Browsing by Author "Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja"
Now showing 1 - 20 of 41
Results Per Page
Sort Options
Item 5- kuni 10-aastaste laste meedia- ja digipädevuste arendamine: K-internetiriskile keskenduvad mängud(Tartu Ülikool, 2023) Klesment, Inger; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärk oli uurida, milliseid mängulisi tegevusi saab kasutada 5- kuni 10-aastaste laste meedia-, info- ja digipädevusi arendamiseks. Lisaks viisin läbi fookusgrupi intervjuu, kus küsisin kaheksalt esimese kooliastme õpetajalt nende arvamust mängupõhiste meetodite kasutamise kohta meedia- ja digipädevuste õpetamisel. Selgus, et mängude olulisim komponent on laste omavaheline kogemuste jagamine. Just eakaaslased oskavad tuua konkreetse grupi jaoks kõige kõnekamaid näiteid, millest õppust võtta. Mängu juhtiva täiskasvanu roll on suunata ja täiendada laste arutelu nii, et sellest kujuneks turvalise käitumise soovitus. Luues hinnanguvabaks kogemuste jagamiseks usaldusliku õhkkonna, jaguneb õppimise ja õpetamise vastutus juhendaja ning laste vahel nii, et sellest on mõlemale osapoolele kasu. Nii ei pea õpetaja end kõikide uute mängude, platvormide ja trendidega süvitsi kurssi viima ning lapsed saavad kõige huvitavamate näidete varal õppida. Mängud võiksid olla vaheldusrikkad, pakkudes lastele nii füüsilist kui vaimset stimulatsiooni. Näiteks saab tunnikavasse pikkida koostööd soodustavaid ning gruppi ühendavaid jooksu- ja võistlusmänge. Nende korraldamisel on oluline lubada lastele mõistlikus koguses autonoomsust olukordades, mis pole õppe-eesmärkide saavutamise seisukohalt kriitilised. Tegevused võiksid olla kergesti ümberkohandatavad vastavalt laste internetikogemustele ja energiatasemele. Õpitu kinnistamiseks ja teadmiste kontrollimiseks võiks kavasse lisada reflekteerimist toetavaid tegevusi. Minu mängud on leitavad veebilehelt www.lasteaeg.ee. Fookusgrupis osalenud õpetajate suhtumine mängupõhisesse õppesse oli positiivne. Nad leidsid, et mängud arendavad lisaks digi- ja meediapädevustele ka teisi eluks vajalikke olulisi oskusi. Kuigi mängude läbiviimine ning digi- ja meediapädevuste õpetamiseks info hankimine on uuringus osalenud õpetajate sõnul lisatöö ja rollimängud ajamahukad, siis pedagoogide hinnangul on mängupõhise õpetamise kasutegur piisavalt suur, et selle meetodi rakendamiseks aega võtta.Item 8. klassi õpilaste ettekujutused ideaalsest kooliraamatukogust(Tartu Ülikool, 2016) Mandel, Kristiina; Lepik, Krista, juhendaja; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem 9–13-aastaste Eesti noorte vaatamiseelistused YouTube’is ja eetiliselt probleemse sisu tõlgendused(Tartu Ülikool, 2019) Miil, Marget; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Digipädevusi arendava õpimängu “Häkkerite lahing” loomine(Tartu Ülikool, 2019) Poudel, Diana; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva magistritöö raames valmis hariv ja lõbus õpimäng „Häkkerite lahing“, mille eesmärgiks on õpetada vajalikke digipädevusi alg- ja põhikoolis käivatele noortele. Mängu küsimuste koostamisel lähtuti eelkõige Livingstone jt (2014) ja Lorenzi (2017) töödes välja toodud ohtudest ning DigComp digipädevuste raamistuses (Kluzer ja Pujol Priego, 2018) välja toodud oskustest ja teadmistest. Tegu on õpimänguga, kus tavalise lauamängu elemente on rakendatud hariduslike eesmärkide saavutamiseks. Mäng koosneb 12 tegelaskaardist (Lisa 2), mille on loonud tunnustatud Eest lasteraamatute illustraator Marja-Liisa Plats ning 150 kaitsekaardist (Lisa 3), mis on jaotatud viieks tasemeks. Lisaks on mängus kasutusel paha häkkeri tegevust kajastavad artefaktid: täringud ning pahavaražetoonid. Mängu on testitud nii koolitunnis kui väljaspool seda ning selle tulemusena võib kindlalt väita, et mäng motiveerib lapsi uusi teadmisi õppima ning aitab kaasa diskussiooni tekkele erinevate olukordade üle internetis. Mäng antakse välja 2019. aasta sügiseks kasutades osaliselt ühisrahastust ning osaliselt koostööd Telia Eesti AS Suurima Julguse algatusega. Ma väga loodan, et sellest magistritööst on tulevikus abi nendel, kes plaanivad mõnd õpimängu luua. Minu enda jaoks oli see protsess juba väga hariv ja lõbus väljakutse ning loodan, et mäng pakub uusi teadmisi ja mängurõõmu tuhandetele Eesti lastele.Item Eesti kodanikualgatuste