Näoilmetele omistatud emotsionaalse tähenduse mõju sõnade praiminguefektile

Abstract

Käesolevas töös kirjeldatakse naeratavatele ja neutraalsetele näoilmetele omistatud erinevate emotsionaalsete tähenduste (positiivne, negatiivne ja neutraalne) mõju implitsiitsele töömälule sõnade praimingu eksperimendis. Hüpoteesiks oli, et positiivsete omistatud tähendustega näoilmete mõjul jääb rohkem sõnu meelde. Uuriti ka tasutundlikkuse seoseid praiminguefektiga. Katsealustele õpetati enne katset autori ja juhendaja poolt disainitud lihtsa kaardimängu abil naeratavate ja neutraalsete nägude tähendusi, esines ka õpetamisvaba katsetingimus. Kokku oli 8 erinevat katsegruppi: 2x4 disain. Kõik katsealused läbisid esmalt lihtsa tajuüleande, millega praimiti sõnad koos nägudega ning hiljem esitati katsealustele lünksõnade ülesanne. Tulemustest selgus, et erinevad omistatud emotsionaalsed tähendused omasid praimimise ajal mõju hilisemale sõnade meenutamisele (p<0.05). Positiivne omistatud emotsionaalne tähendus naeratava näo korral omas statistiliselt olulist mõju hilisemale meenutamisele võrreldes neutraalse ja negatiivse omistatud emotsionaalse tähendusega (Tukey post-hoc p<0.05). Tasutundlikkuse uurimisel statistiliselt olulisi oodatud seoseid ei leitud. Tulemused annavad uudset infot implitsiitse töömälu ja näoväljenduste infotöötluse kohta, mida saab kaudselt rakendada hariduses või psühhoteraapias.