Sirvi Autor "Soom, Kaido, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ja EEKBL 3D koguduse videosisu analüüs ning ideed kogudustele videosisu loomiseks
(Tartu Ülikool, 2023) Taniloo, Joonas; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö keskendub EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ja EEKBL 3D koguduse videosisu vormilisele ja sisulisele võrdlemisele ning ideede pakkumisele teistele kogudustele audiovisuaalsisu planeerimisel ja loomisel. Autor tutvub audiovisuaalmeedia loomise teooriaga ja võrdleb erinevaid saateformaate ning uurib, kuidas on saated ja intervjuud üles ehitatud ning milliseid teemasid käsitletakse. Vormilise poole pealt vaatleb autor audiovisuaalsisu vastavust visuaalse grammatika põhimõtetele, sealhulgas kaadrikompositsiooni reeglitele ja montaažipõhimõtetele.
EELK Tartu Pauluse koguduse ja Tartu Kolgata baptistikoguduse kodulehekülgede sisu ja välimuse võrdlus turunduspõhimõtete järgi
(Tartu Ülikool, 2013) Kask, Ardi; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu ülikool.Usuteaduskond
EELK vaimulike kutsumusmotiiv: empiiriline uurimus 10 intervjuu põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Paju, Karl; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöös analüüsiti Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vaimulike kutsumusmotiive. Uurimistöö eesmärgiks oli mõista, millised tegurid ja motivatsioonid inspireerivad inimesi valima vaimuliku ametit ning kuidas need motiivid mõjutavad vaimulike identiteeti ja vaimuliku teenistuse kujunemist. Bakalaureusetöös uuriti, mis inspireerib inimesi valima Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimuliku ametit, millised isiklikud, usulised ja ühiskondlikud tegurid mõjutavad inimeste otsust saada vaimulikuks EELK-is ning millised on vaimulikuks saamise protsessi peamised etapid EELK kontekstis? Töö koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast. Teoreetilises osas antakse ülevaade vaimuliku ametist EELK-is, võimalikest kutsumusmotiividest ja varasematest uuringutest nii Eestis kui mujal. Empiiriline osa põhineb kümnel poolstruktureeritud intervjuul EELK vaimulikega.
Eesti venekeelsete koguduste noorte eestvedamise oskuste kujundamine kompetentse juhendamise abil
(Tartu Ülikool, 2020) Kolesov, Grigoriy; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö on seotud teoloogia valdkonnaga moraalse ja vaimse eestvedamise oskuste kujundamise küsimustes. Uurimus keskendub aktuaalsetele küsimustele, mis tänu oma kaasamisele väärib erilist tähelepanu. Ankeedis esitatud küsimustele saadud kommentaarid sisaldavad palju näiteid tõelistest situatsioonidest teenimises ning on venekeelsete koguduste vaimulike elukogemusega tõendatud. Informantide nimede asemel kasutatakse suuri kirjatähti, mis tagab nendele täieliku anonüümsuse. Huvi selle uurimuse vastu on kujunenud vaimulike juhtide uue põlvkonna kujundamise mõistmise olulisusest. Autori poolt on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 1) Läbi viia eestvedamise ümber kujunenud olukorra analüüs. 2) Käsitleda esitatud mudelit koguduste praktikas. 