esindajate arusaamad veebiaktivismist ja släktivismist(Tartu Ülikool, 2022) Kostla, Carine Jessica; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMinu magistritöö eesmärk oli selgitada välja Eesti kodanikualgatuste (n=13) esindajate arusaamad veebiaktivismist ja släktivismist ning see, milliseid probleeme ja võimalusi nad selles näevad. Lisaks kaardistasin valimisse kuulunud kodanikualgatuste esindajate peamised aktivistide tüpoloogiad (Neumayer jt, 2016). Andmete kogumiseks viisin läbi fookusgrupi intervjuud (n=4) ja kvalitatiivse teemaanalüüsi. Käesolev magistritöö annab vastuse, et valimisse sattunud kodanikualgatuste esindajad on enamuses vastuolulised aktivistid (Neumayer jt, 2016: 139), kes võitlevad, et luua muutust ning ei karda vajadusel vastanduda ka seadusega (ibid.). Infoühiskonnas ei oleks kodanikualgatus ja sotsiaalne aktivism mõeldav ilma veebiplatvormideta, mis tähendab, et veebiaktivism on aktivismi lahutamatu osa. Nii Vegh (2003: 74) kui Cammaerts (2015) on toonud veebiplatvormide tugevusena välja info kiire ja laialdase leviku. Eesti kodanikualgatuste esindajad ei erista suures plaanis släktivismi ülejäänud veebiaktivismist. Neumayer jt (2016: 142) loodud aktivistide tüpoloogia seab kahtluse alla släktivismile omistatud negatiivse tähendusvälja. Mitmed liikumiste esindajad ei olnud varasemalt släktivismi mõistega kokku puutunud, mis tähendab, et nad ei saanud seda ka negatiivsena tajuda. Ennekõike nähakse släktivismis võimalust edastada sõnumit, informatsiooni, anda nõu ja kutsuda kodanikke üles aktivismile. Nii nagu on kirjutanud Picone jt. (2019: 2019) ja Christensen (2011), näevad ka intervjueeritavad probleemina seda, kui tegevust tehakse ühekordselt ja oma staatuste upitamiseks. Kõige enam nähti negatiivseid släktivismi ilminguid Facebooki pildiraamide vahetamises ehkki oli ka kodanikualgatusi, kes on kasutanud neid enda kuuldavaks tegemisel või kes leiavad, et see loob kogukonna tunde ning annab inimestele valjuhäälselt märku sellest, mida pooldatakse, mis omakorda tagab sarnaselt mõtlevate inimeste teineteise märkamise küberruumis. Valimisse sattunud kodanikualgatuste seas oli ka neid, kelle aktivism põhineb släktivistlikel tegevustel ehk iga kodanikualgatus ei otsi uusi reaalelus tegutsevaid aktiivseid liikmeid, vaid hoopiski seda, et nende mentaliteet jõuaks massidesse ning looks seeläbi teistsuguse mõttemalliga tuleviku.Item Eesti meesajakirjanike kogemused negatiivsete ja agressiivsete kommentaatorite ning allikatega(Tartu Ülikool, 2019) Riives, Armas; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eesti moe-ja ilublogijate praktikad ja eetilised dilemmad brändikoostööde kajastamisel(Tartu Ülikool, 2017) Õunpuu, Piia; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada, missugused on Eesti populaarsete moe- ja ilublogijate praktikad brände ja tooteid tutvustavate koostööpostituste tegemisel oma blogides. Teine eesmärk oli tuua välja tähtsaimad brändikoostöid puudutavad eetilised seisukohad ilu- ja moeblogide valdkonnas. Töö praktiliseima osana pakkusin nii blogijatega kui ka Tarbijakaitseameti esindajatega tehtud intervjuude ning analüüsitud kirjanduse põhjal välja soovitused võimaliku brändikoostöid reguleeriva juhendi loomiseks. Töö valimisse kuulus kümme blogijat, keda võib pidada oma valdkonnas populaarseteks ning kes on kõik oma blogis kajastanud brändidega koostöös loodud postitusi. Andmekogumismeetodina kasutasin semistruktureeritud intervjuud, samuti viisin intervjuudes blogijatega läbi projektiivülesande. Olulise osa tööst moodustab ka Tarbijakaitseameti esindajatega läbi viidud ekspertintervjuu ning selle kõrvutamine blogijatega tehtud intervjuudega. Sain uurimistöö käigus kinnitust sellele, mida siseringi uurija vaatepunktist olin juba tajunud – brändide ja ettevõtete huvi blogijate kui reklaamikanali vastu on oluliselt suurenenud ning jälgib suuresti välismaist eeskuju kasutada sotsiaalmeedia mõjuisikuid kui personaalseid brändi esindajad, kelle kaudu edastada reklaamtekste ja teha tootepaigutust. Seejuures võib välismaist eeskuju näiteks tuua ka koostöös sündinud blogipostituste märgistamisel. Selgus, et Eesti populaarsemad moe- ja ilublogijad on kursis välismaiste reeglitega, kuid rakendavad sealseid nõudeid ja praktikaid oma blogides valikuliselt. Kogu valimis