Browsing by Author "Soobard, Regina, juhendaja"
Now showing 1 - 7 of 7
Results Per Page
Sort Options
Item 6. ja 9. klassi õpilaste teadlikkus loodusteadustega seotud elukutsetest keemiaalaste kontekstide näitel(Tartu Ülikool, 2023) Alla,Diana; Soobard, Regina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusMagistritöö esimeseks eesmärgiks oli teada saada, milline on 6. ja 9. klassi õpilaste teadlikkus loodusteadustega seotud elukutsetest. Teiseks eesmärgiks oli analüüsida 6. ja 9. klassi õpilaste oskust seostada keemia tundides omandatud teadmisi võimalike elukutsetega. Kolmandaks eesmärgiks oli välja selgitada tegurid, mis mõjutavad tulevast elukutsevalikut. Tuginedes erialasele kirjandusele koostati uuringu läbiviimiseks küsimustik, andmed koguti 6. ja 9. klassi õpilastelt kolmest koolist. Tulemused näitavad, et õpilased oskavad nimetada loodusteadustega seotud elukutseid. 9. klassi õpilaste vastustest tuleb esile enam erinevaid elukutseid kui 6. klassi õpilaste vastustest. Mõlema klassi õpilaste puhul mõjutavad elukutsevalikuid õpilaste enesekohased uskumused. 6. klassi puhul tuleb esile perekonna mõju, 9. klassi puhul koolist saadav teave võimalike elukutsevalikute kohta (nt karjääriõpetuse tunnid)Item Gümnaasiumiõpilaste hinnangud oma kliima ja kliimamuutuste alastele teadmistele ning nende arusaamad kliimamuutustest(Tartu Ülikool, 2023) Viru, Birgit; Soobard, Regina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusKäesoleva magistritöö eesmärk oli saada teada, millised on Eesti gümnaasiumiõpilaste hinnangud oma kliima ja kliimamuutuste alastele teadmistele ning millised on nende tegelikud teadmised ja arusaamad kliimamuutustest, nende põhjustest ja tagajärgedest. Uurimistöö viidi läbi gümnaasiumiõpilaste seas, kes vastasid küsimustikule, milles olid kliima ja kliimamuutustega seotud ainesisule orienteeritud väited. Tulemustest selgus, et õpilased hindavad oma kliima ja kliimamuutustega seotud teadmisi pigem heaks. Erandiks olid interdistsiplinaarsed teadmised, mida õpilased hindasid kesiseks. Õpilaste tegelikud teadmised olid võrdlemisi sarnased õpilaste enda hinnangutega oma teadmistele. Analüüsi käigus tulid välja ka õpilaste kliimamuutustega seotud väärarusaamad.Item Improving students’ self-efficacy towards acquiring disciplinary and interdisciplinary core ideas and 21st century skills for promoting meaningful science learning(2022-09-13) Semilarski, Helen; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Soobard, Regina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondKogu maailm vajab haritud inimesi, kellel on loodusteaduslik kompetentsus, et lahendada esile kerkinud probleeme nii teaduses, meditsiinis, poliitikas kui ka teistes olulistes valdkondades. Loodusteaduste õpetamisel on jätkuvalt probleemiks, et tundides pööratakse suurt tähelepanu ainesisu omandamisele, mitte eluks vajalike oskuste kujundamisele, mis on viinud selleni, et loodusteaduslikud õppeained on muutunud õpilaste jaoks vähem huvitavaks ning et õpilastel tekivad killustunud teadmised. Ka varasemast uuringust „Loodusteaduslik kirjaoskus gümnaasiumiõpilaste karjäärivaliku mõjutajana (LoTeGüm)“ selgus, et gümnaasiumiõpingute jooksul kasvavad õpilaste aineteadmised, kuid oskus neid teadmisi rakendada probleemide lahendamisel ja otsuste tegemisel jääb tagasihoidlikuks või koguni ei muutu üldse. Seetõttu on oluline uurida viise, mis toetaks õpilaste tähenduslikku õppimist loodusainete valdkonnas. Õppimine on õpilasele tähenduslik siis, kui see kannab mingisugust püsivat muutust, mis on õppija igapäevaelus oluline ka pärast õpinguid. Doktoritöös uuritakse gümnaasiumiõpilaste tajutud enesetõhusust raamteemade kasutamisel, sealhulgas 21. sajandi oskustega seoses. Bandura (1986) on defineerinud tajutud enesetõhusust kui inimese hinnangut oma võimetele teha ja korraldada vajalikke tegevuskäike eesmärgiga saavutada oodatud sooritustulemusi. Mitmed uuringud on näidanud, et õpilase kõrgem tajutud enesetõhusus aitab oluliselt kaasa soovitud õpitulemuste saavutamisele, kuna õpilasel on suurem usk oma suutlikkusse. Doktoritöö fookuses on loodusteadustega seotud raamteemad, mida defineeritakse kui teemasid, mis on teaduse ja ühiskonna poolt hetkeliselt kokku lepitud ning mis on õpilasele olulised nii igapäevaelus kui ka tulevikus. Sellised raamteemad on näiteks energia muundumine ja geneetiline mitmekesisus, mis moodustavad ühtse teadusliku raamistiku Eesti riiklikus õppekavas olevatele teemadele. Raamteemad on olulised loodusnähtuste (nt virmalised, vikerkaar, maavärin) või ka protsesside (nt fotosüntees, käärimine, hingamine) selgitamiseks