Browsing by Author "Pullmann, Helle, juhendaja"
Now showing 1 - 15 of 15
- Results Per Page
- Sort Options
Item Eesti kooliõpilaste eluga rahulolu ennustavad tegurid(Tartu Ülikool, 2012) Pillmann, Birgit; Pullmann, Helle, juhendaja; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti kooliõpilaste üldist eluga rahulolu ennustavad tegurid. Uurimusse kaasati näitajad erinevate gruppidena: isiksuseomadused, enesekohased hoiakud, soorituslikud näitajad (üldine vaimne võimekus ja õpiedukus) ning sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid. Valimi moodustasid algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpilased (N = 205). Tulemustest selgus, et koolinoorte eluga rahulolu tase ei sõltu nende soost ega vanusest. Erinevad regressioonmudelid kinnitasid, et olulise iseseisva panuse õpilaste üldiseks rahuloluks annavad nii isiksuse seadumused, minapilt, akadeemiline edukus kui keskkondlikud tegurid, seletades kokku 59% üldise eluga rahulolu variatiivsusest. Täpsemalt osutusid uuringusse kaasatud näitajatest eluga rahulolu olulisteks ennustajateks subjektiivne hinnang oma kodustele elamistingimustele, üldine enesehinnang, avatus ja neurootilisus, õppeedukus koolis ning subjektiivne hinnang oma välimusele. AbstractItem Elusündmuste seosed õpilaste isiksuseomaduste arenguga: 10-aastane longituuduuring(Tartu Ülikool, 2013) Kaasik, Helle; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUuriti õpilastel 10-aastasel perioodil toimunud isiksuseomaduste muutuste seoseid 10 elusündmusega (nt raske haigus või õnnetus, sõbra või pereliikme raske haigus, õnnetus või surm, vanemate lahutus, õe-venna sünd, pere rahalise olukorra halvenemine, armumine jt). Isiksuseomaduste muutuste seosed elusündmustega on nõrgad ja seotud õpilaste soo ja vaimse võimekusega: erinevates soo ja vaimse võimekuse gruppides on isiksusemuutuste seosed elusündmustega erinevad. Vaimselt võimekamatel tüdrukutel ilmnes elusündmuste arvu positiivne seos neurootilisuse muutusega. Lähedaste suhete tekkimine ja katkemine seostuvad keskmises ja kõrgemas vaimse võimekuse grupis positiivselt neurootilisuse muutusega. Poiste meelekindlus ja neurootilisus kooliea jooksul üldiselt langesid, kuid eluraskusi (enda raske haigus või õnnetus, pereliikme raske haigus, õnnetus või surm, pere rahalise olukorra halvenemine) kogenud poistel oli meelekindluse langus oluliselt väiksem ja neurootilisuse langus suurem kui teistel.Item Estonian ninth graders' personality traits and motivational variables interrelations and associations with graded performance : master's thesis(Tartu Ülikool, 2010) Aus, Kati; Kikas, Eve, juhendaja; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutItem Estonian ninth graders’ personality traits’ and motivational variables’ interrelations and associations with graded performance(2010-05-17T12:15:44Z) Aus, Kati; Tartu Ülikool. Psühholoogia Instituut; Kikas, Eve, juhendaja; Pullmann, Helle, juhendajaItem Flynni efekti esinemine Eesti abiturientide seas Raveni testi põhjal(Tartu Ülikool, 2013) Kõrgesaar, Merle; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutFlynni efektiks (FE) nimetatakse intelligentsustestide skooride (IQ) keskmiste tõusu ajas. Viimase sajandi vältel kogu maailmas kogutud andmed on näidanud, et keskmiselt on sooritustase tõusnud 3 IQ punkti dekaadi kohta. Samas on avaldatud töid, mille kohaselt on osades riikides FE peatunud või isegi pöördunud. Käesolevas töös uuriti FE võimalikku esinemist Eesti abiturinetide näitel mittesõnalise üldvõimekuse Raveni SPM testiga ajavahemiku 2001-2012 jooksul. Kui varasemad tööd Eestis on pikema ajaperioodi ja teise testiga näidanud FE esinemist (Must et al., 2009), siis