Browsing by Author "Niitsoo, Margus, juhendaja"

Now showing 1 - 5 of 5

Developing a Course on Teaching Functional Programming in JavaScript
(Tartu Ülikool, 2021) Tinn, Kaarel; Vojdani, Vesal, juhendaja; Niitsoo, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
This thesis describes the design and development process of a course teaching functional programming in JavaScript. The course is targeted at third-year BSc or first-year MSc students who are familiar with at least the basics of JavaScript. The course will be taught at the University of Tartu. This paper discusses the motivation behind the creation of the course. It also reviews problems with learning functional programming and argues how learning functional programming could be made more efficient by focusing on practical examples. The topics covered in materials - lecture slides and home assignment descriptions - are explained in depth. The overall course structure and delivery process is described. The thesis serves as helpful documentation to the course’s future lecturer.
Mittesisuline vastamine õppeaine tagasiside ankeetides
(Tartu Ülikool, 2013-06-12) Pajuste, Fanny-Dhelia; Niitsoo, Margus, juhendaja; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Bakalaureusetöö ülesandeks oli analüüsida tagasisidet õppeainetele ja tuvastada mittesisulisi vastuseid.
Parteisüsteemide heitlikkus 40 Euroopa riigis vahemikus 1991-2019 ning selle seos tööpuudusega
(Tartu Ülikool, 2019) Laane, Karl Lembit; Toomla, Rein, juhendaja; Niitsoo, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Parteisüsteemide heitlikkus (volatiilsus) on üks enim uuritud esindusdemokraatliku poliitilise süsteemi (eba)stabiilsuse mõõdikuid riigiteadustes, olles kasutusel 1979. aastast. Viimase ulatuslikuma uurimuse selle põhjal viisid 2007. aastal läbi Jan-Erik Lane ja Svante Ersson 38 Euroopa riigi kohta vahemikus 1991-2006. Nad jõudsid selles kolme järelduseni. 1. Põhja- ja Lõuna-Euroopa parteisüsteemide heitlikkused on suuresti võrdsustunud, samas kui Lääne- ja Ida-Euroopa näitajad erinevad suurel määral. 2. Kõige tugevamalt seletab erinevusi riikide inimarengutase. 3. Mida enam ühtlustub Euroopas sotsiaalmajanduslik arengutase, seda enam ühtlustub ka Euroopa regioonide heitlikkus. Käesolevas töös on uuritud samuti parteisüsteemi heitlikkust ja kõrvutatud seda sotsiaalmajandusliku muutujaga, ent peale ajaraami pikendamise ja kogu heitlikkuse andmestiku arvutamise 329 valimise kohta on laiendatud ka Euroopa riikide valimit 38-lt 40- le, võttes vaatluse alla heitlikkuse kümnenditi, asendatud inimarenguindeks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni arvutatud tööpuuduse näitajaga ning seostatud heitlikkust ja tööpuudust Taagepera „loogilise“ „fikseeritud eksponentmudeliga ühes positiivses kvadrandis“. Töös selgub, et Lane & Erssoni prognoos täitunud ning erinevalt eelmistest kümnenditest, mil heitlikkuste pingereas sai pea eranditult tõmmata Ida- ja Lääne-Euroopa vahele eraldusjoone, on 2010. aastatel näha (vähemalt keskväljal) „tõmblukuloogikat“ (nagu on olnud tööpuuduse osas juba 1990. aastatest saati). Taagepera kriteeriumite rakendamisel väljendub heitlikkuse ja tööpuuduse suhe võrrandina H=T0,7. Selle aluseeldused on aga nõrgad ning R2 analoogi järgi on see kogunisti negatiivse seletusvõimega (erinevalt lihtsast lineaarmudelist ja mudelist H= e-1*T0,3). Edaspidi oleks hea arvestada majandusliku ebakindluse mõju puhul heitlikkusele ka teisi tegureid (näiteks indeksina) ning loogilise mudeli nõudeid rakendada seal, kus need suurema tõenäosusega kehtiksid – parteisüsteemide heitlikkuse ja killustatuse vahel.