ning mõistmiseks. Samuti võimaldavad raamteemad eri valdkondadest pärit teadmisi või ainealaseid (distsiplinaarseid) ja interdistsiplinaarseid teadmisi seostada ning seejuures toetada õpilaste sisukat õppimist ja teema mõistmist. Peaks ju iga gümnaasiumiõpilase jaoks olema õppekavas toodu seostatud ja loogiline, olenemata sellest, millise karjääri ta tulevikus valib. Doktoritöö eesmärk on välja selgitada raamteemade kaartide kui õpetamis- ja õppimisviisi kasutamise efektiivsus, mis hõlbustab loodusteaduste õppimise lõimimist ja aitab edendada õpilaste tajutud enesetõhusust tähendusliku õppimise suunas. Doktoritöö järelduste põhjal saab esitada mitmeid soovitusi, kuidas toetada õpilaste tähenduslikku õppimist.Item Kohaliku toidu eelised ja probleemid ning tarbimisvalikute kriteeriumid kooliõpilastel(Tartu Ülikool, 2013) Sinikas, Helen; Kokassaar, Urmas, juhendaja; Soobard, Regina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusItem Kontekstipõhiste ülesannete kasutamine geograafia tunnis 11. klassi näitel(Tartu Ülikool, 2013) Tõnts, Tiia; Soobard, Regina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusItem Õpilaste loodussuunaliste huviringide valikuid mõjutavad tegurid ja huviringides õpitu rakendamine koolis ainetundides(Tartu Ülikool, 2023) Makarevitš, Anita; Soobard, Regina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusMagistritöö eesmärk oli välja selgitada, millised tegurid mõjutavad osalemist loodussuunalistes huviringides kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste näitel ning kuivõrd kasutavad huviringides osalenud omandatut formaalhariduses ainetundides. Eesmärgi saavutamiseks koostas autor keskkonnas Google Forms internetipõhise küsimustiku, milles osales 7 õpilast. Tulemustest selgus, et huviringi valikut mõjutavateks teguriteks on isiklik huvi ja vanemate mõju. Lisaks toetab huviringis käimine ainetunde, kuna teemad korduvad ja koolitundides õpetatavast teemast on lihtsam aru saada. Tulemused julgustavad koole ja huvikoole koostööle.Item Predicting lower secondary school students’ intrinsic motivation in science learning: the role of context and teaching-learning approaches(2023-10-11) Teppo, Moonika; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Soobard, Regina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondLoodusainete õppimisel on üheks oluliseks probleemiks õpilaste sisemise motivatsiooni langus, mis avaldub eriti ilmekalt üleminekul algkoolist põhikooli ehk puberteedieas. Uuringud näitavad, et selline tendents on tingitud mitmetest faktoritest, sealhulgas õpilaste psühholoogiliste põhivajaduste (autonoomia, kompetentsuse ja seotuse) vähesest toetamisest või mitterahuldamisest õppimisel, õpetajakeskse õpikeskkonna domineerimisest loodusainete tundides ja loodusainete õppimise irrelevantsusest (vähesest seotusest õpilaste igapäevaeluga). Käesolev doktoritöö keskendub õpi- ja õppetegevuste ning kontekstipõhise lähenemisviisi komponentide uurimisele 6. ja 9. klassi õpilaste sisemise motivatsiooni ennustamisel loodusainete õppimisel. Uuringu empiirilised andmed koguti põhikooli 6. ja 9. klassi õpilastelt ning loodusainete õpetajatelt elektrooniliste küsimustikega. Töös kasutati läbilõikeuuringu disaini ning andmeid koguti kahel ajahetkel kolmeaastase intervalliga. Grupivõrdluse tulemused näitavad, et 6. klassi õpilased tajuvad loodusainete õppimist sisemiselt motiveerivamalt võrreldes 9. klassi õpilastega, kinnitades varasemate uuringute tulemusi motivatsiooni langusetrendist põhikooli õpilaste seas vanuse kasvades. Töö tulemustest ilmneb, et nii 6. kui 9. klassi õpilased hindavad kõrgemalt selliste loodusteaduslike teemade õppimist, mis on esitatud nende igapäevaeluga seotud (personaalses või sotsiaalses) kontekstis võrreldes ainealases võtmes esitatud teemadega. Lisaks näitavad tulemused, et nii õpilased kui loodusainete õpetajad tajuvad traditsioonilisi õpi- ja õppetegevusi (nt loengu pidamine, küsimuste esitamine ja klassiarutelu) loodusainete tundides kõige sagedamini kasutatavateks võrreldes õpilaskesksete tegevustega (nt. koostöised tegevused ja katsetamine) ehkki traditsiooniliste õppetegevuste sagedasem tajutud kasutamine ennustab õpilaste sisemist motivatsiooni statistiliselt oluliselt kõrgemalt võrreldes õpilaskesksete tegevustega. Töö tulemused annavad mitmeid soovitusi sisemise motivatsiooni uurimiseks nii loodusteaduslikus hariduses kui ka loodusainete õpetajatele, et senisest tõhusamalt toetada õpilaste psühholoogliste põhivajaduste rahuldamist ning seeläbi suurendades nende sisemist motivatsiooni loodusainete õppimisel.