Sirvi Autor "Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 2172

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1-3 aastaste laste sotsiaalsete oskuste ja isiksuseomaduste seos lapse kohanemisega lasteasutuses
(Tartu Ülikool, 2016) Kalm, Merli; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1–6-aastaste laste intellektuaalse andekuse avaldumine erinevates arenguvaldkondades PEP-3 testi tulemuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2016) Lepp, Laura-Liis; Häidkind, Pille, juhendaja; Sepp, Viire, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1. ja 2. klassi laste online-riskikogemused ja toimetulekustrateegiad
(Tartu Ülikool, 2014) Kald, Inga; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Uus meedia levib üha kiiremini ja see muudab meie igapäevaelu harjumusi, sotsiaalseid suhteid ja mõtteviisi. Internetikasutajatest laste arv liigub tänapäeval üha tõusvas joones ja samal ajal väheneb esmakordsete internetikasutajate vanus. Interneti piiramatu levik on oluliseks teinud uue meedia uurimise ja seda eriti seoses lastega, kes digitaalsetest tehnoloogiatest ümbritsetuna üles kasvavad. Meid ümbritsev infotehnoloogia ei ole aga alati tingimata kahjulik. Kui suudame online-riskide kogemisest õppida ja arendada välja digitaalset kirjaoskust, siis on võimalik osa saada interneti lõpututest kasuteguritest. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida 1. ja 2. klassi laste internetikasutust, online-riskide taju, riskidega kokkupuudet ja toimetulekustrateegiaid, mida lapsed potentsiaalsete ohtudega silmitsi seistes kasutavad. Magistritöö teoreetiline osa andis ülevaate laste ja infoühiskonna suhtest; laste arengust; laste internetikasutusest; veebiriskidest; laste kogemusest online-riskidega ja toimetulekustrateegiatest, mida lapsed online-riskide kogemise järel kasutavad. Magistritöö eesmärkide täitmiseks viisin läbi viis fookusgrupi intervjuud kokku kahekümne nelja lapsega ning saadud tulemusi analüüsisin kvalitatiivse andmeanalüüsi meetodi abil. Olulisemate tulemustena võib välja tuua 7-8-aastaste laste küllaltki mitmekülgse ja aktiivse internetikasutuse olukorras, kui nad on virtuaalmaailma võrdlemisi üksi jäetud – suurem osa lastest kasutab internetti vanemate pideva järelvalveta, olles kohati internetis ka siis, kui vanemaid kodus ei ole. Rohkem riske kogenud lastel on ka ohtlikumad veebikasutuse harjumused, näiteks teevad nad seda enda sõnutsi peaaegu alati üksi, erinevatel aegadel ja sealhulgas hilisõhtul, omavad personaalset sotsiaalvõrgustiku kontot ja käivad palju videosaitidel. Suurem osa riskidest, mida lapsed on kogenud, on ette tulnud suhtlusvõrgustikes, kus riskiallikaks on olnud võõrad veebikasutajad, aga ka sõbrad ja tuttavad, kes on lapsele riskantse sisu edasi saatnud. Leidub ka lapsi, kes ei ole mitte ühegi riskiga kokku puutunud – neid lapsi on rohkem nooremate seas, nad käivad harvem internetis ja kindlates mängukeskkondades. Riskiga kokku puutudes kasutavad lapsed kõige rohkem kommunikatiivset ja passiivset toimetulekustrateegiat. Peamiste järeldustena võib välja tuua, et mida rohkem ja erinevamaid tegevusi lapsed internetis harrastavad, seda rohkem puutuvad nad kokku erinevate online-riskidega. Ühe peamise järeldusena võib välja tuua vanemate ja veebikeskkondade poolt rakendatud reeglite ebaefektiivsuse. Kuna kõikide riskide puhul on laste kõige populaarsemaks toimetulekustrateegiaks kogetust rääkimine, siis see näitab, kuivõrd oluline on lapse ja täiskasvanu vaheline usaldusväärne suhe ja avatud kommunikatsioon nii kodus kui ka koolis. Väga oluline on jätkuvalt edendada täiskasvanute teadlikkust ja vastutustundlikku internetikasutust, et vanemad ja õpetajad suudaksid last meediamaastikul adekvaatselt, efektiivselt ja enesekindlalt suunata. Lisaks pakub töö ka metodoloogilisi kogemusi innovaatilise meetodi, st loomingulise ülesande läbiviimise, sama- ja segasooliste fookusgruppide kasutamise ja erineva suurusega