Browsing by Author "Masso, Jaan, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 61

Age-specific labour demand effect of technological innovation
(Tartu Ülikool, 2020) Jafarova, Sevil; Gurzaliyeva, Ulkar; Masso, Jaan, juhendaja; Vahter, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Analysis of relationship between foreign direct investment (FDI) and labour productivity by using Estonian firm-level data
(Tartu Ülikool, 2024) Ma, Runkang; Vahter, Priit, juhendaja ; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Assessing the importance of ICT adoption for productivity in Estonia
(Tartu Ülikool, 2021) XXX, Nilufar; Dashdamirova, Leyla; Masso, Jaan, juhendaja; Vahter, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Association between board gender diversity and company performance in Baltic states
(Tartu Ülikool, 2022) Mammadzada, Iskandar; Eynizada, Narmin; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Avaliku- ja erasektori võla seos majanduskasvuga OECD riikide näitel perioodil 1995-2013
(Tartu Ülikool, 2015) Kaunismaa, Imbi; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Bollinger'i vahemiku ja suhtelise tugevuse indeksi kombineerimisel tuletatud kauplemisstrateegia tootluse hindamine aktsiaindeks S&P 500 põhjal
(Tartu Ülikool, 2021) Sargla, Bertram; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Can inflation affect economic growth? Evidence from East African countries
(Tartu Ülikool, 2017) Gurmessa, Michael Mosisa; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Characteristics of firm failure processes in an international context
(2016-11-08) Lukason, Oliver; Haldma, Toomas, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja; Laitinen, Erkki K., juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Ettevõtete ebaõnnestumise protsesse on uuritud kaua aega, muuhulgas seoses teema püsiva praktilise aktuaalsusega. Dissertatsiooni eesmärgiks on luua finants- ja mittefinantsnäitajaid kasutades uut teadmust ettevõtete ebaõnnestumise protsesside kohta. Ebaõnnestumise protsessina käsitletakse dissertatsioonis pankrotini viivat teekonda, mille puhul vaadeldakse nii küsimusi „miks“ (ebaõnnestumise põhjused) kui ka „kuidas“ (finantsnäitajate muutumine ebaõnnestumise protsessis). Teekonna all on töös mõeldud kas ettevõtte kogu eluiga või teatud aastaid enne pankroti väljakuulutamist. Töö põhineb neljal avaldatud teadusartiklil, mis tuginevad erinevate Euroopa riikide andmetele. Töö näitab, et väga noori ettevõtteid iseloomustavad kolme tüüpi ebaõnnestumise protsessid: akuutne, järk-järguline, krooniline. Vanematele ettevõtetele on omased ainult järk-järgulise ebaõnnestumise protsessid, milledele on iseloomulik lühi- ja pikaajalise maksevõime, rentaabluse ning efektiivsuse suhtarvude väärtuste halvenemine kuni pankroti väljakuulutamiseni. Erineva päritoluriigi ning erineva suurusega ettevõtteid iseloomustavad väga erinevad ebaõnnestumise protsessid. Ka ebaõnnestumise põhjused on riikide lõikes erinevad. Eesti ettevõtete ebaõnnestumist selgitab enim integreeritud teooria, st. ebaõnnestumine sise- ja väliskeskkonna põhjuste koosmõjus, kuid see ei kehti igas suuruses ja vanuses ettevõtete kohta. Näiteks ebaõnnestuvad vanad ettevõtted enim ainult väliskeskkonnast ning suured ettevõtted mõlema keskkonna koosmõjust tulenevate põhjuste tõttu. Töö tulemused annavad mõningaid praktilisi näpunäiteid, millised muutujad eri tüüpi ettevõtete korral võivad peatset pankrotistumist indikeerida.