oli vaid kaks blogijat, kes kasutavad järjepidevalt ühest süsteemi koostööpostituste välja toomiseks, teised blogijad eelistavad koostöid välja tuua vihjamisi blogitekstide sees. Kuigi ka sellised märgistused teenivad lugeja teavitamise eesmärki, mõistsin, et suuresti lükatakse reklaamtekstidest aru saamise vastutus lugejatele ning usutakse ja loodetakse, et pikaaegsed lugejad mõistavad blogijate enda jaoks niivõrd selgeid märke nagu brändide rasvases kirjas ja linkidega välja toomine. Kuigi Eestis ei ole brändikoostööd veel sellisel rahalisel tasemel, et korrektselt märgistamata ja peidetult tehtud koostöödest jääks riigile saamata suur maksutulu, siis tõid nii blogijad kui ka Tarbijakaitseameti esindajad välja, et tõenäoliselt liigub valdkond tulevikus ka suuremate rahaliste koostööde poole. Rahaline seotus blogija ja brändi vahel aga tähendab igatahes reklaamsisu, mis peaks vastavalt Eestis praegugi kehtivatele regulatsioonidele olema korrektselt märgistatud. Blogipostituste, nagu ka iga teise reklaamivormi märgistamise eesmärk on anda tarbijale võimalus otsustada, kas ta tahab reklaamsisu tarbida või mitte. Samuti tõid Tarbijakaitseameti esindajad suure murekohana välja alkoholireklaami liikumise sotsiaalmeediasse, kus sellega võib sellisel peidetud kujul kokku puutuda väga noor lugejaskond. Lahendusena postituste märgistamisel kehtivale segadusele nähakse kas ühtse blogijaid ühendava mittetulundusühingu vormis liidu loomist või mõjuisikuid ja brände vahendavate agentuuride loomist. Mõlemal juhul on Tarbijakaitse esindajad äraootaval seisukohal, kuid tõdesid, et vajadusel oleks ka neil võimalik rakendada soovituslikku juhendit. Muude eetiliste seisukohtadena, mida blogijad koostööpostitusi kirjutades jälgivad, võib välja tuua aususe, vastutuse ja autoriõiguste kaitse. Võttes arvesse, et igasugune sotsiaalmeedia mõjuisikute kasutamine reklaaminduses on tõusuteel, ning seda suuresti nende personaalse hoiaku ja isikliku suhte pärast jälgijatega, on oluline selle valdkonna uurimist jätkata. Kuivõrd käesolevas töös uurisin vaid ilu- ja moeblogijaid, siis ei saa täie kindlusega brändikoostöid puudutavaid seisukohti laiendada ka teistele valdkondadele või teistele meediumitele, kuid usun, et tugeva aluse ühtsema reklaamituru loomiseks sotsiaalmeedia mõjuisikute kasutamisel annavad välja pakutud soovitused siiski.Item Eesti naisajakirjanike kogemused agressiivsete ja ahistavate kommentaatorite ja allikatega(Tartu Ülikool, 2018) Palgi, Greete; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaureusetöös uurisin Eesti naissoost ajakirjanike kogemusi lugejate- ja allikatepoolse ahistamisega. Bakalaureusetöö eesmärk oli saada paremat aimu, kuidas tajuvad Eesti naissoost ajakirjanikud ahistamist. Täpsemalt soovisin ka teada saada, kuidas ajakirjanikud sellega hakkama saavad ning mis võivad olla pikaaegse süstemaatilise ahistamise tagajärjed. Soovisin ka uurida seda, kas ajakirjanikud üldse kasutavad enda kogemustest rääkides sõna „ahistamine“ või kõnelevad nad läbielatust teiste sõnade ja terminite kaudu, pehmendades kogemust. Kasutasin kvalitatiivset meetodit, viies kaheteistkümne ajakirjanikuga läbi poolstruktureeritud intervjuud ning analüüsides neid hiljem kvalitatiivse sisuanalüüsi kaudu. Kasutasin seda, et jätta alles ajakirjanike endi sõnad ja kirjeldused, et kanda töös edasi nende „häält“. Intervjuudest selgus, et ajakirjanike ahistamine ei ole üsna tõenäoliselt ka Eestis võõras probleem. Ei saa tulemusi küll kaheteistkümne intervjuu põhjal üldistada, kuid ajakirjanikud tõid välja, et ka nende kolleegid on ahistava käitumisega kokku puutunud ning see on nende arvates suuresti üks osa ajakirjaniku elukutsest. Intervjuudest tuli esile see, et ahistavat käitumist defineeritakse ka teiste sõnade kaudu, näiteks „kiusamise“ ja „terrorina“. Intervjueeritavad leidsid, et süstemaatiline ahistamine võib lõppeda kas depressiooni, valdkonnast lahkumise või tõsiste terviseprobleemidega. Seksuaalse ahistamise puhul leidsid paar ajakirjanikku, et probleem eksisteerib ning seda pisendatakse tugevalt. Nooremate ajakirjanike puhul panevad ahistajad kahtluse alla ajakirjanike kompetentsi „noore tibi“ narratiivi kaudu. Ahistamise ja seksuaalse ahistamise uurimine Eesti kontekstis on oluline, kuna vaatamata demokraatlikule riigikorrale esineb