rühmade intervjueerimise kogemuse näol. Väikeste laste intervjueerimisel võib uurimissoovitustena välja tuua loomingulise ülesande või mängu kasutamise ja ajastamise intervjuu keskele, poiste-tüdrukute segarühmade kasutamise, mõõduka suurusega rühmad ning omavahel tuttavate laste kaasamise intervjuusse. Edasistes uuringutes soovitaksin tähelepanu pöörata üha nooremate laste mobiilse interneti kasutusele ning kaasata uuringusse laste pereliikmed, eakaaslased ja õpetajad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1. ja 2. kooliastme ärevushäire sümptomitega laste lõimimine tavaõppesse Eesti ühe piirkonna õpetajate hinnangute alusel
(Tartu Ülikool, 2013) Hanikat, Sirje; Kõrgesaar, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1. klassi laste enesehinnangute seosed õpetajate ja vanemate uskumustega ja laste tegelike oskustega
(Tartu Ülikool, 2010) Doroshenko, Natalia; Mägi, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1. klassi laste enesekohased hinnangud koolis kohanemisele
(Tartu Ülikool, 2014) Raud, Aive; Niilo, Airi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
10-aastase Sanfilippo sündroomiga õpilase arengutaseme analüüs (juhtumi kirjeldus)
(Tartu Ülikool, 2013) Mändla, Katrin; Palts, Kaili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
11-14 aastaste Eesti poiste suhtlemisärevus, -valmidus ja suhtlemiskompetentsus
(Tartu Ülikool, 2014) Lulla, Reet; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Eesti koolide 11-14 aastaste poiste hinnanguid oma suhtlemisärevusele, -valmidusele ja suhtlemiskompetentsusele ning võrrelda tulemusi varem läbi viidud uurimustega Eestis (Polt 2005, Meldo 2004). Lisaks vaadeldi, kas tajutud edukus mõnes õppeaines on seotud uuringus osalejate suhtlemiskäitumisega. Uuringus osales kokku 215 poissi, kes täitsid kolm küsimustikku: PRCA-24, WTC, SPCC ja lisaküsimused õppeainete kohta. Leiti, et tänapäeval on poiste suhtlemisärevus pigem langenud, kuid samas on poiste suhtlemisvalmidus madalam, võrreldes nende eakaaslastega aastal 2005. Madal suhtlemisärevus, keskmiselt kõrgem suhtlemisvalmidus ning kõrge tajutud suhtlemiskompetentsuse iseloomustab neid poisse, kes tunnevad ennast koolis tugevalt oma emakeeles ning erinevates võõrkeeltes. Kõrge suhtlemisärevus on aga poistel, kes peavad oma tugevaimaks õppeaineks koolis kunstiõpetust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
11–16-aastaste põhikooli õpilaste uimastitarvitamine ja hoiakud uimastitarvitamise ja uimastitarvitajate suhtes
(Tartu Ülikool, 2014) Rohtla, Anita; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
12-13-aastaste arvamused oma vanemate sotsiaalmeedia kasutuse kohta
(Tartu Ülikool, 2014) Suumann, Gerda; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
13-16aastaste noorte ja nende vanemate teadlikkus internetiriskidest
(Tartu Ülikool, 2014) Toodo, Berit; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida 13-16aastaste laste ja nende vanemate teadlikkust interneti kasutamisel, nende hoiakuid ja lastevanemate seatud piiranguid oma lastele. Mida enam võimalusi kogevad lapsed ja noored internetis, seda suurem tõenäosus on, et nad puutuvad kokku ka erinevate riskidega. Uuringud näitavad, et väga paljud lapsed on internetis kokku puutunud häiriva sisuga ning et enamasti puudub nii lastel kui ka lastevanematel oskus, kuidas toime tulla emotsionaalse stressiga. Ka puuduvad lapsevanematel oskused ja teadmised, kuidas ohtu ära tunda ning mismoodi sekkuda ja aidata (Livingstone et al 2011). Rahvusvahelise laste ja noorte uue meedia kasutuse uurimisgrupi EU Kids Online uurijate sõnul vajavad kõrge riskiga maad nagu Eesti tungivalt teadlikkuse tõstmist (Livingstone et al 2010). Sealjuures lastevanemate piirangute kasutamine oma laste arvutikasutamisel ei ole märkimisväärselt suur. Käesoleva uuringu tulemustest selgus, et vaid vähesed lapsevanemad on määranud oma lastele internetikasutamisel piiranguid. Pigem usaldatakse oma last ning