The connections between fiscal policy and the government ideological composition - evidence from OECD countries
(Tartu Ülikool, 2016) Kokashvili, Nino; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Determinants of energy poverty in Russia
(Tartu Ülikool, 2021) Eremenko, Igor; Poltimäe, Helen, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The Effect of Foreign Work Experience on Young Return Migrants' Desired Wages in the Baltic States
(Tartu Ülikool, 2015) Emmo, Mari-Liis; Masso, Jaan, juhendaja; Toomet, Ott-Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Effect of the minimum wage on the labour market in Estonia
(Tartu Ülikool, 2019) Faruk, Md Omar; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The effects of global value chains participation on domestic productivity: in the case of Central and Eastern European countries
(Tartu Ülikool, 2023) Wang, Chunying; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The effects of innovation on employment in Estonian firms
(Tartu Ülikool, 2024) Porter, Atinuke Oluwatomisin; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Effects of integration of Armenia to the Eurasian Economic Union on export volumes and structure
(Tartu Ülikool, 2020) Tatevik, Stepanyan; Vahter, Priit, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Elukindlustuse arengut Balti riikides mõjutanud tegurid
(Tartu Ülikool, 2012) Mellikov, Sander-Mel; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
Essays on firm-level corruption
(2020-07-13) Ashyrov, Gaygysyz; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Korruptsiooni on peetud üheks suuremaks majandust pärssivaks probleemiks, mis levib kiiresti ja takistab majanduse arengut. Korruptsioon läheb majandusele väga palju maksma. Näiteks on hinnatud, et pistise andmise ja võtmisega seonduv, mis on vaid üks korruptsiooni vorme, läheb aastas maksma üle triljoni USA dollari, mida on veidi enam kui oli Hollandi SKT aastal 2019. Korruptsioon riigis ei ole vaid majanduslik nähe, seda võib iseloomustada ka kui tulemust – kui riigi seadusandlike, majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste institutsioonide peegelpilti. Seega on korruptsiooni võimalik käsitleda kui institutsioonide toimimisriket ja selle erinevaid külgi tuleks enne ebasoodsate tagajärgede leevendamiseks lahenduste pakkumist põhjalikumalt uurida. Vaatamata sellele, et korruptsiooni ei ole selle keerukuse tõttu võimalik ühe väitekirjaga lõpuni uurida, annab see doktoritöö huvitava ülevaate korruptsiooniga seotud uurimisprobleemidest – vaadeldes erinevaid seoseid korruptsiooni ja ettevõtete vahel. Selle töö raames uuritud intrigeerivad küsimused kõlavad näiteks nii: „Kas korruptsioon leiab aset ainult era- ja avaliku sektori vahel või võib see toimuda ka erasektori sees? Missugused mehhanismid ja kaalutlused sunnivad firmajuhte korruptiivseid vahendeid kasutama? Kas on mingeid erinevusi välismaiste ja siseriiklike omanikega firmade korruptiivses käitumises? Kas korruptsiooni tüüp mõjutab firma tegevust?“ See väitekiri proovib selliste küsimuste tõstatamisega anda erasektori korruptsioonist tervikpildi, mis saab alguse korruptsioonile eelneva otsustusprotsessiga ja lõpeb tagajärgedega firma tulemustele. Selle väitekirja, mis koosneb neljast empiirilisest juhtumipõhisest uurimusest, eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade korruptsiooni isiklikumast poolest – firmajuhi otsuse langetamise protsessist kuni tagajärgedeni, mida see endaga firma tegevusele kaasa toob. I ja II uurimus tegelevad juhtimise rolli uurimisega seoses korruptsioonisuunaliste kaalutluste ja kalduvustega, III ja IV uurimus keskenduvad korruptsiooni mõju tagajärgede uurimisele firma tulemustele. Oluline on märkida, et uurimustes on peamiselt kasutatud andmeid endistest kommunistlikest maadest, kus korruptsioon on laialt levinud probleem. Seega võivad uurimuste tulemused aidata tõsta teadlikkust sellest visalt kaduvast probleemist ja valida sellistes riikides korruptsioonivastaseid toimimisstrateegiaid.
Essays on inflation, expectations and central bank communication
(2024-01-25) Gabrielyan, Diana; Masso, Jaan, juhendaja; Uusküla, Lenno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Praeguse ja oodatava inflatsioonidünaamika hea mõistmine on keskpankade jaoks oluline teadlike otsuste langetamiseks. Ootused muutuvad eriti oluliseks äärmuslike majandussündmuste ajal või siis, kui majandusmaastik on ebakindel. Käesolevas doktoritöös esitatud uurimustes on inflatsioon ja keskpankade teabevahetus kas otseselt või kaudselt ühine nimetaja ning neis rõhutatakse ootuste rolli inflatsiooni mõistmisel ja prognoosimisel ning asjakohase teabevahetuse tagamisel. Seega on käesoleva töö põhieesmärk inflatsioonieesmärgistamise raamistikus analüüsida inflatsiooniootusi, keskpanga sõnumeid, leibkondade majanduslikke valikuid ja nende kolme nähtuse omavahelisi seoseid. Esimene mõõde, mille kaudu käesolev väitekiri panustab majandusteaduslikku kirjandusse, on erinevate masinõppe ja traditsiooniliste ökonomeetriliste meetodite võrdlus. Uudiste andmete kasutamine on käesoleva töö teine panus, mis võimaldab luua asjakohaseid prognoose ja testida majanduslikke seoseid. Viimane käesoleva töö oluline panus on heita valgust meedia rollile majandusagentide ootuste kujunemise protsessis. Käesoleva väitekirja I ja II uuringus prognoositakse inflatsiooni vastavalt Phillipsi kõvera ja masinõppe mudeli abil, kusjuures viimane tugineb inflatsiooniootuste andmetele. Uuring III esitab väljakutse küsitlusel põhinevate inflatsiooniootuste mõõdikute kasutamisele ja pakub välja uue, mitmedimensioonilise ja potentsiaalselt reaalajas toimiva inflatsiooniootuste mõõdiku, mis kajastab kodumajapidamiste inforuumi majanduse olukorra kohta. Uuring IV annab oma panuse keskpankade teabevahetuse mõju analüüsi käsitlevase kirjandusse, uurides empiiriliselt Euroopa Keskpanga kommunikatsiooni reaktsioonifunktsiooni.
Essays on labour mobility and labour productivity
(2022-09-02) Roosaar, Liis; Eamets, Raul, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö kolme uurimuse fookuses on üks tööjõu tootlikkuse teguritest, tööjõu mobiilsus, äritsükli eri faasides. Eesti paindlik tööturg 2008–2009. aastate majanduskriisi ajal on pea eksperimentaalseks keskkonnaks majanduslanguse ajal aset leidva tööjõu mobiilsuse uurimisel. Kõigepealt analüüsitakse töötajate vaadeldavaid karakteristikuid, mis on seotud töötajate tootlikkusega indiviidi tasemel. Leitakse, et pööratud U kujuga vanuse- tootlikkuse kõver on laugem kõrgepalgalistel võrreldes madalapalgalistega. Selgub, et juurde palgatud vanemaealised on keskmiselt vähemalt sama tootlikud kui noored ja ettevõtetel pole seetõttu põhjust vanemate töötajate palkamisest hoiduda. Teises uurimuses vaadeldakse, kuidas töökohti vahetavate töötajate individuaalsed karakteristikud muutuvad äritsükli eri faasides. Kinnitust leiab varasemate uuringute tulemus, et töötajate individuaalsed karakteristikud ei ole majanduslanguse ajal olulised ametiala vahetamise tõenäosusega seotud tegurid, kuid ilmneb, et majanduskriisi ajal tõuseb tööstaaži ja palga tähtsus. Tööjõu tootlikkuse ja mobiilsuse vahelist seost käsitletakse kolmandas uurimuses. Seos võib olla positiivne, kuni mobiilsus ei muutu ettevõtetele ja töötajatele koormavaks. Ettevõtetel on seejuures teooreetiliselt suurem tõenäosus töötajate liikumist tootlikkuse huvides ära kasutada just majanduslanguse faasis. Ka käesolevas töös näidatakse, et tööjõu vahetamisvoogude seos tootlikkusega on majanduslanguse faasis pööratud U kujuga. Tootlikumad ettevõtted võivad olla edukamad töötajate mobiilsuse ära kasutamises, sest majanduskriisi ajal võib toimuda ressursside liikumine tootlikumatesse ettevõtetesse. Käesolevas töös näidatakse, et majanduslanguse faasis on tööjõu vahetamisvoogude ja tööjõu tootlikkuse seos tugevam välisosalusega ettevõtetes kui kodumaistes, seda aga ainult teenuste sektoris. Tööstuse sektoris välisosalusega ja kodumaiste ettevõtete vahel erinevust ei leitud.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ekspordinõunike töö tulemuslikkuse hindamine
(Tartu Ülikool, 2020) Promvalds, Marite; Masso, Jaan, juhendaja; Puolokainen, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond