Browsing by Author "Tamm, Gerly, juhendaja"

Now showing 1 - 11 of 11

Eksperimentaalselt indutseeritud rumineerimise mõju töömälu sooritusele meestel ja naistel
(Tartu Ülikool, 2017) Palu-Laeks, Monika; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Senini on leitud vastuolulisi tulemusi rumineerimise mõjude kohta töömälule ja pole teada, kas indutseeritud viha ja kurbuse teemalisel rumineerimisel on sarnane või erinev mõju verbaalsele ja visuaalsele töömälu sooritusele ning kas esineb soolisi erinevusi. Katseisikutel (n = 65) hinnati depressiivsust, viha ja depressiivse rumineerimise kalduvust ning indutseeriti viha ja kurbuse teemal rumineerimist. Osalejad sooritasid muutuse avastamise paradigmal põhineva verbaalse ja visuaalse töömälu ülesande. Erineval teemal rumineerimise erinevaid mõjusid verbaalse ja visuaalse töömälu sooritustäpsusele ega -tõhususele ei nähtunud. Küll ilmnes verbaalses ülesandes rumineerimise tingimuses tendents täpsemaks soorituseks võrreldes kontrolltingimusega (F(1, 60) = 3.10, p = .08), ka visuaalses ülesandes nähtus soo muutujana kaasamisel täpsem sooritus rumineerimise korral (F(1, 53) = 3.99, p = .05). Soolisi erinevusi ei esinenud. Tulemustest järeldub, et sõltuvalt valimist ja töömälu ülesandest võivad indutseeritud rumineerimise mõjul aktiveeruv töömälu korduvuse mehhanism ja kitsenenud tähelepanu ulatus soodustada naistel ja meestel töömälu sooritustäpsust. Arutletakse, miks ei olnud sooritustõhususes erineva emotsionaalse sisuga rumineerimise eristuvat mõju näha ning millega edasiste uurimuste kavandamisel arvestada.
Kasvava intensiivsusega emotsionaalsete näoväljenduste stiimulkogumi koostamine ja selle psühhomeetrilised omadused Eesti valimil
(Tartu Ülikool, 2023) Ridbeck, Maria; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Liikluses avalduva viha skaala adapteering eesti keelde ja liiklusviha käitumuslikud ning kognitiivsed korrelaadid
(Tartu Ülikool, 2015) Salakka, Rael-Saskia; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimistöö keskendub liiklusviha ja selle korrelaatide uurimisele. Töö esimeses pooles adapteeriti Propensity for Angry Driving Scale (Liikluses Avalduva Viha Skaala, LAVS). Selleks kasutati kahte sõltumatut valimit (N = 58; N = 158). Teises osas viidi läbi pilootuuring (N = 44; mehi 20, naisi 24), kus selgitati regressioonianalüüsi abil liiklusviha seoseid neurootilisuse, töömälu, käitumusliku pidurdamatuse, autojuhtimise oskuste ning liiklusrikkumistega. Lisaks vaadati seoseid eraldi meestel ja naistel ning nooremal (M = 21,6) ja vanema vanusegrupil (M = 32,7). Uurimistöö tulemusena adapteeriti LAVS eesti keelde (sisereliaablus Cr α = 0,84; konstruktivaliidsust uuriti seoses liiklusviha küsimustikuga). Regressioonanalüüsist ilmnes, et LAVSi tulemused korreleerusid mõõdukalt turvalise juhtimise oskuste ja autojuhtimisel tehtavate vigade skooridega, ning et naiste ja meeste ning eri vanuses inimeste liiklusviha ennustavad erinevad tegurid.