eeldatakse, et laps ei tegele internetis talle kahjulike asjadega. Intervjuudest tuli välja ka see, et lapsed ei küsi nõu ega abi oma vanemate käest ja see võib olla tingitud vanemate ebakompetentsusest ning oskamatusest lapsi aidata. Käesoleva uuringu tulemustest selgus, et laste vähesel suunamisel suutsid lapsed nimetada neile potentsiaalselt ohtlikke internetiriske. Kõigi laste jaoks oli esmajoones hirmsaim risk viirused. Osati välja tuua, et oma andmeid ei tohiks internetti kirjutada, ent sotsiaalvõrgustikes oma andmete avaldamises lapsed ohtu ei näinud. Selgus ka tõsiasi, et kõik lapsed olid internetis kuidagiviisi kokku puutunud millegi ebameeldivaga, kui mitte nemad ise, siis nad teadsid kedagi, kes on. Sealjuures nende vanemad olid kindlad, et midagi halba nende lapsed internetis kogenud ei ole. Mitte ükski laps ei rääkinud häirivast kogemusest ei oma vanematele ega õpetajatele. Antud teema uurimine on väga tähtis, ent ühtlasi ka keeruline. Üheltpoolt sellepärast, et tegu on lastega ning laste uurimine iseenesest on juba keeruline. Teiselt poolt on raske erinevate riskide ning ohtude klassifitseerimine. Lisaks tuleb arvestada ka põlvkondlike erinevustega - tänapäeva laste jaoks on mõiste “personaalne informatsioon” hoopis uue tähenduse saanud, millega nende vanemad ei pruugi alati arvestada. Antud uuringust selgus ka tõsiasi, et lastevanemate seas on populaarne arvamus, et kuna nende laps on maast-madalast üles kasvanud interneti ning arvutitega, siis oskab ta sellega suurepäraselt ümber käia ning ei puutu erinevate ohtude ja riskidega kokku. Leitakse, et kui midagi halba ei ole enda või enda tutvusringkonnas juhtunud, siis on ebatõenäoline, et tulevikus võiks midagi halba juhtuda. Antud tulemus läheb kokku ka mitmete teoreetikute ning erinevate uuringute tulemustega (näiteks Livingstone’i erinevate aastate uuringud; Prensky; Herring). Mitmete teoreetikute (Prensky; Livingstone) sõnul on see aga vale lähenemine - laps õpib kõige paremini enda vanematelt ja õpetajatelt, mistõttu oleks väga oluline oma lapsega internetiohtudest rääkida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
19. sajandi Valga koolide arengust. Valga esimese eestikeelse kooli juhataja, pedagoogi ja õpikute autori Hans Eineri tegevusest
(Tartu Ülikool, 2014) Lehtmets, Anujelisa; Männiste, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1920-1930ndate ja 1990-2000ndate Eesti, Vene ja Soome päevalehtedes esinevate väärtuste võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2010) Dotsenko, Jevgenia; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1988. aasta ENSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenumi ja selle kõnede analüüs
(Tartu Ülikool, 2011) Junkur, Triin; Lõhmus, Maarja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The Master's thesis „The Analysis of the1988 ESSR Joint Plenum of Creative Unions and Its Speeches“ is a study on the joint plenums of the ESSR creative unions' boards held from 1-2 April, 1988 in the large hall of Toompea castle (then the hall of sessions of the Supreme Soviet of the ESSR), and speeches given there. The official reason for this gathering was to discuss the role of creative unions in carrying out the decisions of the 27th Congress of the CPSU and preparing for the 9th all-union party conference. At the same time, the plenum of creative unions represented the transformation of cultural sphere into political sphere, and therefore, constituted the breaking point of the times of perestroika and a step closer on the way towards the independence of the Republic of Estonia. As architect and the organizer of the plenum of creative unions Ignar Fjuk said in an expert interview: “When this event was over, it was called the new parliament of Estonia”. During the two-day plenum the speeches were given by 14 writers, 8 journalists and architects, 6 theater people, 4 artists, 2 musicians, historians, candidates of philosophy and one candidate