ka siin seksismi ning ahistamise normaliseerimine ei aita selle kaotamisele kaasa. Ahistamisest on oluline rääkida, et probleemi paremini mõista ja loodetavasti ka otsida sellele lahendusi.Item Eesti noorte kokkupuude pornograafilise meediasisuga ning seonduvad pädevused: ekspertide hinnangud(Tartu Ülikool, 2016) Karnö, Carmen; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eesti noorte naiste Tinderi kasutuspraktikad ja tajutavad tüüpilised meeskasutajad(Tartu Ülikool, 2017) Rang, Getter Kristen; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKohtingurakenduste kasutamine on viimastel aastatel levima hakanud trend. Teema on aktuaalne ning selle uurimine vajalik, kuna üha enam armu- ning sõprussuhteid saab alguse Tinderist. Noorte seas on hakanud traditsioonilised suhete loomise viisid asenduma veebipõhise suhtluse ning partnerite leidmisega. Sellest tulenevalt on suhtele loomine kujunenud lihtsamaks, kuid suhtluse pealiskaudsus teeb raskemaks inimese tundmaõppimise ning vastassugupoole tegelike rakenduse kasutamise eesmärkide tajumise. Bakalaureusetöö eesmärk oli saada teada, millised on naiste kasutuspraktikad kohtingurakenduses Tinder. Soovisin ka teada, millistel eesmärkidel kasutavad noored naised Tinderit ning milline on naiste nägemus tüüpilistest Tinderi meeskasutajatest. Püüdsin leida vastuse küsimusele, kuidas presenteerivad noored naised end Tinderis. Selle teadasaamiseks kombineerisin intervjuud vaatluse ning loovuurimismeetodiga. Uurimisküsimustele vastuse saamiseks viisin läbi intervjuud üheksa noore Eesti naisega vanuses 20-24. Intervjuude tulemustest ilmnes, et Tinderit kasutatakse peamiselt tutvuste leidmiseks ning meelelahutuseks. Räägitus ilmnesid vastuolud, kuna valikuid tehes võtsid naised arvesse potentsiaalse suhte tulevikuperspektiivi. Tinderit peavad naised valdavalt tabuteemaks ning mõned naised lähtuvad Tinderis valikute tegemisel sotsiaalsest survest ning ühiskonna poolt tekitatud normidest. Tinderiga kaasnevateks ohtudeks on enesepresentatsioonil enese seksuaalobjektiks muutmine ning liigse informatsiooni jagamine. Samuti peavad naised ohuks võõraste meestega kohtumist, kuna sellele võivad järgneda vargus-, ahistamis- või vägistamisjuhtumid. Ohuna nägid naised ka suhete väärtuse kadumist ning suhete loomise tavade muutumist. Vaatlusest ilmnenud tulemuste põhjal võib väita, et noored naised peavad Tinderis valikute tegemisel kõige olulisemateks aspektideks meeste välimust, piltide valikut ning vähemal määral vanust, hobisid, rahvust ning hariduslikku tausta. Kõige enam tõid naised tüüpimisülesandes välja Eksponeerijat, kes eksponeerib Tinderis oma keha ning keda naised näevad valdavalt negatiivsena. Intervjuudest ilmnes, et enamik naistest panevad oma profiili loomisele rõhku ning tahavad sellega jätta meeskasutajatele vastavat muljet.Item Eesti OnlyFansi naissoost kasutajate kogemused erootilise ja pornograafilise sisu loomisel(Tartu Ülikool, 2022) Soe, Kerli; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eesti sotsiaalmeedia mikrokuulsuste kasutatavad tähelepanu pälvimise strateegiad(Tartu Ülikool, 2015) Kaljuvee, Kristel; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva töö eesmärgiks on mõista Eesti sotsiaalmeedia mikrokuulsuste poolt kasutatavaid strateegiaid, nende tulemuslikkust mikrokuulsuse praktiseerimise eest saadava kasu näol ning auditooriumi tajumist mikrokuulsuse poolt. Et üldine teooria mikrokuulsuste kasutatavate strateegiate kohta puudus, kogus autor kokku erinevate akadeemikute teoreetilised ja empiirilised lähtekohad ning koostas nende põhjal strateegiate süsteemi. Teooria testimiseks viidi läbi kümme semistruktureeritud audiovisuaalset süvaintervjuud online-platvormil Skype. Võib väita, et kogutud empiiriline materjal illustreeris töö kirjanduse osas välja toodud seisukohti ning andis juurde uusi aspekte, mida uurida. Garcia-Galera & Valdivia (2014) järgi lubab digitaalse meedia areng vastuvõtjatel saatjateks muutuda, jagades informatsiooni samal ajal ise meediat tarbides. Ka Sundar ja Limperos (2013) viitasid samale nähtusele. Mikrokuulsuste teke on heaks näiteks, kuidas sotsiaalmeedia enda jaoks tööle panna ning sellest võimalikku kasu optimeerida, kuid samal ajal ise sotsiaalmeedia auditooriumi liikmeks jääda. Läbi viidud uuringu põhjal võib