Sirvi Autor "Tamm, Maria, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

Akadeemilise prokrastineerimise seosed eneserefleksiooni ja võimekususkumustega: võimekususkumuste vahendav mõju eneserefleksiooni ja prokrastineerimise seostele
(Tartu Ülikool, 2014) Tiidus, Annaliis; Aus, Kati, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimuse eesmärk oli leida seoseid prokrastineerimise ning enesekirjelduste määra ja võimekususkumuste vahel. Lisaks analüüsiti võimekususkumuste vahendavat mõju enesekirjelduste määra ning prokrastineerimise vahelisele seosele. Selleks kasutati projekti „Üldpädevused ja nende hindamine“ (Kikas, 2013) 482 seitsmenda ja kaheksanda klassi õpilaste andmeid prokrastineerimise, enesekirjelduste ja võimekususkumuste kohta. Andmeanalüüsi meetoditena kasutati skaalade faktormudelite hindamiseks nii eksploratiivset kui ka konformatiivset faktoranalüüsi ning hüpoteeside kontrollimiseks korrelatsioonseoseid ning lineaarsetes regressioonimudelites oluliste interaktsioonide kontrollimiseks kasutatavat makrot ModProbe. Prokrastineerimise ning võimekususkumuste skaalade faktoranalüüsi tulemusena sai töös kasutada mõlema küsimustiku puhul ühefaktorilist skaalat. Korrelatsioonanalüüsi tulemus prokrastineerimise ning enesekirjelduste arvu vahel statistiliselt olulist seost ei näidanud. Võimeksuskumuste ning prokrastineerimise vaheline seos oli statistiliselt oluline, kuid nõrk. Võimekususkumused osutusid enesekirjeldusoskuste ja prokrastineerimise vahelist seost modereerivaks teguriks.
Algallika hingamismeetodi mõju afektiivsele seisundile ja kognitiivsetele protsessidele: pilootprojekt
(Tartu Ülikool, 2019) Bachaus, Inge; Tamm, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk on uurida Algallika hingamismeetodi mõju inimeste afektiivsele seisundile, kognitiivsetele protsessidele ja südametööle. Kuna vajadus inimeste heaolu parendamiseks ja stressi vähendamiseks aina kasvab, siis on oluline teostada empiirilisi uuringuid uute kasutatavate praktikate kohta. Katses osales 19 varasemalt Algallika hingamismeetodit praktiseerinud inimest, keskmise vanusega 39, 58 (SD=10,14, vahemikus 22 - 69. a.). Töö peamised tulemused olid järgmised: Algallika hingamismeetodi tulemusel toimub inimeste afektiivses seisundis positiivne muutus, mis on statistiliselt oluline erinevus võrreldes nii diafragma hingamise kui kontrolltingimusega; südametööle ja kognitiivsetele protsessidele püstitatud hüpoteesid kinnitust ei leidnud. Tulemustest saab järeldada, et tahtele allutatud hingamismeetoditel on positiivne mõju inimeste tajutud heaolule, samas vajab meetod edaspidist uurimist, et seda kasutada kompleksravis kergemate psühhiaatriliste häirete puhul.
Auditiivse stimulatsiooni mõju ajataju hinnangutele etalonpaariga ajahindamise ülesandes
(Tartu Ülikool, 2016) Rebane, Elis; Tamm, Maria, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti subjektiivse ajataju muutuseid auditiivse stimulatsiooni mõjul. Eelnevad uuringud on tõestanud, et ajataju on võimalik moduleerida väliste stiimulite abil. Sisendi intensiivsuse või ärgastustaseme tõus suurendab ka impulsside arvu, mis tuleneb taktiseadjast ning see tõstab sisemise kella kiirust. Sisemise kella kiirenedes väljastab see rohkem impulsse iga ajaühiku kohta ning kestust tajutakse pikemalt. Sellest lähtuvalt viidi läbi eksperimentaalne katseplaan, mis koosnes taustaandmete kogumisest, CFF testist ning ajataju registreerimiseks kasutati ootuslikku (prospective) ajataju hindamise viisi, milleks oli etalonpaariga ajahindamisülesanne (temporal bisection task) arvutiprogrammis. Uuringus leiti, et auditiivne stimulatsioon omab ärgastavat efekti katseseeria siseselt, kuid ei kandu edasi järgnevaisse seeriatesse. Leiti ka, et auditiivne stimulatsioon, mis markeerib hinnatavat stiimulit, aitab seda täpsemalt hinnata.