3) Määratleda ja kontrollida „Eesti venekeelsete koguduste noorte eestvedamise oskuste kujundamine kompetentse juhendamise abil“ mudeli funktsioneerimise tingimused eksperimendi teel. I peatükis hermeneutilise lähenemisviisi kaudu on määratletud teoreetilised aspektid, mis omakorda aitasid II peatükis määratleda praktilisi aspekte kvalitatiivse meetodi abil. 70 ankeeti alusel olid valitud osalejad telefoniintervjuu läbiviimiseks. Intervjuu käigus olid saadud alljärgnevad tulemused: (1) suuruste vaheline seos viitab informantide hea kaasamisele, (2) anketeerimise ja intervjuu käigus saadud andmed tõendavad uurimuse aktuaalsust, (3) analüütiliselt mudeldatud küsimuste plokid aitasid teha kindlaks eestvedamise oskuste mõistmist, (4) puudulik informeeritus eestvedamise ja kompetentse juhendamise osas ning programmide ja metoodika vähesus. Autori arvates põlvkondade vahelise vastastikuse mõju teaduslike lähenemisviiside käsitlemisel eelmiste uurijate ja teoloogide seisukoht võib olla kasulik väliste faktorite lahendamiseks, mis mõjutavad Eesti venekeelsete koguduste noorte eestvedamise oskuste kujundamist kompetentse juhendamise abil. Võib väita, et planeerimise prioriteetide ja puuduliku kaasamise tagajärjed on ettearvatavad, mis mõjutab inimressursi efektiivsust ja voolavust. Järelikult need on kompetentset juhendamist ja koguduste arengut tervikuna takistavad tegurid. Eestvedamise mõistmise kohta saadud vastuste igakülgse analüüsi käigus olid tehtud kindlaks järgmised tegurid: (1) uuritav grupp määratleb eestvedamise mõistet suurel määral eestvedajana ja vähemal määral eestvedamisena, mis võib olla postsovetliku aja eelistuste jälg; (2) eestvedamise mõistmise fookuse nihkumine: a) meeskonna teenimise poole, b) eestvedamise misjonilt kirikus eestvedaja kujule. Järelikult kõik need on peamiselt seotud Jumala ja inimeste teenimisega, ühiste eesmärkide ja teiste heaolu saavutamise teenimisega. Käesolevas uurimuses autor teeb kindlaks, et mitte kõik annavad indentseid vastuseid, aga vastuste koguanalüüs andis hea ülevaate uurimismaterjalist ning autor sai oodatavaid tulemusi püstitatud uurimisülesannetele. Kokkuvõttes autor teeb kindlaks kuivõrd ta nõustub teiste teadlastega — eestvedamises juhendamise olemus on selles, et luua selliseid vastastikuseid suhteid, mis aitaksid hoolealuseid edaspidises arengus vajaduste rahuldamise arvelt. Kahe põlvkonna eestvedajate vahel efektiivselt arenevad õiged suhted aitavad eestvedajate kujundamist kristlikus ja sekulaarses ühiskonnas. Autori arvates arusaadavas keeles kirjutatud magistritöö võib olla kasulik laiale lugejaskonnale edaspidiste uurimuste jaoks, olemasolevate eestvedamise suundade uurimiseks ning teaduslike ja Eesti sotsiaalhariduslike allikate tsiteerimiseks.
Ellen Gould White’i tervishoiureform ja selle tänapäevane käsitlus Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidus
(Tartu Ülikool, 2023) Kask, Eve; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärgiks on kirjeldada, kuidas Ellen Gould White`i tervisereformi nõuandeid kasutatakse igapäeva praktilises elus tänapäeva Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liidu kogudustes. Samuti on ülesandeks anda ülevaade E. G. White`i tervisealastest printsiipidest ning esitada nende seos religiooniga ja olulisus inimese tervisele.
Jutluse positsioon luterlikus jumalateenistuses EELK Valga praostkonna koguduseõpetajate praktika näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Koorits, Urmas; Soom, Kaido, juhendaja; Bunder, Robert, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärk oli teooria ja empiirilise uurimuse põhjal tuvastada jutluse positsiooni luterliku jumalateenistuse kontekstis EELK Valga praostkonna koguduseõpetajate kogemuse ja praktika näitel. Töö esimeses osas visandati teoreetiline baas, mis selgitaks jutluse olemust, ettekandmist ja tänapäevaseid probleemküsimusi luterlikus liturgikas. Töö teises osas käsitletakse kuut poolstruktureeritud intervjuud, et võrrelda töö esimeses pooles analüüsitud teoreetilist baasi EELK Valga praostkonna vaimulike arusaamade ja praktikaga.