öelda, et mikrokuulsuse praktiseerimise põhiliseks motivaatoriks on tuntuse, sotsiaalse kuuluvustunde, uute kontaktide ja võimaluste saamine ning reaalse elu sotsiaalsete puudujääkide korvamine ehk sotsiaalse kapitali (Bourdieu 1984: 114) suurendamine. Enesebrändimise (Chen 2013) eest saadav kasu on samuti mõõdetav eelkõige sotsiaalses võtmes. Shao (2009) tõi välja, et peamiseks sotsiaalmeedia aktiivse kasutamise põhjuseks on eneseteostus- ja eneseväljendusvajadus, mida kinnitasid mitmed mikrokuulsused, öeldes, et nende tegevus valmistab neile rõõmu ning annab hingerahu. Majanduslik kasu oli enamike mikrokuulsuste puhul veel minimaalne, kuid tihti seoti tulevikuväljavaated just oma sotsiaalmeedia väljunditega, et nende pealt kunagi raha teenima hakata. Sotsiaalmeedia mikrokuulsused kasutavad auditooriumi suurendamise ja tunnustuse kogumise eesmärgil mitmeid varieeruvaid strateegiaid. Kõige aluseks on kindel eneserepresentatsioon (Mangus 2010; Goffman 1959), mis koosneb kontrollitud elementidest ning mille põhjal mikrokuulsus auditooriumi jaoks oma isiku loob. Kuigi mikrokuulsused ei tunnistanud, et nad veebis kindlat karakterit mängivad, võis siiski märgata „ideaalse mina“ fenomeni (Marwick et al 2010; Goffman 1959: 3). Töö kirjanduse osas välja toodud tähelepanu äratamise strateegiaid (Melrose et al 2013; Buss & Chiodo 1991; Baym 2012; Tufekci 2013; Sanderson 2008) leidsid suuremal või vähemal määral kasutust. Erandiks on vaid äärmuslikud strateegiad (Buss & Chiodo 1991; Davenport et al 2014), mille kasutamist ei tunnistanud ükski mikrokuulsus. Saadud empiiriliste andmete töötlemise järel lõi autor uue mikrokuulsuste kasutatavate strateegiate tüpoloogia, mis koosnes neljast strateegiate põhitüübist: sisu maksimaalne kättesaadavus, internetimina autentsus, visuaalne atraktiivsus ja auditooriumi kaasamine. Veel on märgata, et mikrokuulsused imiteerivad laiemas meediaruumis olemist ning on omaks võtnud mõned traditsioonilise meedia põhimõtted. Nad tajuvad aktiivse auditooriumi kontseptsiooni ja pakuvad oma auditooriumile veidi modifitseeritult seda, mida traditsiooniline meedia on pakkunud oma auditooriumile. Näiteks on kollane meedia mikrokuulsustele õpetanud, et konflikt tähendab kõrgendatud tähelepanu. Mikrokuulsused on loonud „tuttava võõra“ nähtuse (Senft 2012), nad on jälgijate jaoks muutunud virtuaalseteks kaaslasteks, kes mõjutavad auditooriumi maailmapilti, eelistusi ja tarbimisvalikuid ning loovad uusi norme ja väärtusi. Samal ajal saab mikrokuulsustest rääkida aga ka kui mõjukatest turunduskanalistest, sest mitmed ettevõtted kasutavad oma toodete reklaamimiseks just blogijaid. Siin võib aga tekkida eetiline probleem – kas jälgijad saavad aru, et tegemist on reklaamiga kanalis, kus nad võib-olla ei ole veel harjunud seda nägema. Digitaalne kirjaoskus on uue meedia ajastul äärmiselt oluline, mistõttu tuleks sellealaseid teadmisi anda ka blogitasandil ning võimalikult varakult, näiteks koolis, et auditoorium oskaks internetis olevat infot õigesti interpreteerida. Mikrokuulsuseks saamise ning selle staatuse hoidmine on pikk protsess ning antud töös on keskendutud selle algusfaasile ehk vaadeldud, mil moel tuntust koguma hakatakse ning milliseid strateegiaid selle jaoks kasutatakse, et seda suhteliselt uurimata teemat kaardistada. See võimaldab tulevikus mikrokuulsuste fenomeni ja selle mõju sügavamalt uurida, näiteks tuleks vaadelda, kui suur mõju on mikrokuulsustel oma auditooriumi tarbimisvalikute üle, mil määral mõjutavad nad jälgijate maailmapilti ning kujundavad nende eelistusi. Kui rääkida mikrokuulsustest endast, oleks põnev uurida nende toimetulekustrateegiaid selle ülimalt auditooriumist sõltuva staatuse, avalikkuse surve ning muude äkilisest populaarsusest tingitud probleemidega.Item Eesti täiskasvanute kokkupuuted pornograafiaga ja pornograafia tarbimispädevused(Tartu Ülikool, 2019) Männiste, Anett; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutPornograafia on päevakajalisem kui kunagi varem, olles kergesti kättesaadav veebis. Sellest tulenevalt on tekkinud mitmeid erinevaid lähenemisi pornograafia tarbimise reguleerimisele. Rakendatakse nii jõulisi vanusekontrolle kui lähenetakse ka läbi hariduse, pakkudes pornograafia tarbimispädevustel põhinevat käsitlust. Samas tõdetakse, et lõpuks sõltuvad