Sirvi Autor "Päll, Janika, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aischylose tragöödia "Palujannad" koori avaosa ringkompositsiooni analüüs
(Tartu Ülikool, 2024) Veidenberg, Beatrice; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andreas Virginiuse disputatsioonide kogumiku "Manipulus disputationum theologicarum" esimese ja teise disputatsiooni editsioon
(Tartu Ülikool, 2024) Selde, Hanna-Maarja; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Apuleiuse "Amori ja Psyche" varased eestikeelsed tõlked
(Tartu Ülikool, 2023) Kangur, Hanna Stiina; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Atika kalender ja selle seosed pidustustega
(Tartu Ülikool, 2025) Pilt, Vanessa Victoria; Päll, Janika, juhendaja; Toomet, Elo-Mall, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida Atika kalendri kuude nimesid ning neile vastavaid pidustusi ning leida nende seoseid üksteisega ja jumalate epiteetidega, kellele need pidustused on pühendatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bildung durch Literatur: Eine Analyse von Karl Morgensterns Autorenempfehlungen in seiner Rede „Plan im Lesen“
(Tartu Ülikool, 2025) Salutee, Ann-Marii; Päll, Janika, juhendaja; Saar, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Germanistika osakond
Das Ziel der Bachelorarbeit ist es, die Autoren zu ermitteln, die in Johann Karl Simon Morgensterns „Plan im Lesen“ genannt sind, und den Beitrag zu erforschen, den die Lektüre der von ihm empfohlenen Autoren zur Entwicklung junger Menschen leistet. Die Methoden, die in dieser Arbeit benutzt werden, sind Hermeneutik und close reading. Mit Hilfe der Hermeneutik wurde der allgemeine Kontext behandelt, und mit Hilfe des close reading wurden spezifische Passagen analysiert. Die Analyse zeigt, dass diese Autoren das kreative und kritische Denken der Leser fördern, ihren Horizont erweitern und ihnen bei ihrem zukünftigen Schreiben helfen.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
David Cunitiuse „Jõuluoratsiooni“ editsioon ja tõlge
(Tartu Ülikool, 2021) Kase, Kristiina; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Käesoleva bakalaureusetöö „David Cunitiuse „Jõuluoratsiooni“ editsioon ja tõlge“ peamiseks eesmärgiks on David Cunitiuse „Jõuluoratsiooni“ (Εἰς ταπεινὰ τὰ γενέθλια τοῦ Κυρίου) editeeritud kreekakeelse teksti ja eestikeelse tõlke tutvustamine. Oratsioon on välja antud 1642. aastal Rostockis, selle ainus teadaolev eksemplar kohaviitega OCLC: (OCoLC)899881811 asub Poola Rahvusraamatukogus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eric Holsteniuse ja Erlandus Hiärne dispuudi "Collegium physicum" VI peatüki "De Mineralibus" editsioon ja kommenteeritud tõlge
(Tartu Ülikool, 2024) Mägimets, Marta; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gezeliuse leksikoni "Lexicon Graeco-Latinum" tähe alfa editsioon
(Tartu Ülikool, 2022) Jurtšenkova, Jaana; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Harmoonia kui muusika ning kooskõla Boethiusel
(2010-08-19) Paesalu, Ave; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Päll, Janika, juhendaja; Lepajõe, Marju, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Johannes Vorsti kirjad Johann Mothile
(Tartu Ülikool, 2023) Teemant, Marten; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Karl Morgensterni inauguratsioonikõne ja Tartu ülikooli pedagoogilis–filoloogilise seminari tudengite harjutustöödes esinevate võtmesõnade võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Polding, Anni; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kommenteeritud tõlge Johannes Posseliuse teosest "Familiarium colloquiorum libellus"
(Tartu Ülikool, 2024) Lään, Christopher Christjan; Päll, Janika, juhendaja; Novikov, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L’Humaniste français Marc-Antoine Muret comme commentateur de Catulle et de Pierre de Ronsard