Metakognitiivse hinnangu seosed seisundiärevuse, muretsemise ja töömälu soorituse näitajatega
(Tartu Ülikool, 2021) Rahe, Tiina; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemast on teada, et ärevus võib mõjutada töömälu sooritust. Vähem on teada selle kohta, mida inimesed ise usuvad oma soorituse kohta ja kuidas see seondub objektiivselt mõõdetud andmetega. Mida inimesed ise usuvad, kui tugevalt nende sooritus keskendumis- ja mõtlemisülessannetes ja emotsionaalne seisund on omavahel seotud? Ma uurisin, kuidas selline metateadmine ehk teadmine iseenda mõtlemise seaduspäradest (metahinnang), töömälu sooritus, ärevus ja muretsemine võiksid omavahel seotud olla. Uuringus osales 156 inimest vanuses 18-50. Üldvalimil oli näha nõrk negatiivne seos (-0,17, p<0.05) soorituse ja seisundiärevuse vahel. Üldiselt olid osalejad kaldu ülehindamise suunas: anti metahinnang, et seisund mõjutab sooritust üsna palju. Metahinnang ei korreleerunud aga töömälu ülesannete soorituse, Raveni testi soorituse, seisundiärevuse ega muretsemisega. Oluline tulemus oli see, et negatiivne seos ärevuse ja töömälu soorituse vahel ilmnes üksnes neil, kes emotsionaalse seisundi ja mõtlemisvõime tugevasse seosesse ei uskunud. Ärevuse mõju sooritusele võib vahendada see, kas inimene on erinevate seisundite mõju endale teadvustanud, kuidas ta sellesse teadmisesse suhtub ning kas ta on soorituse parandamiseks efektiivseid metakognitiivseid strateegiaid tundma õppinud ja nende rakendamist eelnevalt teadlikult harjutanud. Ma arvan, et tulemused vihjavad sellele, et metakognitiivseid teadmisi ja strateegiaid õpetavad sekkumisprogrammid võivad olla põhjendatud.
Mudelid uimastisõltuvuse mõjuteguritest Eesti kinnipeetavate seas: kuidas ennustavad sotsiaaldemograafilised tunnused, kuritegelik käitumine ja lähisuhted uimastisõltuvuse olemasolu õigusrikkujatel?
(Tartu Ülikool, 2016) Nägelik, Indrek; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö eesmärgiks on kirjeldada Eesti õigusrikkujate valimil erinevate psühhoaktiivsete ainete subjektiivse ja objektiivse sõltuvuse olemasolu ennustavaid tegureid. Analüüsis kasutati Justiitsministeeriumi kinnipeeturegistri 2015 aasta detsembri väljavõtet (n=2825) ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike uuringute keskuse uuringu valimit (n=327). Uurimistöö käigus koostati kolm logistilise regressiooni mudelit, mis selgitavad sõltuvuse seoseid erinevate teguritega: 1) sotsiaaldemograafiliste tegurite; 2) lähisuhte ja 3) kuriteoliikide mudel. Mudelitest selgus, et sõltuvust ennustavad : vähene sotsiaalne integreeritus (madalam tööhõive ja madalam haridustase) ja sõltuvuse eest kaitsvaks teguriks on suurem laste arv. Lisaks ilmnes, et kuriteo liikidest esineb sõltuvushäirega inimestel vähem tapmiseid, kuid rohkem varguseid, võrrelduna mittesõltlastega. Järgnevates töödes tasuks uurida eelnimetatud seoste põhjuslikkust.. Üheks tööst ilmnenud soovituseks erialaspetsialistidele on see, et sõltuvust ei tasu vaadelda vaid kliinilise häirena vaid sõltuvuse kujunemisele ja olemasolule omavad mõju ka sotsiaaldemograafiline kontekst (ühiskondlik sotsiaalne integreeritus, laste arv) ning seda tasuks arvestada töös sõltlastest isikutega.
Näoilmetele omistatud emotsionaalse tähenduse mõju sõnade praiminguefektile
(Tartu Ülikool, 2017) Kovaljov, Deniss; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös kirjeldatakse naeratavatele ja neutraalsetele näoilmetele omistatud erinevate emotsionaalsete tähenduste (positiivne, negatiivne ja neutraalne) mõju implitsiitsele töömälule sõnade praimingu eksperimendis. Hüpoteesiks oli, et positiivsete omistatud tähendustega näoilmete mõjul jääb rohkem sõnu meelde. Uuriti ka tasutundlikkuse seoseid praiminguefektiga. Katsealustele õpetati enne katset autori ja juhendaja poolt disainitud lihtsa kaardimängu abil naeratavate ja neutraalsete nägude tähendusi, esines ka õpetamisvaba katsetingimus. Kokku oli 8 erinevat katsegruppi: 2x4 disain. Kõik katsealused läbisid esmalt lihtsa tajuüleande, millega praimiti sõnad koos nägudega ning hiljem esitati katsealustele lünksõnade ülesanne. Tulemustest selgus, et erinevad omistatud emotsionaalsed tähendused omasid praimimise ajal mõju hilisemale sõnade meenutamisele (p<0.05). Positiivne omistatud emotsionaalne tähendus naeratava näo korral omas statistiliselt olulist mõju hilisemale meenutamisele võrreldes neutraalse ja negatiivse omistatud emotsionaalse tähendusega (Tukey post-hoc p<0.05). Tasutundlikkuse uurimisel statistiliselt olulisi oodatud seoseid ei leitud. Tulemused annavad uudset infot implitsiitse töömälu ja näoväljenduste infotöötluse kohta, mida saab kaudselt rakendada hariduses või psühhoteraapias.