Valikvastustega küsimustike reliaabluse hindamine
(Tartu Ülikool, 2014-08-13) Rõtov, Vootele; Niitsoo, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
Käesolev bakalaureusetöö on ajendatud psühholoogide probleemist – kuidas hinnata nende töövaldkonnas tihti kasutatavate valikvastustega küsimustike usaldusväärsust. Sellest lähtuvalt on töö peamiseks eesmärgiks uurida valikvastustega küsimustike hindamiseks lihtsasti kasutatavaid kvantitatiivseid meetodeid. Lisaks sellele loodab autor pakkuda eestikeelset ülevaadet ühest valikvastustega testidega seotud matemaatiliselt raamistikust. Olemasolevad käsitlused on pigem praktilised abivahendid psühholoogidele. Töö esimeses osas esitame vajaliku taustinfo, definitsioonid ja probleemipüstituse. Seejärel ehitame üles meile vajamineva osa probleemi vaatlemiseks sobivast matemaatilisest teooriast – defineerime testi usaldusväärsuse ning rajame vundamendi selle hindamiseks. Järgnevalt tuletame mõningad erinevad usaldusväärsuse hinnangud. Seejärel tutvustame autori loodud programmiteeki, mis sisaldab eelnevalt tutvustatud hinnangute implementatsioone. Töö viimases osas pakub autor välja alternatiivse lähenemise küsimustiku vastuste arvulisele tõlgendamisele. Autori eesmärgiks on, et antud tekst oleks lihtsasti jälgitav keskmisele bakalaureuseõppe läbinud matemaatikatudengile – meeldetuletuseks on valdkonnaspetsiifilised matemaatilised definitsioonid ja tulemused töö käigus jooksvalt ära toodud. Lisaks loodab autor, et loodud programmiteek pakkub huvi ka psühholoogidele. Autor soovib tänada Margus Niitsood konstruktiivse juhendamise eest ning Timo Aavat ja Kadi Kähär-Petersoni abi eest käesolevas bakalaureusetöös kasutatud artiklite kättesaadavaks tegemisel.
Vealeidmispreemia programmid ja eetiline häkkimine
(Tartu Ülikool, 2022) Kalder, Mark Robin; Peets, Alo, juhendaja; Niitsoo, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesolev töö tutvustab vealeidmispreemia programme (ingl bug bounty program) ehk eetilise häkkimise erivormi, kus rahalise preemia saamiseks tuleb leida IT süsteemidest turvanõrkusi. Eesmärgiks on eesti keeles seletada valdkonna olemust ja olulisust ning vastata küsimusele: “Kuidas vealeidmispreemia programmidega alustada?” Materjal on mõeldud inimestele, kellel on vähene teadmine valdkonnast. Töös on kasutatud internetist avalikult leitavaid materjale ja täiendava info saamiseks on intervjueeritud valdkonnaga kursis olevaid eksperte. Intervjuueeritavad on anonümiseeritud nende palvel ja saadud info on analüüsitud terviklikuks tekstiks. Bakalaureusetöö peamine tulem on käesolev dokument, mis võrdleb ja analüüsib vealeidmispreemia programme ning jagab spetsialistide soovitusi valdkonnaga alustada soovivatele lugejatele. Vealeidmispreemia programmidega kaasneb kohati soovimatu meedia-kuulsus ning inimesed, kes sellega tegelevad, ei soovi enamasti oma tegevusi kommenteerida avalikult ega oma nime all esineda. Sellegipoolest huvituvad mitmed noored IT-spetsialistid eetilise häkkimisega seotud teemadest ning sooviksid valdkonnast rohkem teada. Käesolev töö annab kasutatud materjalide ja intervjuude põhjal soovitusi eetiliseks häkkimiseks ja vealeidmispreemia programmidega alustamiseks.