Kristlik ja ilmalik matusetalitus Tartu linna näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Kohava, Rita-Anette; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Kristlike teemade kajastamine ajalehtedes „Postimees“, „Eesti Päevaleht“ ja „Maaleht“ aastatel 1991 ja 2012
(Tartu Ülikool, 2013-12-18) Piir, Kaire; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Leinava lapse aitamine
(2006) Ivanova, Maire; Valk, Pille, juhendaja; Soom, Kaido, juhendaja
Luterlik jumalateenistuse kogemus EELK Tartu linnakoguduste näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Bunder, Robert; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärk on erialase kirjanduse ja Tartu luterlike koguduste kirikuliste seas läbi viidud ankeetküsitluse põhjal analüüsida luterlikku jumalateenistuse kogemust, ehk jumalateenistuse meelelis-empiirilist peegeldust koguduseliikmete poolt.
Mindfulness meditatsiooni ning aktiivse kuulamise meetodite, meeleseisundi, eesmärkide ning mõju võrdlus
(Tartu Ülikool, 2023) Krejcí, Jirí; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö eesmärk oli uurida, kuidas mõjutab Mindfulness meditatsiooni praktiseerimine neid, kes rakendavad aktiivse kuulamise tehnikaid ja vastupidi. Uurimuses keskenduti nende distsipliinide ühistele aspektidele ning võrreldi nende meetodeid, mõju inimesele, eesmärke ja meeleseisundit praktikate ajal. Autor järeldab, et Mindfulness meditatsiooni praktika toetab aktiivse kuulamise oskuste arendamist. Autori hinnangul ei ole uurimistöö põhjal võimalik aga väita, et aktiivse kuulamise meetodid toetaksid Mindfulnesse meditatsiooni praktiseerimist.
Misjonitöö Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus 2004. ja 2018. aasta koguduste sõnaliste aruannete põhjal
(Tartu Ülikool, 2020) Bunder, Robert; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Minu bakalaureusetöö eesmärk oli koguduste sõnaliste aruannete põhjal kaardistada ja selgitada välja millist misjonitööd tehtakse Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus. Lisaks soovisin teada saada, kuidas on see misjonitöö muutunud võrreldes 2004. aastaga. Töö esimene etapp oli uurimusele eelneva teoreetilise osa kirjutamine. Selleks töötasin läbi erinevate missioloogide ja teoloogide teosed, et anda ülevaade misjonist, selle olemusest, ajaloost, seisust tänapäeval ja olukorrast EELKs. Järgmine samm oli EELK konsistooriumi arhiivi külastamine Tallinnas, kus töötasin läbi 2004. ja 2018. aasta koguduste sõnalised aruanded. Mainisin ka oma töö sissejuhatuses, et tänu puhkenud koroonaviiruse epideemiale õnnestus mul arhiivi külastada kõigest ühe korra ja sel põhjusel ei saanud ma töösse tuua väga palju näiteid konkreetsetest kogudustest. Siiski jõudsin kõik aruanded läbi vaadata ja leida andmed, mis kajastavad misjonitöö üldseisu EELKs. Kogutud andmed jagasin kategooriatesse, nii et sarnase nimetajaga vastused sai paigutada ühise alapeatüki alla. Andmete laiemas jaotamises lähtusin anglikaani teoloogi John Stotti vertikaal-horisontaal jaotusest. Viimasest väljapoole jäävad vastused paigutasin eraldi. Seejärel võrdlesin 2004. ja 2018. aasta tulemusi ning misjonitöö hetkeseisu. Järelduste tegemisel kasutasin nii teoreetilises osas mainitud tekste kui ka teisi missioloogiat puudutavaid teoseid ja kogumikke. Minu tööl oli kaks uurimisküsimust. Esiteks: millised muutused on toimunud misjonitöös lähtudes 2004. ja 2018. aasta EELK koguduste sõnalistest aruannetest? Toon välja olulisemad muutused, mille avastasin aruandeid uurides. 