käesolevas töös ilmnes hoopis testisoorituses langustrend, kus tosina aastaga langes abiturientide keskmine testiskoor 0.56 standardhälvet (8.4 IQ punkti). Seejuures leiti eriti tugev langusefekt tütarlaste testiskoorides. Kuigi võimalikke tulemust mõjutavaid tegureid püüti kontrollida, ei ole siiski võimalik ammendavat vastust langustrendi põhjuste kohta käesoleva töö põhjal anda.Item Intellektipuudega noorte enesehinnang(Tartu Ülikool, 2015) Hillep, Merle; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutEestis puuduvad teadaolevalt intellektipuudega inimestel läbiviidud uuringud nende enesehinnangu mõõtmiseks. Üheks põhjuseks on tõenäoliselt raskused mõõtevahenditega. Käesoleva töö eesmärgiks oli intellektipuudega noortele sobivate hindamisvahendite kohandamine ja nende psühhomeetriline analüüs. Uuringus osales 23 kerge–mõõduka intellektipuudega inimest vanuses 20–40 aastat (m = 24.5, SD = 4.7) ja nende eakaaslastest normintellektiga koolinoored, kes täitsid enesehinnangu (RSES-C, VASES), üldvõimekuse (Raven SPM), heaolu (WHO-5) ja isiksuse (EBFQ-C) testid. Tulemustest selgus, et nii RSES-C kui VASES testidega hinnatud üldise enesehinnangu tasemed olid intellektipuudega noortel oluliselt kõrgemad võrreldes taustgrupiga. Intellektipuuetega noorte enesehinnangu mõõdikute psühhomeetrilised näitajad olid suhteliselt madala sisereliaablusega ja enesehinnangu skaalade tulemused olid omavahel oluliselt positiivselt seotud. Lisaks selgus, et noorte päevakeskuse juhendajate poolt antud temakohased hinnangud ei langenud kokku noorte enda hinnangutega oma enesehinnangule.Item Intelligentsus akadeemilise edukuse ennustajana Eesti abiturientide näitel(Tartu Ülikool, 2013) Raudsepp, Merily; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas töös uuriti Eesti 12. klasside õpilaste (N=345) näitel, kui suure osa akadeemilisest edukusest on võimalik ära seletada intelligentsustesti tulemuse abil. Lisaks analüüsiti hoiakulisi ja keskkondlikke näitajaid ning isiksuseomaduste seoseid õpieduga. Psühhomeetriliselt hinnatud üldist vaimset võimekust mõõdeti Raveni Standardsete Progresseeruvate Maatriksitega ja akadeemilist edukust koolidelt saadud hinnetega. Intelligentsuse ja hinnete seose kontrollimiseks kaasati erinevaid enesekohaseid näitajaid, näiteks isiksuseomadused (NCS küsimustik; Terracciano jt., 2005), sotsiaal-majanduslik taust, koolihoiak, tervislik seisund ja vanemlik huvi. Töö tulemusena ilmnes üldise vaimse võimekuse ja kooliedukuse vahel oluline mõõdukas positiivne seos (r = .21, p < .001), kuid täiendava iseseisva panuse andis koolihinnete kujunemisele ka Meelekindlus (ß = .13, p < .001). Hoiakulistest ja keskkondlikest teguritest omas ainsana olulist iseseisvat panust hoiak kooli suhtes. Õppeainetest oli intelligentsusel kõige tugevam seos matemaatika hindega.Item Isiksuseomaduste ajaline stabiilsus Eesti õpilastel: 10-aastane longituuduuring(Tartu Ülikool, 2013) Landes, Helena; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva seminaritöö eesmärgiks oli uurida Eesti koolinoorte (N = 127) isiksuse stabiilsust ja muutuvust noorukieas viiefaktorilise isiksusemudeli raames nende sotsiaalse küpsemise faasis e. esmalt hilises lapseeas ja kordustestimisena noorukieas. Osalejad täitsid nii aastal 2002 kui 2012 selleks uuringuks koostatud lihtsustatud EBFQ-C isiksuseküsimustiku (Laidra et al., 2007). Tulemused näitasid, et keskmiselt langesid 10 aasta vältel kõige olulisemalt Meelekindluse ja Avatuse skoorid. Isiksuseomaduste järjestuse stabiilsuse näitajatest olid kõige püsivamad Neurootilisuse, Avatuse ja Meelekindluse skaalad, samas kui Ekstravertsuse ja Sotsiaalsuse test-retest korrelatsioonid jäid antud küsimustikuga