Negatiivse afektiseisundi, depressiivsuse ja metakognitiivse võimekuse mõju töömälu sooritusele
(Tartu Ülikool, 2024) Roos, Reena; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töömälu toimimise paremaks mõistmiseks uuritakse selles töös negatiivse afektiseisundi, depressiivsuse ja metakognitsiooni seoseid töömälu sooritusega. Selleks indutseeriti eksperimentaalselt negatiivne afektiseisund ning viidi läbi muutuse avastamise katse, milles osales 87 inimest. Osalejatel hinnati depressiivsust MÅDRS-S skaalal. Negatiivse afekti mõju töömälu sooritustäpsusele ei avaldunud. Sooritustõhusus oli aga negatiivses afektiseisundis osalejatel kõrgem kui kontrollgrupil (F(1, 80) = 9.63, p < .01). Teisalt ilmnes depressiivsematel inimestel madalam sooritustõhusus kui vähem depressiivsetel (t(74) = 2.84, p < .01), kuid metakognitiivse võimekuse ja depressiivsuse koosmõju ennustas sooritustõhususe paranemist (t(74) = -2.92, p < .01). Tulemustest võib järeldada, et kõrge aktivatsiooniga negatiivsed emotsioonid seostuvad kõrgema infotöötluskiirusega, depressiivsus madalama infotöötluskiirusega, kuid kõrgema metakognitiivse võimekuse juures väheneb depressiivsuse pärssiv mõju, mis võib viidata kõrgemale motiveeritusele asendada ebameeldivaid kognitsioone.
Rõõmsate nägude mõju praiminguefektile kitsa ja laia tähelepanu haardeulatusega katsetingimustes
(Tartu Ülikool, 2018) Luha, Kristi; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös kirjeldatakse rõõmsate ja neutraalsete näoilmete mõju implitsiitsele töömälule sõnade praimingu eksperimendis, laia ja kitsa haardeulatusega katsetingimustes. Peamiseks hüpoteesiks oli, et rõõmsa näostiimuliga sõnade esitlemisel jääb rohkem sõnu meelde laia tähelepanufookusega katsetingimuses. Lisaks uuriti, kuidas katsealuste endi tähelepanustrateegia (lokaalne vs globaalne) sooritust mõjutab, uurimiseks kasutati Navon’i (1977) testi. Eksperiment oli katseisikutevaheline (n=33) ja 2 x 2 disainiga: rõõmus/neutraalne nägu vs kitsas/lai tähelepanufookus. Tulemustest selgus, et tähelepanu haardeulatus (kitsas vs lai) omas mõju sõnade meenustamisele (õigete sõnade arv oli kõrgem laia tähelepanufookusega katsetingimuses) (t-test, p ˂ 0,05). ANOVA analüüsist aga ilmnes, et puudus emotsiooni katsetingimuse ja haardeulatuse interaktsioon (p ˃ 0,05) praiminguefektile. Samuti ei omanud statistiliselt olulist mõju praiminguefektile katseisikute fookusstrateegia katsesse tulles (p ˃ 0,05). Katsetingimus ise seevastu omab statistiliselt olulist rolli tulemustes (p ˂ 0,05).