(2024-11-15) Siirak, Ülo; Päll, Janika, juhendaja; Viiding, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev artiklipõhine doktoritöö keskendub prantsuse humanisti Marc-Antoine Muret’ tööle kommentaatorina, rõhutades peamiselt tema käsitlust Catulluse obstsöönsustest. Kuna Muret kommenteeris ka oma kaasaegse Pierre de Ronsard’i luulekogu Les Amours, uurib väitekiri ka seda kommentaari ja selle kirjutamise võimalikke motiive. Üks artikleid uurib Muret’ strateegiaid Catulluse obstsöönsuste selgitamiseks või hoopis nende vältimiseks. Nende strateegiate paremaks illustreerimiseks tehakse võrdlusi varasemate kommentaatorite, Antonio Partenio ja Alessandro Guarinoga. Teine artikkel võrdleb obstsöönsuste käsitlemist Catulluse luuletuses number 28, uurides kolme eelmainitud kommentaatori märkusi. Kolmas artikkel käsitleb, nagu juba mainitud, kommentaare Ronsard’i luulekogule Les Amours. On ilmne, et luuletaja kasutatud uus prantsuse luulekeel ja arvukad viited antiikkultuurile vajasid lugejatele seletamist. Joachim du Bellay’ programmis ära toodud eesmärk luua uus prantsuse luulekeel ja tõsta prantsuse kirjandus klassikaliste ja itaalia eeskujude tasemele, võib olla üheks võimalikuks põhjuseks, miks seda kaasaegset teost tuli kommenteerida. Doktoritöö sisaldab kahte täiendavat artiklit, mis on avaldatud eesti keeles. Üks neist käsitleb huvitavaid aspekte Muret’ Catulluse kommentaaride eessõnas, teine aga Catulluse obstsöönsuste tõlkimisest eesti keelde. Kuna need eestindused on tehtud nõukogude ajal, tõlgiti obstsöönsused neutraalselt, mistõttu ei edastatud Catulluse soovitud mõju – obstsöönsustel oli konkreetne roll ja eesmärk. Muret’d ja tema kommentaaride ajaloolisse konteksti paigutamiseks on vajalik ülevaade Catulluse tõlgendustest 15. ja 16. sajandil. Samuti on oluline rääkida kommentaaridest üldiselt, sealhulgas antiikajast pärinevatest kommentaaridest, mis olid humanistidele eeskujuks. Keskmes on kolm juba eespool mainitud kommentaatorit. Arvestades, et Partenio ja Guarino tööd kuuluvad 15. sajandisse, samas kui Muret’ töö pärineb 16. sajandi keskelt, on nende erinevused vägagi olulised, mis tulenevad antiiktekstide ja allikate uurimise edenemisest, kreeka keeles kirjutatu kättesaadavusest ja ajaloolis-kultuurilistest oludest. Selles kontekstis on Muret’ reaktsioon obstsöönsuste suhtes märkimisväärselt erinev tema eelkäijatest. Uuring käsitleb ka obstsöönsuste mõistet üldiselt: mida obstsöönsus endast kujutab ja kuidas seda on erinevatel aegadel tajutud. Samuti leiab kajastust obstsöönsuste esinemine Rooma autorite juures erinevates žanrites ning kuidas neisse on antiikajast alates suhtutud? Kas obstsöönsusi sisaldavaid tekste kasutati koolides? Kas need jäeti koolikavast välja või isegi eemaldati avalikust kasutusest? Kas on tõsi, et 15. sajandil oli obstsöönsuste käsitlemisel teatud tolerantsus, eriti võrreldes järgnevate sajanditega?
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lukianose teose „Surnute kõnelused“ eestikeelse kommenteeritud tõlke ettevalmistamine
(Tartu Ülikool, 2020) Fridolin, Marilyn; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Ajendatuna sellest puudujäägist eestikeelses maailmakirjanduses ning lootuses luua „jutukirjanduse“ tõlkimisega pinnast kõrgetele žanridele, sai käesoleva magistriprojekti eesmärgiks luua teose „Surnute kõnelused“ (kr k Νεκρικοὶ διάλογοι, ld k Dialogi Mortuorum) eestikeelne kommenteeritud ning saatesõnaga varustatud tõlge ning saavutada kirjastusega kokkulepe tõlke avaldamiseks. Seejuures on tõlge mõeldud laiale lugejaskonnale, mitte akadeemilise väljaandena, mis omakorda on piiranud nii kommentaaride hulka ja sisu kui ka saatesõna mahtu ja stiili. Kuna teos sisaldab viiteid nii antiikmütoloogiale ja -kirjandusele kui ka ajaloole, loodab tõlkija, et see võiks sütitada huvi ka klassikalise filoloogia vastu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Moodsa kunstnik-geeniuse idee sünd ja kujunemine Prantsuse ja Briti traditsiooni põhjal 17.–18. sajandil ning selle refleksioonid 20. sajandil