Digit Triplet kuulmistesti eestikeelsete stiimulite valideerimine
(Tartu Ülikool, 2018) Mölder, Mattias; Gardner, Paul James, juhendaja; Tereping, Avo-Rein, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli hinnata ja valideerida stiimuleid eestikeelse Digit Triplet testi (DTT) väljatöötamise jaoks. Esmased pilootkatsed viidi läbi 12 erineva stiimuli ehk numbrikolmikuga. Töö käigus arvutati praeguste katses kasutatud stiimulite põhjal võimalikult head stiimuli karakteristikud, milleks on kõnetaju lävi (KTL) -9,79 dB ning regressioonikõvera tõus kõnetaju läve punktis 19,49%/dB. Sellega loodi ka esmane suund, millele olemasolevate stiimulite arendamisel või uute väljatöötamisel ja järgmiste pilootkatsete käigus tugineda. Kindlasti ei saa väita, et töö käigus leiti ideaalse stiimuli karakteristikud. Selleks on vaja madala eristusvõimega stiimuleid täiustada, et stiimulitevahelist hajuvust vähendada, ning kvaliteetsemate stiimulitega uued pilootkatsed läbi viia.
Eestlaste ja soomlaste vahelised erinevused pika ja ülipika välte eristamisel: EEG uurimus
(Tartu Ülikool, 2013) Tull, Käthe-Riin; Kuldkepp, Nele, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida EEG meetodil, kuidas mõjutab keelespetsiifiline mälujälg teisele keelesüsteemile omaste tunnuste sünteesimist. Uuringus kasutati lahknevusnegatiivsuse meetodit (mismatch negativity, MMN), et leida eestlaste ja soomlaste vahelisi erinevusi eesti keele väldete tajumisel. Töös esitati stiimuleid, mis erinesid teineteisest nii helitooni pikkuse kui ka languse poolest ning uuringu eesmärk oli välja selgitada psühhofüsioloogilised erinevused keeletöötluses. EEG tulemustes selgus, et eestlased eristavad pikka ja ülipikka väldet teineteisest pigem helitooni kõrguse muutuse ja soomlased helitooni pikkuse järgi.
Eksitava pealkirja seos tekstist arusaamise ja teksti töötlemise strateegiatega
(Tartu Ülikool, 2018) Jõgeva, Kaisa; Tamm, Maria, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud eksperimentaalses uurimistöös uuriti, kas uudislooga mittekongruentne pealkiri (eksitav pealkiri) mõjutab teksti sisu mõistmist ning teksti töötlemise strateegiaid. Uuringus osales 29 Tartu Ülikooli bakalaureuse üliõpilast vanuses 19-36 eluaastat (keskmine 21.52 a.). Sõltumatute muutujatena esitati igale katseisikule kolme faktuaalse sisuga uudislugu, mis olid siis vastavalt, kas kongruentse (mitteeksitava) või mittekongruentse (eksitava) pealkirjaga. Mõõdeti silmade tööd teksti lugemisel ning analüüsiti silma fiksatsioonide kestvust ja arvu, tagasiulatuvad sakaade ning teksti üldtöötlusaega. Teksti mäletamist mõõdeti peamiselt kahe avatud sisuküsimusega (mäluskoor) ning lisaks lasti katseisikul teha loetud uudislugude põhjal järeldusi ja vastata kolmele faktiküsimusele. Individuaalsed erinevused võeti kontrolli alla töömälu ning funktsionaalse lugemise testimisega. Statistiliselt olulisi erinevusi ei leitud.