1) Märkimisväärselt on kasvanud vastuste arv. 2004. aastal anti kokku 212 vastust, 2018. aastal aga 268. Kuna EELK koguduste arv on püsinud peaaegu sama, siis on kasv seotud millegi muuga, kui koguduste arvu suurenemisega. Minu hinnangul järeldub sellest, et kogudustes tehtav misjonitöö on mitmekesistunud ja kogudused on avastanud palju uusi viise misjonit teha, näiteks Teeliste Kiriku ja Kirikute Öö programmi raames jne. Mitmekesistumise põhjuseks võib olla kiriku liikmete langus. 2) Misjonitöö on endiselt valdavalt vertikaalne (2004. aastal 136 vastust, 2018. a. 181 v.). Väga tähtsa koha on säilitanud koguduse õpetaja tegevus väljaspool kogudust (2004. a. 40 v., 2018 45 v.), kuid kasvanud on jumalateenistuse mõistmine misjonina (2004. a. 0 v., 2018. a. 23 v.), koguduse liikmete isiklik kuulutus (2004. a. 21. v., 2018. a. 38 v.) ja teadete osatähtsus (2004. a. 19 v., 2018. a. 32. v.). Nende arengute põhjusteks võivad olla jumalateenistuse puhul koguduse liikmete langus ja asenduskristluse levimine, isikliku kuulutustöö puhul EELK Misjonikeskuse töö (läbi koolituste jm) inimeste aktiviseerimiseks ja teadete puhul infoühiskonna levik. 3) Suurenenud on Teeliste Kiriku ja Kirikute Öö mõistmine misjonina (2004. a. 6 v., 2018. a. 27. v.). Selle põhjuseks võib olla see, et uuringute järgi soovivad väga paljud Eesti inimesed külastada kirikuhooneid, kui seal ei toimu parasjagu koguduse tavapäraseid üritusi (jumalateenistused jne). Need kaks programmi pakuvad selle jaoks võimalusi. 37 4) Vähenenud on koguduste arv, kes väitisid, et kogu nende töö on misjon (2004. a. 24 v., 2018. a. 10 v.). Põhjused võivad peituda nii sõnalise aruande formaadis nõutud vastuste mõistmise kasvus kui ka misjonitöö mitmekesistumises ja kasvus võrreldes 2004. aastaga. Minu teiseks uurimisküsimuseks oli: millist misjonitööd tehakse EELK kogudustes 2018. aasta seisuga? 1) Misjonitöö EELKs on valdavalt vertikaalne (181 vastust), misjonit mõistetakse kristliku sõnalise kuulutuse raames toimuvana. Horisontaalne misjon on marginaalne (24), kuid siiski olemas. 2) Kõige populaarsemad misjonitöö vormid EELKs on koguduse õpetaja tegevus väljaspool jumalateenistust (45), koguduse liikmete isiklik kuulutus (38), teated (32) ja Teeliste Kirik ning Kirikute Öö (27). 3) EELKs on endiselt väga palju kogudusi, kus misjonitöö puudub või on see minimaalne (26).
NextStep suveseminari mõju Eesti Kristlikule Nelipühi Kirikule
(Tartu Ülikool, 2022) Vassel, Martin; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesoleva uurimustöö eesmärk on uurida noortele suunatud NextStep suveseminari mõju Eesti Kristlikule Nelipühi Kirikule. Selleks analüüsib autor NextStepil osalenud noorte kirjalikke tagasiside ankeete ning küsitleb EKNK pastoreid ja koguduse liikmeid, kelle koguduse noored on vähemalt kahel aastal suveseminaril osalenud. Lisaks intervjueerib autor NextStepi asutajat piiskop Ago Lilleorgu. Uurimuse teoreetiliseks aluseks on Christian A. Schwarz’i uurimustöö „Koguduse loomulik kasv”.