hinnates madalaks. Enamik vastusprofiilidest korreleerusid omavahel positiivselt näidates, et üldiselt annavad samad noored isegi 10 aasta möödudes suhteliselt sarnaseid vastuseid erinevatele isiksuslikke omadusi kirjeldavatele väidetele.Item Isiksuseomaduste seos akadeemilise edukusega Tartu Ülikooli statsionaarse õppe üliõpilastel(Tartu Ülikool, 2013) Juurik, Mari-Liis; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas töös uuriti isiksusomaduste ja akadeemilise edukuse seost Tartu Ülikooli päevase õppe tudengitel (n = 230). Isiksuse uurimiseks kasutati viie faktori teooriast lähtuvat EPIP-NEO küsimustikku (Mõttus, Pullmann & Allik, 2006) ning akadeemilise edukuse näitajana testimise semestril saadud kaalutud keskmist hinnet. Leiti, et keskmine hinne on olulises positiivses korrelatsioonis põhiomadustest Meelekindlusega (C) ning alaskaaladest Enesedistsipliini (C5), Saavutusvajaduse (C4) ja Kohusetundlikkusega (C3). Teistel isiksuseomadustel seost akadeemilise edukusega ei leitud. Mitmese regressioonanalüüsi tulemusena selgus, et akadeemilise edukuse ennustamisel omab ainsana unikaalset ennustusväärtust põhiskaaladest Meelekindlus ning alaskaaladest Enesedistsipliin. Käesolev töö kinnitab, et sarnaselt mujal maailmas leitule, on meelekindlus ka Tartu Ülikooli tudengitel kõige olulisemaks isiksuseomaduseks keskmise hinde kujunemisel.Item Perfektsionismi struktuuri areng varases puberteedieas lastel(Tartu Ülikool, 2013) Kalde, Katrina; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutItem Skisofreeniaspektri häirega patsientide enesehinnang(Tartu Ülikool, 2020) Sepmann, Sille; Anni, Kätlin, juhendaja; Pullmann, Helle, juhendaja; Haring, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutVarasemad uurimused on näidanud enesehinnangu olulisust skisofreeniaspektri häirete kontekstis, kuid Eestis ei ole teadaolevalt enesehinnangu mõõtmisvahendite kasutatavust skisofreeniaspektri häirega patsientide valimil uuritud. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli Rosenbergi enesehinnangu skaala (ERSES) näitel uurida, kas skisofreeniaspektri häirega patsientide enesehinnang erineb võrdlusgruppi kuuluvate inimeste enesehinnangust ja millised on patsientide grupil ERSES skaala psühhomeetrilised näitajad. Valim koosnes 132-st skisofreeniaspektri häirega patsiendist, võrdlusgrupi moodustas Euroopa Sotsiaaluuringu (European Social Survey, 2006/2007) eestikeelne esindusvalim, kuhu kuulus 815 isikut. Uurimistulemused näitasid, et patsientide gruppi kuuluvate isikute enesehinnangu tase on statistiliselt oluliselt madalam, kusjuures positiivselt sõnastatud ERSES väidetes ei ilmnenud erinevusi, kuid negatiivselt sõnastatud väidetel põhinev enesehinnangu tase oli patsientidel statistiliselt oluliselt madalam kui normisikutel. Patsientide grupi andmetel leidis kinnitust ERSES skaala ühemõõtmeline faktorstruktuur ja kõrge sisemine reliaablus.Item Sotsiaal-demograafiliste näitajate, enesehinnangu ja lähisuhete seos noorte riskiva seksuaalkäitumisega(Tartu Ülikool, 2016) Märtsoo, Tiina-Liina; Lemsalu, Liis, juhendaja; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutSeksuaalkäitumine määrab, kas seksuaalsuse väljendumine tagab seksuaalse tervise ja heaolu või kahjustab seksuaalset ning reproduktiivset tervist. Magistritöös vaadeldi käitumisi nagu seksuaalvahekorras olemine viimase 12 kuu jooksul, seksuaalpartnerite arv, viimase seksuaalvahekorra ajal kondoomide ja teiste rasestumisvastaste vahendite ja kasutamine ning seksimist alkoholi või narkootikumide mõju all, mida seostatakse riskiga nakatuda seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse ja planeerimatute rasedustega. Analüüsiti 815 Eesti kooliõpilase