Rumineerimise ja depressiivsuse seosed töömälu sooritusega ning töömälus oleva info teadvustamisega meestel ja naistel
(Tartu Ülikool, 2015) Palu-Laeks, Monika; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töömälu variatiivsuse paremaks mõistmiseks uuritakse käesolevas töös rumineerimise ja depressiivsuse seoseid töömälu sooritusega ja töömälu sisu teadvustamisega ning soolisi erinevusi. Katseisikutel (n=122) hinnati depressiivsust Montgomery-Åsbergi Depressiooni Skaalaga ning katse hetkel rumineerimist eneseraportiga. Osalejad sooritasid visuaalse muutuse avastamise katse, kus pooltel juhtudel raporteerisid ka enda töömälu sisu teadvustamist. Soost sõltumata halvendas kõrgem rumineerimine sooritustäpsust (F(1,118)=4.68, p=.03). Naised olid kiiremad madala rumineerimise korral, kuid mehed kõrge rumineerimise korral (F(1,113)=6.33, p=.01). Leiti, et töömälu sisu teadvustamise hinnang ennustab reaalset sooritust kõrge rumineerimise või madala depressiivsuse korral. Tulemustest võib järeldada, et depressiivsus tervikuna ei ennusta töömälu defitsiiti, kuid korduvad minevikku suunatud mõtted mõjutavad info töömälus säilitamise täpsust ja infotöötluse kiirust naistel ja meestel erinevalt.
Tähelepanu fookuslaiuse, tähelepanustrateegia, emotsioonikonteksti ja seisundiärevuse mõju sõnade praiminguefektile
(Tartu Ülikool, 2020) Kivistik, Kati; Tamm, Gerly, juhendaja; Orunurm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selles töös uuriti tähelepanu fookuslaiuse, tähelepanustrateegia ja esitatud emotsionaalse näoväljenduse (positiivne, negatiivne või neutraalne) mõju neutraalsete sõnade praiminguefektile. Lisaks vaadeldi seisundiärevuse koosmõju emotsioonikontekstiga praiminguefektile. Katses osales 52 inimest, mehi 19 ja naisi 33. Osalejate vanus jäi vahemikku 18-46 aastat (M = 26). Katseisikud täitsid kõigepealt Navon testi, millega mõõdeti osalejate tähelepanustrateegiat. Seejärel täitsid seisundiärevuse küsimustiku ja siis sooritasid sõnade praimingu- ja sõnade tuletamise katse. Oluliseimaks tulemuseks oli seisundiärevuse interakteerumine emotsioonikontekstiga praiminguefekti ennustamisel: neutraalses ja positiivses emotsioonikontekstis esitatud sõnade praiminguefekt vähenes vastavalt seisundiärevuse skoori kasvades (p < 0.05). Negatiivses emotsioonikontekstis esitatud sõnade praiminguefekt suurenes seisundiärevuse kasvades (p < 0.05). Tulemused annavad uudset infot praiminguefekti ja näoväljenduste efekti kohta seoses seisundiärevusega, mida saaks selle uuringu edasi arendamisel rakendada erinevate õppimiskeskkondade loomisel.
Värvide töömällu kodeerimine eesti ja saksa keeles kasutades vaba, verbaalset ja visuaalset strateegiat
(Tartu Ülikool, 2018) Tasane, Edgar; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasematest uurimustest on selgunud, et lühemad sõnad omavad eelist pikkade sõnade eest töömällu kodeerimisel (Baddeley, Thomson, Buchanan, 1975). Vähem on teada, kuidas toimub värvide kodeerimine ning kas värvide kodeerimisel kehtib sõna pikkuse efekt ka erinevate keelte omavahelisel võrdlusel. Käesolevas uuringus keskenduti keele (saksa vs eesti), kodeerimisstrateegia (visuaalne, verbaalne, vaba) ja sõna pikkuse (lühike, pikk) mõjude uurimisele töömälu soorituskiiruse ja täpsusele. Katses osalesid 52 katseisikut, 31 nendest rääkisid emakeelena eesti keelt ja 21 saksa keelt. Kõik katsealused sooritasid värvistiimulitega töömälu ülesande oma emakeeles kolme erineva strateegiaga (verbaalne, visuaalne, vaba). Tulemustest selgus, et värvinimetuste kodeerimisel kasutatud emakeel (nt „rot“ vs „punane“), ei mõjuta töömälu sooritust. Ilmnes, et värvide kodeerimisstrateegia mõjutas töömälu sooritust nii, et visuaalse strateegia õigete vastuste skoor oli kõige madalam ja verbaalne kõige kõrgem. Värvinimetuste pikkus eesti keeles omas samuti positiivset mõju sooritusele (nii sakslastel kui eestlastel ühtmoodi). Seega, värvistiimulitega töömälu ülesanded erinevates keeleruumides on omavahel võrreldavad; emakeeles kodeeritakse värvinimetused automaatselt.