(2019-11-11) Rajavee, Holger; Maiste, Juhan, juhendaja; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Alates oma tekkimisest antiikajal on mõiste “geenius” lääne tsivilisatsiooni kultuuriloos kandnud eneses mitmeid tähendusi, teinud läbi mitmeid semantilisi muutusi, jõudes meie kaasaegsesse keelepruuki kui laialttarvitatav omadussõna, mille ajalooline tähendusväli on ununenud või muutunud olematuks. Ometi on sellel mõistel mängida ajalooliselt oluline roll, seda eriti kunstiteooria ja –ajaloo kontekstis, omades määravat tähendust kõikide kunstivaldkondade kujunemisloos. Uurimistöö keskendub geeniuse mõiste, kitsamalt kunstnik-geeniuse idee arengule ühe sajandi vältel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi keskpaigani, mil formeerub, filosoofilises plaanis mõjutatuna suurel määral uusplatonismist, visioon moodsast geeniusest, geeniusest kui subjektist, eneseküllasest autorist, unikaalsete omadustega varustatud isikust. Teisisõnu öelduna on see ajajärk, mil kujundatakse välja arusaam kunstnikust selle tänapäeval mõistetavas tähenduses, idee kunstnik-geeniusest, mis ilmekalt reflekteerub 20. sajandi kunstniku retseptsioonis. Tegu on interdistsiplinaarse kultuuriajaloolise uurimistööga, mis hõlmab antud teema kontekstis enesesse erinevaid käsitlusi nii kunstiajaloo, kunsti- ja kirjandusteooria, filosoofia ja esteetikadistsipliini valdkondadest. Prantsuse ja Briti eriilmeliste geeniuse-käsitluste kaudu, mis moodustavad teineteist täiendades moodsa kunstnik-geeniuse idee tervikkuvandi, avab uurimistöö selle nähtuse arenguloo erinevad etapid, toetudes kahe nimetatud traditsiooni esindavate olulisemate autorite allikmaterjalidele. Töös on vaatluse all erinevad geeniuse ideed kujundavad komponendid, nagu näiteks leiutuslikkus, innustatus, kujutlusvõime, loovus, jt, millel rajaneb kunstnik-geeniuse olemuslik idee. Prantsuse ja Briti traditsiooni omavaheline võrdlusanalüüsis kerkivad reljeefselt esile kaks erinevat lähenemisviisi selle fenomenile, moodustades omavahelises sümbioosis terviknägemuse kaasaegsest kunstnikust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Stasis. Ein antikes Konzept
(2019-09-06) Näripä, Neeme; Päll, Janika, juhendaja; Steinrück, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö uurib üht kreekakeelset mõistet konflikti kohta, stasis’t. Sõnal stasis on kreeka keeles palju esmapilgul vastandlikke tähendusi. Ühelt poolt viitab see konfliktile, vastasseisule; antiikautorid tähistavad sellega sageli poliitilist konflikti, aga ka poliitilisest konfliktist osa võtvat parteid. Teiselt poolt tähendab stasis aga ka paigalseisu, hoiakut ja positsiooni. Oleme harjunud konflikti ette kujutama millegi aktiivsena ning vastandama seda paigalseisule. Kreeka mõiste stasis ühendab endas mõlemat: tegu on vaenuliku vastasseisuga, mille ajal võivad aset leida ka aktiivsed kokkupõrked. Lisaks sellele andis stasis nimetuse nn stasis’eteooriale, mis on retoorikateooria osa, tähendades seal kõnekonflikti või ka väidet. Uurimus keskendub stasis’e mõiste ajaloole arhailisel ja klassikalisel ajajärgul sihiga välja selgitada, kuidas hakkas sõna stasis tähistama kõnekonflikti ning kuidas sellest sai hellenistliku ja keisririigiaegse retoorilise stasis’eteooria terminus technicus. Selleks analüüsitakse arhailise ja klassikalise aja kreeka autorite tekstikorpust ning käsitletakse ka mõningaid hellenistlikke ning keisririigiaegseid autoreid (stoikud, Epiktetos, Hermagoras, Hermogenes; hilisemad kommentaarid). Suurimat tähelepanu pööratakse konnotatsioonidele ja kontekstile. Analüüsi tulemusena võib näha, et arhailisel ajajärgul tähistas stasis poliitilist konflikti, mis ohustas valitsevat aristokraatlikku status quo’d. Klassikalisel ajajärgul, kui Ateenas kehtestati demokraatlik riigikord, stasis n-ö kodustati, pandi alluma protseduurireeglitele kohtus ja rahvakoosolekuil. Selle protsessi tulemusel hakkas stasis viitama ka järjest enam kõnekonfliktile (kui taltsutatud poliitilisele vastasseisule, mis ei pruugi viia riigikorra muutuseni). Keisririigi ajal nihkus antiikaegne kultuuriparadigma normatiivsuse poole: riigikorraks sai monarhia, levis monoteism jne. Selle muutuse tulemusel vähenes ka stasis’e mõiste puhul kahepoolse tüli tähendus ning stasis hakkas teatud kontekstides tähistama ühepoolset väidet või seisukohta. Nii sai hakata nt retoorilise stasis’eteooria stasis’eid võrdlema Aristotelese kategooriatega, millel konflikti tähendus puudub. Ühesõnaga, arhailisel ajal oli stasis metsik konflikt, mis klassikalisel ajal kodustati. Rooma Keisririigi perioodil lisandus stasis’ele aga n-ö ühepoolne tähendus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Traitement de la langue dans le Discours sur l’universalité de la langue française d’Antoine de Rivarol