seksuaalkäitumist vanuses 14-18aastat ja sellega seotud tegureid. Leiti, et 25% Eesti noortest raporteeris mõnda riskiga seonduvat seksuaalkäitumist seoses viimase seksuaalaktiga. Näiteks tüdrukute puhul on 48% väiksem šanss (OR 0.52, 95% CI 0.39-0.69) olla kasutanud viimase vahekorra ajal kondoomi kui poistel. Keskmise hinde kasvades on teismelistel suurem šanss (OR 1.43, 95% CI 1.06-1.92) kasutada viimase vahekorra ajal efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Vene rahvusest noortel on 60% väiksem šanss tõhusate rasestumisvastaste vahendite kasutamiseks (OR 0.40, 95% CI 0.28-0.57) kui eestlastel, samuti on see oluliselt väiksem noortel, kes klassikaaslastega halbades suhetes (OR 0.17, 95% CI 0.03-0.97). Tulemuste põhjal võib öelda, et seksuaalkasvatuse/-tervise õpetamisest ainult põhikoolis, ei piisa. Igakülgset teavitustööd tuleb teha erinevatele sihtgruppidele, nt gümnaasiumiealistele, venekeelsele elanikkonnale, püsisuhtes olijatele ja kindlasti lapsevanematele.Item Tajutud vaimse võimekuse ja enesehinnangu seos abiturientide vaimse heaoluga(Tartu Ülikool, 2013) Tominga, Taimi; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas läbilõikeuuringus uuritakse seoseid Eesti abiturientide (N = 347) enesekohaste hinnangute nagu tajutud vaimse võimekuse, üldise enesehinnangu ja vaimse heaolu vahel. Õpilaste subjektiivne hinnang oma vaimsele võimekusele korreleerus vaid nõrgalt nende objektiivselt mõõdetud üldvõimekuse sooritusega. Oma võimeid hindas keskmisest kõrgemalt 19% ning keskmisest madalamalt 23% vastanutest, samas nende õpitulemused gruppide lõikes ei erinenud. Võimeid ülehindavatel ja adekvaatselt hindavatel abiturientidel oli märgatavalt kõrgem enesehinnang kui võimeid alahindavatel õpilastel. Vaimse heaolu indeks kolme vaadeldud gruppi ei eristanud, kuid üldist eluga rahulolu hindasid negatiivse kallutatusega õpilased väiksemaks kui positiivse kallutatusega või adekvaatsse minapildiga õpilased. Tulemustest võib järeldada, et üldist eluga rahulolu mõjutab enam subjektiivne arvamus oma vaimse võimekuse kohta kui objektiivselt hinnatud keskmisest kõrgem vaimne võimekus või keskmine hinne koolis. Samuti leiti gruppide vahel erinevused isiksusetesti põhjal Meelekindluse, Ekstravertsuse ja Sotsiaalsuse skaalade lõikes.Item Tervisekäitumise ja akadeemilise edukuse seos Tartu Ülikooli tudengite näitel(Tartu Ülikool, 2013) Raudsepp, Mari; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva seminaritöö eesmärgiks oli uurida, millised tervisekäitumise aspektid on seotud akadeemilise edukusega kõrgkoolis. Täpsemalt uuritakse, kuidas on tudengite enesekohaselt hinnatud tervislik seisund seotud õpingutes saadavate hinnetega ning millised tegurid (näiteks isiksuseomadused, üldine enesehinnang, uneaeg, kehaline aktiivsus ja kehamassiindeks) seda seost mõjutavad. Lisaks analüüsitakse subjektiivse tervisehinnangu seost üldise enesehinnangu ja isiksuse põhiomadustega. Valimi moodustasid Tartu Ülikooli tudengid (n=390) ja nende kaalutud keskmine hinne saadi Tartu Ülikooli õppeosakonnast. Tulemustest selgus, et tudengite subjektiivne tervisehinnang ei ole oluliselt seotud kõrgkooliõpingutes saadavate hinnetega. Regressioonimudelid näitasid, et tudengi tervisenäitajad, üldine enesehinnang ja isiksuseomadused seletasid 6% kaalutud keskmise hinde variatiivsusest, jäädes statistiliselt ebaoluliseks. Korrelatsioonanalüüs näitas, et tudengite tervisehinnang on olulises seoses nii üldise enesehinnanguga kui isiksuse põhiomadustega (v.a Avatus).Item The relationship of cognitive ability to the structure, variability and measurement of personality(2005) Mõttus, Rene; Allik, Jüri, juhendaja; Pullmann, Helle, juhendaja