Sirvi Autor "Paaver, Marika, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Enesekaastunne dialektilise käitumisteraapia põhisel psühhosotsiaalsete oskuste treeningul kroonilise emotsioonide düsregulatsiooniga inimestel
(Tartu Ülikool, 2018) Luik, Liis; Paaver, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö üldine eesmärk oli uurida, milline on psühhosotsiaalsete oskuste treeningu käigus enesekaastunde ja depressiooni ning ärevuse sümptomite omavaheline seos ja enesekaastunde erinevate näitajate muutuste dünaamika kroonilise emotsioonide düsregulatsiooniga inimeste hulgas. Valim koosnes 21 isikust, sekkumisgrupp (n=12) sai dialektilise käitumisteraapia põhist psühhosotsiaalsete oskuste treeningut ning kontollgrupp (n=9) jätkas tavapärast ravi/teraapiat. Protsessi käigus täitsid mõlemad rühmad Emotsionaalse enesetunde küsimustikku ja Enesesõbralikkuse Skaalat. Töös ei leidnud kinnitust kumbki püstitatud hüpotees: 1. psühhosotsiaalsete oskuste treening suurendab sekkumisgrupi enesekaastunnet ning 2. enesekaastunde suurenedes vähenevad depressiooni ja ärevuse sümptomid, otseselt, kuid täpsem analüüs enesesõbralikkuse erinevate näitajate ning paranejate/mitteparanejatega näitas tendentsi enesekaastunde suurenemise poole sekkumisgrupis.
Eneseraporteeritud viha seos liiklusrikkumistega algajate autojuhtide seas
(Tartu Ülikool, 2014) Pihlak, Triin; Paaver, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö „Eneseraporteeritud viha seos liiklusrikkumistega algajate sõidukijuhtide seas“ eesmärgiks on uurida kuivõrd panustavad algajate juhtide liiklusrikkumistesse Sõidukijuhi Viha Küsimustiku (SVK) skoorid. Töö on osa longituuduuringust, mille jooksul koguti kolme aasta vältel Eesti Liikluskindlustusfondi ja Eesti Politsei andmebaasidest andmeid 1269 algaja sõidukijuhi kohta. Töö tulemusena selgus, et olulist üksikmõju liiklusrikkumiste ennustamisel omavad just SVK alaskaalade skoorid, mis on seotud vihaga politsei kohalolu vastu ning vihaga aeglase liiklemise vastu. Käesolev töö aitab paremini mõista faktoreid, mis panustavad algajate autojuhtide liiklusrikkumistesse.
Impulsiivsuse ja riskeeriva liikluskäitumise seosed vereliistakute monoamiinide oksüdaasiga : bakalaureusetöö
(Tartu Ülikool, 2004) Kurrikoff, Triin; Paaver, Marika, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Krooniliste emotsiooniregulatsiooni raskustega patsientide depressiooni sümptomite ja suitsidaalse käitumise muutused läbi psühhosotsiaalsete oskuste treeningu: pilootuuring
(Tartu Ülikool, 2017) Aun, Vivian; Paaver, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada dialektilise käitumisteraapia põhise psühhosotsiaalsete oskuste treeningu mõju depressioonile ning suitsiidkäitumisele. Uuritavateks on kroonilise või sagedasti korduva meeleoluhäire, ärevushäire, või isiksusehäire diagnoosiga Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriahaigla patsiendid. Katseisikud jaotati juhuslikkuse alusel katsegruppi või kontrollgruppi. Katsegrupi liikmed (N=14) läbisid 7 kuud kestva iganädalaselt toimuva dialektilise käitumisteraapia manuaalil põhineva psühhosotsiaalsete oskuste treeningu. Kontrollgrupi liikmed (N=7) sekkumist ei saanud. Teraapiale eelnevalt ning järgnevalt mõõdeti uuritavate suitsiidikäitumist Columbia Suitsiidiriski hindamise skaalaga. Depressiooni sümptomite esinemine fikseeriti iganädalaselt Emotsionaalse enesetunde küsimustikuga EEK-2. Töös ei leitud kinnitust hüpoteesid mille kohaselt kahanevad sekkumist saanud katseisikute suitsiidikäitumine ning depressiooni sümptomid - tulemused ei olnud statistiliselt olulised. Suurema valimiga vajab edasist uurimist millised kognitiivsed eneseregulatsiooni meetodid vahendavad muutusi suitsiidikäitumises või soodustavad paranemist.
Measuring mindfulness and self-compassion: a questionnaire and ERP study
(Tartu Ülikool, 2015) Talpsep, Teri; Uusberg, Andero, juhendaja; Paaver, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Objective: The present study aimed to first confirm the factor structures of the Five Facet Mindfulness Questionnaire (FFMQ) and Self-Compassion Scale (SCS) for the use in Estonian language, and then to provide clarification on how the mindfulness and self-compassion constructs are related to one another. The next aim was to deepen the understanding on how different FFMQ and SCS subscales correlate with psychophysiological Event-related Potential (ERP) data, measuring affective reactivity. Method: The questionnaire portion of the study included 237 (53 male) participants, out of whom 23 (5 male) particiapted in the experimental ERP portion of the study. For questionnaire portion Confirmatory Factor Analysis (CFA) was performed and correlations among 11 subscales analyzed. During the ERP portion, participants engaged in a picture-viewing task using different affect regulation strategies (i.e., mindful, distract, watch) to assess whether any of the FFMQ and SCS subscales relate to affective reactivity, employing Late Positive Potential (LPP) as a marker. Results: The CFA fit indices for the Estonian FFMQ and SCS endorsed the original scales’ factor structures. The FFMQ acceptance related subscales and SCS subscales were highly intercorrelated. Observe subscale from the FFMQ was the only subscale predicting the LPP measured affective reactivity, elbeit to the opposite direction than predicted. Conclusion: FFMQ measured acceptance and SCS measured self-compassion appear to be highly overlapping constructs. Observing is a necessary factor of mindfulness, which at least in non-meditator populations is thought to precede, and might not co-occur with acceptance.
Sõidukijuhi Käitumise Küsimustiku rikkumiskohaste skooride ennustusvõime autoõnnetuste esinemisele algajate autojuhtide seas
(Tartu Ülikool, 2013) Jõgi, Liisa; Paaver, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö „Sõidukijuhi Käitumise Küsimustiku rikkumiskohaste skooride ennustusvõime autoõnnetuste esinemisele algajate autojuhtide seas“ eesmärgiks on uurida kuivõrd panustavad noorte, algajate juhtide liiklusõnnetustesse sattumisse Sõidukijuhi Käitumise Küsimustiku skoorid. Töö on osa longituuduuringust, mille jooksul koguti kolme aasta vältel Eesti Liikluskindlustusfondi ja Eesti Politsei andmebaasidest andmeid 1269 algaja sõidukijuhi kohta. Uuringus osalejad täitsid ka eesti keelde adapteeritud Sõidukijuhi Käitumise Küsimustiku (SKK, ingl.k. Driver Behaviour Questionnaire). Töö tulemusena selgus, et olulist üksikmõju autoõnnetuste ennustamisel omavad nii SKK rikkumiste ja vigade skoor kui ka sugu, kuid kõigi faktorite koosmõju uurides on SKK rikkumiste skoor kõige olulisem prediktor aktiivsete ja passiivsete autoõnnetuste esinemisel. Samuti leiti, et meeste SKK rikkumiste skoor on kõrgem naiste rikkumiste skoorist. Käesolev töö aitab paremini mõista faktoreid, mis panustavad algajate autojuhtide liiklusõnnetustesse.
Sõidukijuhi viha ja agressiivsuse reaktsiooni seos liiklusõnnetustesse sattumisega
(Tartu Ülikool, 2014) Kuusiku, Kristjan; Paaver, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks on uurida sõidukijuhi viha mõõtva DAS-i (Driver Anger Scale) ja selle agressiivse reaktsiooni laienduse eestikeelsete versioonide Sõidukijuhi Viha Küsimustik (SVK) ja Sõidukijuhi Agressiivse Reaktsiooni Skaala (SARS) psühhomeetrilisi omadusi. Lisaks uuriti, millised liiklussituatsioonid tekitavad algajates sõidukijuhtides enim viha ja millised enim agressiivsust ning kuivõrd hea liiklusõnnetustesse sattumise prediktor on vastajate skoor SVK-l ja SARS-il. Faktoranalüüs SVK-le andis tulemuseks kuus viha tekitavate liiklussituatsioonide kategooriat ning SARS-i faktoranalüüs neli agressiivset reaktsiooni põhjustavate tegurite kategooriat. Nii SVK kui SARS andsid algajate autojuhtide valimil rahuldavad psühhomeetrilised omadused (Cronbachi alfad vastavalt 0,94 ja 0,90). Leiti, et üldjoontes tekitavad algajates sõidukijuhtides enim viha ning ka agressiivsust hoolimatu/ebaviisakas liiklemine teiste juhtide poolt. Samuti selgus tulemustest, et katses osalejate skoor SARS-il on passiivselt ehk mitte süüdi jääva osapoolena liiklusõnnetusse sattumise statistiliselt oluline prediktor.
Teadvelolekul põhineva rühmateraapia mõju tähelepanu püsivusele, kognitiivsele paindlikkusele ning emotsionaalsele enesetundele
(Tartu Ülikool, 2015) Hanso, Helena; Paaver, Marika, juhendaja; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimistöö käsitleb teadvelolekuteraapia mõju emotsionaalsele enesetundele, teadveloleku tasemele, tähelepanu püsivusele ning kognitiivsele paindlikkusele. Meeleolu- või ärevushäiretega patsiendid (N=13) osalesid 8-nädalases teraapias, mis põhineb Mindfulness-Based Cognitive Therapy (MBCT) manuaalil. Kontrollgruppi (N=24) kuulusid terved täiskasvanud, kes vastavat sekkumist ei saanud. Mõõdeti katsegruppide sooritust testides WCST (kognitiivse paindlikkuse mõõdik) ja SART (püsiva tähelepanu mõõdik) ning enesekohastes küsimustikes EEK-2 ja MAAS. Lisaks andis osa teraapiagrupi liikmetest (N=6) ka kvalitatiivset informatsiooni teraapiaprotsessi kogemuste kohta. Hüpotees, mille kohaselt ärevus- ja meeleoluhäirete all kannatavate teraapias osalevate katseisikute emotsionaalne enesetunne paraneb teraapia käigus, ei leidnud käesolevas uuringus kinnitust. Samuti ei suurenenud teraapia käigus statistiliselt olulisel määral teadveloleku tase. Küll aga leiti, et erinevalt kontrollgrupist paranes teraapiagrupil püsiv tähelepanuvõime. Osaliselt paranesid ka kognitiivse paindlikkuse näitajad. Kokkuvõttes kinnitas uurimus tähelepanu püsivuse paranemist MBCT käigus ning soovitab teisi eelpoolmainitud seoseid edaspidi täiendavalt uurida.