(Tartu Ülikool, 2021) Veidenberg, Beatrice; Käsper, Marge, juhendaja; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Ce mémoire-ci ne cherche pas à résoudre la question de la lingua franca d’aujourd’hui, mais regarde comment cette problématisation-là se trouvait le fond au XVIIIe siècle par un homme de lettres de l’époque, Antoine de Rivarol, qui a proposé le discours De l’universalité de la langue française (ci-dessous désormais abrégé le Discours) en 1784 à l’Académie royale des sciences de Prusse (désormais abrégé l’Académie de Berlin). Sous une forme oratoire Rivarol cherche à justifier pourquoi et comment la langue française est prééminente et ainsi supérieure à toutes les autres langues. Aujourd’hui ce discours semble avoir perdu son sens et importance au point que les arguments de Rivarol paraissent impertinents à nos jours.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Trükitud raamatu esimene aastasada Eestis: raamatud, raamatukogud ja lugejad 15. sajandi teisest poolest 16. sajandi keskpaigani
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-14) Kolk, Kaspar; Päll, Janika, juhendaja; Mänd, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö uurib raamatukultuuri Eestis 15. sajandi keskpaigast kuni 16. sajandi keskpaigani, mil trükiraamat muutis ideede ja teadmiste levikut kogu Euroopas. Seni on seda perioodi Eestis käsitletud vaid üksikjuhtumite kaudu või lühikese peatükina üldkäsitlustes, käesolev töö loob tervikpildi, kasutades esmakordselt suures mahus koos nii säilinud raamatuid kui arhiiviallikaid. Enne reformatsiooni asusid Eesti suurimad raamatukogud kloostrite juures. Kõige paremini on tuntud Tallinna dominiiklaste raamatukogu. Dominiiklased omandasid trükitud raamatuid rohkesti alates 1470. aastaist, sageli oma ordu liikmete kaudu, kuid 1519. aastast on teada ka suurem ost rahvusvaheliselt raamatuturult. Raamatukogu oli peamiselt usulise sisuga, enim leidus seal jutlustamise abivahendeid; muudest valdkondadest oli tähtsal kohal kanooniline õigus. Ajast pärast reformatsiooni on unikaalsed kogu põhjapoolses Euroopas Rakvere frantsisklastelt säilinud raamatud: 1530.–1540. aastail varustasid vennad end järjekindlalt luterlusevastase kirjandusega, mis näitab, et nad vähemalt üritasid uue usu levikule vastu seista. Reformatsiooni järel tõusid luterliku hariduskorralduse mõjul keskseks uued kirikuraamatukogud. Tallinna Oleviste raamatukogu kujunes 1550. aastail annetuste toel. Töö näitab, et kogu ei tekkinud juhuslikult, vaid seda komplekteeriti sihipäraselt uusima teoloogilise kirjandusega (nt Lutheri teosed, humanistlikud kirikuisade väljaanded). Eraisikute raamatukasutust on esmakordselt süstemaatiliselt uuritud Tallinna 16. sajandi varaloendite põhjal. Kui varem oli raamatuid peamiselt vaimulikel, siis reformatsiooni järel lisandus kiiresti ilmalikke lugejaid. Sajandi keskpaigaks oli raamatuid juba umbes kolmandikul linna kõrg- ja keskklassi liikmeist. Vaimulikel olid suuremad kogud ennekõike oma kutsetöö tarvis (jutluskirjandus, teoloogia), ilmalikel aga tavaliselt vaid mõni üksik hardusteos. Lugemise levikule aitas kaasa trükiste odavnemine, saksakeelne trükisõna ja haridustaseme tõus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vanakreeka keele sõnade kopti keelde laenamisstrateegiad gnostilise Tooma evangeeliumi ja kanoonilise Luuka evangeeliumi kreeka päritolu laensõnade võrdleva analüüsi põhjal
(Tartu Ülikool, 2023) Poskin, Vitali; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Varauusaegne teoloogiline oratsioon Academia Gustaviana ja David Cunitiuse näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Kase, Kristiina; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond