Sirvi Autor "Mikkor, Kristel, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Bishop-Phelps-Bollobáse teoreem
(Tartu Ülikool, 2016) Püvi, Dairis; Mikkor, Kristel, juhendaja; Põldvere, Märt, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöös esitatakse Bishop–Phelpsi tugifunktsionaalide teoreemi üksikasjalik tõestus. Tõestus järgib Bishopi ja Phelpsi originaaltõestust aastast 1963, kuid üks lemma on asendatud tema tugevdusega Phelpsi hilisemast artiklist ajakirjas Advances in Math., 1974 (järeldus 2.3), millele antakse töös lihtsam tõestus. Selline asendus võimaldab kõrvalsaadusena tõestada parimate võimalike (teada olevate) hinnangutega Bishop–Phelps–Bollobáse teoreemi.
Eesti matemaatikaõpetajate ettevalmistus, oskused ja valmisolek koolis töötamiseks
(Tartu Ülikool, 2020) Maal, Eneli; Mikkor, Kristel, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Käesolevas magistritöös uuriti matemaatikaõpetajate valmisolekut ja kitsaskohti koolis õpetajana töötamiseks. Ülevaade on vajalik, et teada saada kitsaskohad õpetajate töös ja nende ettevalmistuses ning arendada õpetajahariduse erialasid ülikoolis. Taustaandmete ja enesekohaste hinnangute saamiseks kasutati veebipõhist küsimustikku. Tulemusi võrreldi eelnevalt toimunud uuringutega õpetajate pädevuste ja oskuste ning vajaliku täiendõppe kohta üldiselt nii Eestis kui mujal maailmas. Leiti, et nooremad ja lühema tööstaažiga õpetajad tunnevad end ebakindlalt ja sooviksid saada rohkem teadmisi üldiselt õpetamisest, eriliste ja käitumisraskustega õpilastega töötamisest. Vanemad ja staažikamad õpetajad tunnevad, et vajavad lisateadmisi digivahendite valdkonnas. Oluline tegur õpetaja kindluse ja kiirema sisseelamise jaoks on kollektiivne toetus.
Kujundava hindamise elementide kasutamisest teise ja kolmanda kooliastme matemaatikatundides
(Tartu Ülikool, 2021) Kann, Helen; Mikkor, Kristel, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Magistritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas Eesti koolide II ja III kooliastme matemaatikatundides kasutatakse kujundava hindamise elemente: eelhindamine, eesmärgistamine, tagasiside andmine ning enese- ja kaaslase hindamine. Uuringus osales 105 matemaatikaõpetajat üle Eesti. Andmete kogumiseks kasutati Google Forms küsimustikku ning analüüsimiseks kirjeldavat statistikat ja rühmade võrdlust. Uuringu tulemused näitasid, et matemaatikatundides kasutavad õpetajad kujundava hindamise elementidest rohkem eesmärgistamist ja tagasiside andmist ning vähem eelhindamist. Eesmärgistamise juures tegelesid õpetajad eelkõige ainealase terminoloogia selgitamisega ning enim tagasisidestati õpilastele nende kordaminekuid. Uuringu tulemustest saab järeldada, et kujundava hindamise elemente ei kasutata matemaatika õpetamise protsessis veel süsteemselt ja koostoimes.