pornograafia tarbimise harjumused indiviidi enda eelistustest ja valikutest. Käesoleva töö eesmärgiks oli veebiküsitluse abil kaardistada täiskasvanute kokkupuuteid pornograafiaga ja kirjeldada nende tajutud pädevusi pornograafilise meediasisu tarbimiseks. Lisaks täiendasin leitud andmete alusel pornograafia tarbimispädevustel põhinevat õppekava. Valimina kasutasin piiramatu ligipääsuga iseeneslikult tekkinud valimit, millest tulenevalt vastas küsitlusele kokku 441 inimest. Esindatud olid nii noorema- kui ka vanemaealised ning mees- ja naissoost vastajad. Analüüsis rakendasin nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeanalüüsimeetodeid. Töö tulemustest selgus, et vastanud eesti täiskasvanud tarbivad pornograafiat ja teevad seda võrdlemisi sagedasti. Pornograafia tarbimise peamiseks põhjuseks on seksuaalse rahulduse saamine. Pornograafiasse suhtutakse pigem positiivselt ja seda peetakse heaks ideede allikaks. Esimesed kokkupuuted pornoga toimuvad aga väga erinevas eas ja läbi erinevate kanalite ning sageli mängivad esimesel kokkupuutel olulist rolli sõpruskond, sugulased või tuttavad. Vastajate haridustase ei mõjuta nende pornotarbimise harjumusi ega ka pädevusi. Kuid mida rohkem pornograafiat tarbida, seda normaalsemaks ka seda peetakse. Samuti peavad pornograafilist materjali normaalsemaks mehed ja paremaks ideede allikaks noored. Käesolevale uuringule tuginedes peaks pornograafiat käsitlema seksuaalhariduses. Selgitada võiks päriselu ja pornograafia vahet, pornotööstuse toimimist ja võimalikke ohte tarbijale. Kuna esimene kokkupuude võib toimuda väga erinevates vanustes, siis peaks lähtuma sellest ka seksuaalhariduse planeerimisel. Pornograafiat võiks kindlasti ka edaspidi uuringutes käsitleda, seda nii noorte kui ka täiskasvanute puhul. Antud uuringust ei saa kindlasti teha liiga üldiseid järeldusi, kuid see annab aimu, et pornograafiast ollakse valmis rääkima ja enda kogemusi jagama, mis võib omakorda olla heaks lähtekohaks seksuaalhariduse arendamisel ja edasiste uuringute läbiviimiseks.Item Eesti teismeliste ootused mikrokuulsuste loodud sisule(Tartu Ülikool, 2018) Kaljuvee, Kristel; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eesti teismeliste sotsiaalmeediakasutajate hoiakud seoses avaliku häbistamise ja nn „tühistamiskultuuriga“(Tartu Ülikool, 2022) Pung, Britt-Marii; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eesti teismeliste tüdrukute kommertskoostööle orienteeritud tähelepanu püüdmise strateegiad sotsiaalmeedias(Tartu Ülikool, 2019) Viru, Kätriin; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eesti youtuber’ite eneseesitlus, auditooriumi ja privaatsuse taju(Tartu Ülikool, 2017) Muuli, Liisi Maria; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaureusetöö eesmärk oli uurida Eesti youtuber’ite eneseesitluse strateegiaid, auditooriumi tajumist ja seda, kuidas privaatsust online’is mõistetakse ja mida tehakse privaatsuse kaitsmiseks. Eesmärkide saavutamiseks kasutasin semistruktureeritud süvaintervjuude meetodit, intervjueerides kümmet Eesti youtuber’it, kes kõik postitavad eestikeelseid videoid ja omavad YouTube’i kanalil üle 7000 püsijälgija. Kvalitatiivse temaatilise sisuanalüüsi põhjal võib öelda, et videote tegemisel kasutatakse väga mitmeid erinevaid strateegiaid ja sisuloome on läbimõeldud ja eesmärgipärane tegevus. Strateegiaid kasutatakse näiteks enese meeldivamaks presenteerimiseks, privaatsuse kaitsmiseks, auditooriumile kasvatamiseks ja eeskujuks olemiseks. Youtuber’id tegutsevad peamiselt selleks, et ennast loominguliselt väljendada ja pakkuda auditooriumile meelelahutust. Seejuures peetakse auditooriumi rolli YouTube’is tegutsemisel oluliseks ning nende tagasisidega arvestatakse pidevalt. Auditooriumile soovitakse mõjuda võimalikult iseendana, kuid samas rakendatakse enesepresenteerimise strateegiaid, et meeldivana mõjuda. Intervjueeritud youtuber’id teevad pidevalt tööd privaatsuse kaitsmiseks ja rakendavad erinevaid tehnikaid, kuid paraku on kokku puututud ebameeldivate olukordadega. Käesoleva töö puhul on tegemist ühe esimese Eesti youtuber’eid uuriva tööga ja seetõttu on edasisi uurimissuundi palju. Töö analüüsist on näha, et online-platvormidele sisuloojad võitlevad olukordadega, milleks ei osata valmis olla ja seda huvitavam on edasi uurida edasi sellest