Omavalitsuste, koguduste ja kogukondade partnerlus Raplamaa piirkondade näiteil
(Tartu Ülikool, 2024) Torjus, Uku; Soom, Kaido, juhendaja; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö eesmärk oli uurida koguduse, kogukonna ja omavalitsuse vahelise partnerluse olemust ja koostöö arendamise võimalusi. Teoreetilises osas keskenduti nii Eestis kui ka mujal maailmas läbi viidud uuringutele, mis käsitlevad sektorite vahelist koostööd ja avaliku sektori ning vabaühenduste partnerlust. Empiirilise osa raames intervjueeriti Kohila ja Rapla valdades kohalike koguduste, omavalitsuste ja kogukondade esindajaid.
Patsientide religiooniga seotud vajadused õendusprotsessis: religioosse heaolu toetamise võimalusi
(Tartu Ülikool, 2025) Ernits, Ülle; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Patsientide religioossed vajadused õendusprotsessis: võimalused religioosse heaolu toetamiseks” eesmärgiks on välja selgitada patsientide religiooniga seotud vajadused õendusprotsessi raames ning uurida, kuidas on võimalik neid vajadusi toetada. Uuringu kvantitatiivne osa annab ülevaate õdede hinnangutest patsientide religiooniga seotud õendustegevustele aastatel 1999, 2009 ja 2021 ning nende seostest teiste õendustegevustega. Kvalitatiivne osa põhineb õendusabikliiniku õdedega tehtud intervjuudel, mille eesmärk on selgitada välja patsientide religiooniga seotud vajadused ning uurida õdede kogemusi patsientide religioosse heaolu toetamisel. Kvantitatiivsed tulemused näitasid, et õendustegevuste trendid on aastate jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena, keskendudes peamiselt füüsilisele hooldusele. Intervjuude tulemused kinnitasid, et õed suudavad ära tunda ja toetada patsientide religiooniga seotud vajadusi, nagu palvetamine, pühade esemete väärtustamine ja religioossete tavade järgimine pühade ajal.
Skisofreeniahaigete hingehoid hoolekandes
(Tartu Ülikool, 2017) Lail, Margit; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Sotsiaalprogramm vanglates "Minu kristlikud väärtused ja hoiakud"
(Tartu Ülikool, 2022) Meiel, Tanel; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Antud magistriprojekti eesmärgiks on luua eesti vanglate teenistusele kristlikul eetikal ja moraalil põhinev sotsiaalprogramm „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“, mis baseerub erinevatel konfessionaalsetel õpetustel (leerikursused/ katehheesid) ja võimaldab kinnipeetavatel programmi läbimise järel liituda vastava konfessiooniga.
Sotsiaalprogramm vanglates "Minu kristlikud väärtused ja hoiakud" EELK kiriklik moodul
(Tartu Ülikool, 2022) Koorits, Urmas; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureuseprojekti eesmärk on välja töötada vanglate sotsiaalprogrammi „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“ EELK kirikliku mooduli struktuur ja koostada õppematerjalid, mis oleks aluseks teiste kirikute moodulite (EMK, EAÕK/MPEÕK, EEKBKL) õppematerjali koostamisel ja kirjeldamisel.
Spirituaalset intelligentsust toetava koolitusprogrammi loomine
(Tartu Ülikool, 2022) Mihkelson, Ain; Schihalejev, Olga, juhendaja; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tegevusuuringu peamiseks eesmärgiks on luua spirituaalset intelligentsust toetav koolitusprogramm, mis kõnetaks koolitusel osalejaid. Sellest tulenevalt on tegevusuuringu uurimusküsimusteks: Mis teemad osalejaid rohkem kõnetavad? Millised teadmiste edasi andmise viisid inimestele rohkem korda lähevad?
Surm ja suremine 21. sajandi Eesti haiglates ning hoolekandeasutustes - teooria ja praktika läbi hingehoidja pilgu
(Tartu Ülikool, 2022) Rootsmaa, Kersti; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva magistritöö ülesanne on mõista ning aru saada surmaga silmitsi seisvate inimeste vajadusi ja hingehoiu vastust neile vajadustele. Töös keskendutakse hingehoidjate tööle surijate ja nende lähedastega haiglas või hoolekandeasutuses ning tuuakse välja, kuidas hingehoidja tööd kirjeldav teooria väljendub praktikas.