Kognitiivsete protsesside seotus vere glükoositasemega
(Tartu Ülikool, 2014) Lõhmus, Lauri; Tamm, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti kognitiivsete protsesside võimalikku seotust vere glükoositasemega. Eelnevad uuringud on näidanud seost töömäluülesannete tulemuste ning vere glükoositaseme vahel. Käesoleva uuringu katseplaan on üles ehitatud eelkõige Benton et al. katsete põhjal ning on täiendatud teiste sarnaste uuringute analüüside eeskujul (Benton & Parker, 1998; Benton &Martin, 1999). Katses osalenud isikutel lasti kahel korral laboratoorses keskkonnas kognitiivseid ülesandeid lahendada. Mõlemale katsekorrale eelnevalt registreerisid ning osaliselt kontrollisid katseisikud oma söömiskäitumist. Katse eesmärgiks oli välja selgitada, kas madalama vere glükoositasemega lahendab isik kognitiivsed ülesanded nõrgema tulemusega ning milliseid kognitiivseid ülesandeid lahendades on tulemused kõige tundlikumad vere glükoositaseme muutusele.
Kuulmistaju täpsus muusikaharidusega inimestel ja mitte-muusikutel
(Tartu Ülikool, 2018) Tiitsmaa, Triin; Tamm, Maria, juhendaja; Gardner, Paul James, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös võeti aluseks Kishon-Rabin’i, Amir’i, Vexler’i ja Zaltz’i (2001) psühhoakustiline kuulmiskatse, mille põhjal mõõdeti katseisikute helikõrgustaju. Lisaks võeti antud töös aluseks Virtala, Huotilaineni, Partaneni ja Tervaniemi (2014) töö raames välja töötatud küsimustik, soovides teada saada, kuidas küsimustiku teel saadud vastused ja kuulmiskatse omavahel seostuvad. Katseid viidi läbi muusikute (n=21) ja mitte-muusikute (n=21) peal. Katse eesmärk oli mõõta ning eristada muusikute ja mitte-muusikute võimet tajuda puhastoonide sageduse eristamise piire kolmel erineval helikõrgussagedusel. Selleks viidi läbi kolme-intervalliline kaks-alla-üks-üles sunnitud valikuga (forced choice) meetod, kus esitati kolmel erineval sagedusel viitetoone (250, 1000 ja 1500Hz). Võrdlustoonid muutusid 250 Hz puhul 0,5 Hz ning 1000 Hz ja 1500 Hz puhul 1 Hz astme võrra. Tulemused näitasid, et küsimustikust saadud vastused ei ennusta olulisel määral katsetulemusi. Muusikute ja mittemuusikute katsetulemuste võrdlemisel leiti, et muusikute helikõrguse eristumise lävend on väiksem (250 Hz: m=0,66; 1000 Hz: m=1,095; 1500 Hz: m=5,523) kui mittemuusikutel (250 Hz: m=4; 1000 Hz: m=7; 1500 Hz: m=14,476).
Subjektiivse aja tajumise adaptatsiooniefekt ja seos meeleoluga aklimatiseerumisele suunatud kuumatreeningprogrammi ajal
(Tartu Ülikool, 2012-03-13) Joasoo, Mihkel; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Jakobson, Ainika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The present work was concerned with changes in subjective interval timing in conditions of elevated temperature and physical exercise. It has been proven by previous studies that subjective time perception is prone to acceleration when exposed to these conditions, but that a process of acclimatization may mitigate this effect. In light of this, an experimental study consisting of two capacity tests and an eight-day acclimation training program was conducted, in which test subjects went through treadmill exercise in a controlled climate chamber. The objective of the study was to find out which of the parameters of the training were adequate predictors of the adaption of subjective time perception and whether general mood arousal has an influence on the acceleration effect. The results of the study also demonstrated the adaption effect. From the training parameters, heart rate was most associated with adaption. No outstanding connection between general mood state and the acceleration of subjective time was detected. Keywords: acceleration of subjective time, physical exercise, heat stress, acclimatization, mood.
Treeningkäitumisega seotud psühholoogilised tegurid Zumba Fitness® rühmatreeningus osalejate hulgas
(Tartu Ülikool, 2018) Ütt, Kertu; Tamm, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida psühholoogilisi tegureid treeningkäitumises. Eelkõige keskenduti Zumba Fitness® rühmatreeningus osalejatele. Lähtudes isiklikust kogemusest ja varasematest uuringutes, püstitas autor uurimuse hüpoteesi: Zumba® harrastajate motivatsioon ja hoiakud treeningu suhtes on seotud meeleolu ja afektiivse kogemusega. Katseisikud (N=46) täitsid mitmetest skaaladest kombineeritud küsimustiku ja käisid nelja nädala jooksul regulaarselt trennis. Iga treeningu järel täideti treeningpäevikut. Uurimistöö hüpoteesi kontrollimiseks võrreldi treeningpäevikute raporteid ja küsimustike vastuseid. Hüpotees leidis osaliselt kinnitust. Protsentuaalselt raporteerivad Zumbat® tihemini harrastavad naised meeleolu ja afektiivse kogemuse tähtsust rohkem, kuid olulist statistilist erinevust võrreldes muu trenni tegijatega välja ei tulnud.