tööst selgunud tulemusi. Samuti on mikrokuulsuste tegevuses üha enam tõusmas rahaline dimensioon, mida mina oma töös põhjalikumalt ei uurinud, kuid kindlasti tasuks seda uurida. Tänan südamest töö juhendajat Maria Murumaa-Mengelit, kellelt sain põhjalikku tagasisidet ja palju kasulikke nõuandeid, mis aitasid kaasa bakalaureusetöö valmimisele.Item Gender in games – methodology and analysis(2022-10-31) Meier, Marie-Luise; Marling, Raili, juhendaja; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondIsegi tänapäeval peetakse mängimist sageli laste ja noormeeste nišitegevuseks. Samas on videomängudest saanud üks kasumlikemaid meelelahutusvorme: 2019. aastal mängis videomänge üle 2,5 miljardi inimese üle maailma. Kuigi videomänge käsitatakse peamiselt meeste hobina, on mängimine tegelikult pea sama atraktiivne nii mees- kui naismängurite jaoks. Kuna enamik inimesi on praeguseks osa mängukultuurist, isegi kui nad ei liigita end mängijateks, tõmbavad mängud üha rohkem teadlaste tähelepanu. Vaatamata suurenevale uurimistöö mahule on videomängude mängimine endiselt sageli häbimärgistatud. Mängukultuuri kritiseeritakse sageli sellele omistatud soolise kallutatuse, rassismi ja homofoobia pärast. Ka mänge endid ja nende kaudu edastatavaid soolisi suhteid peetakse sageli liialt pealispinnaliseks. Videomängud ei ole aga poliitiliselt neutraalsed artefaktid. Nad esitavad kultuurilisi väärtusi, norme ja tavasid, kuid ka panustavad nendesse. Teadlastel puuduvad aga endiselt metodoloogilised vahendid videomängude kui eraldiseisva meediumi analüüsimiseks ning viisid süstematiseerida, kuidas mängudes sugu esindatakse. Doktoritöö eesmärk ongi luua süsteemne metodoloogia soo uurimiseks mängudes, mis arvestaks videomängude kui mitmemõõtmelise meediumi eripärasid, kuid samas laenaks sisendit teiste meediumite uurimiseks loodud meetoditest. Selleks kombineerin humanitaarteaduste meetodeid (nt lähilugemine), sotsiaalteaduste, draamauuringute, soouuringute ning isegi majanduse ja õigusteaduse meetoditega. Viimased on aga kohandatud mängude tehniliste iseärasustega (reeglid, eesmärgid ja mehaanika). Selline mängude terviklik lugemine püüab ületada paljude varasemate mänguanalüüsi lähenemisviiside määramatust ja subjektiivsust. Doktoritöös võtan kasutusele termini „eelistatud mängimine“, mis on tugevalt mõjutatud Stuart Halli eelistatud lugemise ideest. Eelistatud mängimine tugineb vaikevalikutele ja muudele objektiivselt tuvastatavatele tunnustele, et tuvastada kõige tõenäolisem läbimängimisest tulenev tekst, mida saab sooliselt analüüsida. Kuigi kõnealune raamistik on mõeldud akadeemiliseks kasutamiseks, püüab see siiski mõjutada ka avalikku diskursust, pakkudes kolmemõõtmelist ülevaadet videomängudes esindatud soostItem Hariduslike erivajadustega põhikooli õpilaste digipädevuste arendamine - ekspertide perspektiiv(Tartu Ülikool, 2021) Komp, Katria Helena; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMida aeg edasi, seda olulisem on rääkida HEV õpilaste digipädevustest, sest digipädevused on ajas muutunud universaalseteks oskusteks, mis on läbi põimunud kõikidest teistest eluvaldkondadest. Seetõttu on tähtis, et tulevikus suudetaks ka HEV õpilastele pakkuda piisavalt tuge ning õppematerjale, mis nende digipädevusi arendaksid. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli läbi ekspertide hinnangute saada esimene sissevaade probleemidesse, mis esinevad HEV õpilaste digipädevuste kasutamises ning kuidas õpetajad on siiani õpilastele digipädevusi õpetanud. Minu töö valimisse kuulusid õpetajad ja tugispetsialistid, kes töötavad iga päev hariduslike erivajadustega õpilastega. Intervjueeritud õpetajad olid kõik pärit erinevatest koolidest üle Eesti, et tuua tulemustesse variatiivsust väike- ja suurkoolide vahel. Kokku toimus seitse eksperdiintervjuud ning andmeanalüüsi meeotdiks oli kvalitatiivne sisuanalüüs, millele eelnes kodeerimine ja transkriptsioon. Intervjuude tulemustes selgus, et HEV õpilastel esineb erinevaid probleeme, mis puudutavad otseselt või kaudselt digipädevusi. Diskussiooni käigus selgus, et probleemid jagunevad peamiselt kaheks: tehnilised ja sotsiaalsed. Tehniliste probleemide alla kuulusid peamiselt arvutikasutusoskused, sotsiaalsete probleemide alla info tõlgendamine ning sisuloomega seotud murekohad. Kuigi