorte valdkonna struktuurifondide meetmete vahehindamine
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2013) Haaristo, Hanna-Stella; Kirss, Laura; Mägi, Eve; Nestor, Mihkel; PRAXIS
Euroopa Liidu tõukefondide programmperioodil 2007-2013 Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatavate meetmete „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“, „Teavitamis- ja nõustamissüsteemi arendamine“ ning „Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine“ vahehindamise eesmärk on anda sõltumatu eksperthinnang, kas vaadeldavate meetmete raames elluviidavad ja -viidud tegevused aitavad parimal viisil saavutada Inimressursi arendamise rakenduskavas, nimetatud programmides ja avatud taotlusvoorudes seatud eesmärke. Lisaks asjakohasuse ja kooskõla hindamisele käsitleti hindamise raames veel tõhususe, tulemuslikkuse ning jätkusuutlikkuse küsimusi. Hindamise käigus tehti dokumendianalüüs, intervjueeriti valdkonna eksperte, siht- ja sidusrühmade esindajaid ja meetmetest kasusaanud organisatsioonide esindajaid; lisaks korraldati hindamisega seotud spetsiifilistel teemadel kolm töötuba.
Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses
(2011) Mägi, Eve; Aidla, Anne; Reino, Anne; Jaakson, Krista; Kirss, Laura
Lähtudes Eesti üliõpilaskonnas seas levinud ulatuslikust töötamisest (51% täisajaga õppivatest üliõpilastest töötab viimase üliõpilaste sotsiaal-majandusliku uuringu andmetel täiskoormusega) ning selle otsesest mõjust ning seosest kõrghariduse kvaliteedi ja kõrgharidusele kulutavate ressursside efektiivse kasutamisega, on projekti eesmärgiks saada süvendatud teadmisi täiskoormusega üliõpilaste täiskoormusega töötamise mustrite ja motivatsiooni kohta. Üliõpilaste sügavam töötamise põhjuste analüüs on oluline nii kõrghariduse sisulise kvaliteedi kui ka ressursside otstarbekama kasutamise edendamise aspektist, samuti on oluliseks sisendiks kõrghariduspoliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks (paindlikum õpingute ja töötamise ühitamise võimaldamine, kõrghariduse sisulised nõudmised jne).