Visuaalsete distraktorite mõju subjektiivsele ajatajule etalonpaaridega ajahindamise ülesandes
(Tartu Ülikool, 2016) Veere, Katrin; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimuses kasutati etalonpaaridega ajahindamise ülesannet, et selgitada visuaalsete distraktorite ja enesetunde mõju, kui katseisikul (N=32, neist 9 meest, Mvanus =23 aastat) tuli hinnata stiimulite kestust sarnasemaks kas lühikesele (215ms) või pikale etalonstiimulile (815ms). Varasemad uuringud on kinnitanud, et sisendi tajulise koormuse või ärgastustaseme tõus suurendab taktiseadjast välja saadetud impulsside arvu, mis tõstab sisemise kella kiirust ja reaalaega tajutakse mööduvat aeglasemalt. Antud uuringu tulemustest selgus, et katseisikute ajalise kestuse hinnangu täpsus ei muutunud oluliselt, kui visuaalse kaasneva töötluse mahtu suurendati stiimuli mustri või liikumisemulje abil. Taktiseadja võib küll rohkem impulsse produtseerida, kuid tähelepanu roll lülitile, mis reguleerib kogujasse impulsside salvestamist, ja töömälu roll kestuste kontrollil võivad kompenseerida nii kiirema takti kui ka subjektiivse väsimuse. Suuremat mõju ajahinnangule omas emotsionaalne seisund.
Võidu ja kaotusega seotud seisundispetsiifilised moonutused etalonpaariga ajahindamise ülesandes
(Tartu Ülikool, 2015) Naar, Richard; Uusberg, Andero, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Ühendasime vajaduse kasutada emotsionaalse ajataju uurimiseks tajuliselt võimalikult sarnaseid stiimuleid sooviga uurida võidu ja kaotusega seotud seisundispetsiifilisi moonutusi ajatajus. Selleks liitsime motivatsioonilise katseparadigma (monetary incentive delay task) etalonpaariga ajataju ülesandega nii, et palusime katseisikul hinnata ajaintervallide kestust šokolaadi võitmise ja kaotamise ning sellega seotud ootuse või realiseerumisfaasides. Katses osalesid naisterahvad vanuses 19 – 35 (MVanus = 22.95). Katseisik sai šokolaadi saldol juba toimunud või oodatava muutuse kohta tagasisidet erinevas suunas avatud, kuid muidu identsete ringide vahendusel, mis seostusid alati kindla katsetingimusega. Katseisik andis hinnangu, kas esitatud ring oli pikkuselt sarnasem lühema (200 ms) või pikema (800 ms) standardstiimuliga. Saadud andmed näitasid, et katseisikud ülehindasid ajaintervallide kestust positiivsete tagajärgedega seotud tingimustes. Võrreldes neutraalse ja kaotusega seotud tingimustega ülehinnati intervallide kestust ka võidu võimalust väljendavas tingimuses. Näitasime, et seisundispetsiifiliste ja tajuliselt väga sarnaste stiimulitega on võimalik esile kutsuda süstemaatilisi erinevusi ajaintervallide tajumisel. Saadud tulemuste kohaselt tasuks tulevastes uurimustes emotsionaalsete mõjutuste põhjusi otsida eelkõige subjektiivse valentsi ja motivatsioonilise süsteemi, kuid mitte motivatsioonilise faasi tasandilt. Jagasime katseisikud tajutud kontrollitunde alusel võrdselt kolme gruppi. Kolme grupi tulemusmustrite kõrvutamine toetas varasemaid leide, mille kohaselt kõrge tajutud kontrollitunne kaotab emotsioonidega seotud moonutused ajatajus.