õpetajate hinnangul on õpilased probleemidest altid rääkima, ei ole lahendusi alati lihtne leida. Lisaks selgus intervjuudes, et HEV õpilastele on võimalik digipädevusi õpetada, kuid see nõuab kannatust ning teistsugust lähenemist. Õpetajad tõdesid, et HEV õpilastel võtab teatud oskuste kujunemine kauem aega, kuid nad olid üldiselt optimistlikud. HEV õpilaste puhul tuleb õpetajate hinnangul olla õppetöös loovam, kaasata õpilasi praktilise tegevusega ning korrata ühe ülesannet mitu korda, et seeläbi oskused kinnistuksid. Arvestades asjaolu, et HEV õpilaste digipädevusi ei ole varasemalt üldse käsitletud, siis võib seda bakalaureusetööd pidada justkui seemneks uude uurimisvaldkonda, mis ühendab omavahel eripedagoogika, õpetajahariduse kui ka digipädevuste valdkonna. Kindlasti on selle teema edasiuurimine ja käsitlemine oluline just seetõttu, et õpilased on õpihimulised ja valmis uusi oskuseid omandama ning üha enam kasvab ka vajadus digipädevuste arendamise järele. Bakalaureusetööga sain sissevaate väga laia teemasse seitsme eksperdi pilgu läbi, kuid edasisied uuringud võiksid keskenduda juba väga konkreetselt HEV õpilaste digipädevuste arengu uurimisele, et näha, mis ajaperioodil ja kuidas nende oskused arenevad, sest pelgalt õpetajate seisukohtade ja kogemuste põhjal ei saa veel tervikpilti üldistada.Item Julgeolekuasutuse kõrgendatud tähelepanu all olemise tajutud mõju inimeste sotsiaalmeediakäitumisele(Tartu Ülikool, 2019) Prants, Monika; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMinu lõputöö on kirjutatud teemal „Julgeolekuasutuse kõrgendatud tähelepanu all olemise tajutud mõju inimeste sotsiaalmeediakäitumisele“. Uuritav valdkond on uudne ja huvitav, kuna tehnoloogiate arenguga on privaatsuse tajumine ja isikliku informatsiooni kaitsmine muutunud üha keerulisemaks. Teemavaliku ajendiks oli seminaritöö raames läbiviidud uuring, mis tuvastas mitmeid probleemkohti indiviidide privaatsuse tagamisel. Lõputöö eesmärgiks oli läbiviidud uuringu põhjal selgitada, kuidas defineerivad julgeolekuasutuse kõrgendatud tähelepanu all olnud isikud privaatset ja avalikku informatsiooni ning kuidas mõjutas nende sotsiaalmeedia käitumist ja privaatsusharjumusi riigisaladusele juurdepääsuloa julgeolekukontrolli läbimine. Uurimisküsimustele vastuste saamiseks viisin läbi semistruktureeritud individuaalintervjuud seitsme varasemalt riigisaladusele juurdepääsuloa julgeolekukontrolli läbinud isikuga. Intervjuudest saadud tulemuste sügavamaks lahtimõtestamiseks palusin kommentaari andmekaitsespetsialistilt. 21. sajandit nimetatakse infoajastuks, mil erinevate tehnoloogiate arengu negatiivseks tagajärjeks võib pidada seda, et järjest keerulisem on säilitada kontrolli privaatsuse üle ning kaitsta isiklikku informatsiooni. Läbiviidud uuringu tulemustest selgus, et vastajad väärtustavad enda privaatsust ning kaitsevad seda sotsiaalmeedias erinevate turvavõtetega. Isikliku informatsiooni alla kuuluvad vastajate arvates peamiselt perekonda, majanduslikku ja tervislikku olukorda puudutav informatsioon. Siiski selgus nii intervjuude transkriptsioone analüüsides kui ka uuritavate enda arvates, et privaatsuse taju on individuaalne ja konkreetset piiri tõmmata ei ole võimalik. Uuringu tulemused tõid välja, et kuigi uuritavad peavad julgeolekukontrolli teostamist ametikoha spetsiifikast lähtuvalt vajalikuks, ei ole neil täielikku selgust, millist informatsiooni nende kohta julgeolekukontrolli käigus kogutakse. Esines arvamus, et julgeolekukontrolli teostatakse laiaulatuslikumalt, kui julgeolekukontrolli ankeedis küsitud informatsioonile. Ka ei olnud uuritavad kindlad nende andmete töötlemise turvalisuses, kuna organisatsioonisiseselt oli korduvalt esinenud isikuandmete töötlemise rikkumisi. Uuringu tulemustele toetudes võib väita, et uuritavate sotsiaalmeediakäitumine muutus aja jooksul läbimõeldumaks, samuti pööratakse täna rohkem tähelepanu turvaseadetele ning jälgitakse, millise auditooriumini uuritavate postitused jõuavad. Otseselt ei selgunud, milline oli kõige olulisem uuritavate sotsiaalmeedia käitumist mõjutav tegur, kuid kaitseväe roll käitumusharjumuste suunamisel leidis kinnitust. Kõik uuringus osalejad tajusid oma sotsiaalmeediakäitumises sarnaseid ja püsivaid muudatusi, mida plaanivad kasutada ka edaspidi.
- «
- 1 (current)
- 2
- 3
- »