of philology. The floor was also taken by five politicians of whom Indrek Toome, the Secretary of the Estonian Communist Party (ECP), occupied the highest position. Toome said the opening words of the plenum and, also, summed it up. The results of the expert interviews conducted in the course of this study enable to conclude that the plenum was a successful rhetorical action the aim of which was to ensure as democratic regime as possible by elating the nation and undermining the authorities. All the other raised questions served the purpose of the main goal without attracting greater individual attention. Both qualitative and quantitative analyses of the content and the interviews allow to conclude that the plenum of creative unions in 1988 is characterized by constant growth and development of reflexivity emanating from verbalization. There was a significant shift from collective values towards individual values. The supporting factors were the forethought of the organizers of the activity and the constant analysis and planning of the plenum. The plenum of creative unions was an important milestone in the process of formulating the idea of independence. The question of autonomy and state regime that was mentioned by Mikk Mikiver in the opening words of the plenum and summed up by Indrek Toome was the central issue that was directly or insinuatively discussed during the two days. The most prevalent problem/example was the sustainability of the nation. Thus, it could be said that, emotionally, the plenum was focused on the mental and cultural preservation of the nation, and on the basis of that the main subject was profoundly developed idea of the independence. Largely because of the plenum of creative unions in 1988, where the ideas were intensively generated and vigorously formulated, the vague perception of the independence started to turn to more and more realistic vision, which, in turn, played a significant role in achieving the independence of Estonia just three years later. Ideas are born in exchange of opinions. In the course of the study the author used content analysis and grounded theory on which the qualitative analysis of texts and interviews was based. For the purposes of this study the interviews were conducted with four representatives of the creative unions and one representative of the soviet power. The interviews were conducted with architect Ignar Fjuk, writer Paul-Eerik Rummo, singer and actor Tõnu Tepandi, artist Heinz Valk and the Secretary of the ECP Indrek Toome. The plenums of creative unions are described, for example, in the memoirs of the people who participated in them; in 2003, a conference “15 aastat loomeliitude pleenumist“ (15 years from the plenum of creative unions) was organized; and each year, on the anniversary of the plenum, different articles on the subject are published, but this is the first, and hopefully not the last, academic study on the plenums of creative unions.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1990. aastate alguses Soome emigreerunud Eesti naised: kultuuriline kohanemine ja barjäärid
(Tartu Ülikool, 2010) Laansalu, Kaili; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2. klassi õpilaste arusaamad peres toimuvatest sündmustest seoses surma, leina ja kaotusega
(Tartu Ülikool, 2014) Mõttus, Mailis; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
20-26 kuu vanuste eesti laste grammatilise arengu mõõtmine MacArthuri Suhtlemise Arengu testi lühiversiooniga
(Tartu Ülikool, 2013) Hein, Silver; Urm, Ada, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev töö käsitleb 20-26 kuu vanuste eesti laste grammatilise arengu mõõtmist MacArthuri Suhtlemise Arengu testi lühiversiooniga. Selle tarvis koostati sama testi täismahulise versiooni andmete põhjal lühiversioon, mille grammatika osa koosneb neljast osast – sõnade kasutamisest, sõnalõppudest, lausepaaridest ning lapse kolmest pikimast lausest. Seejärel analüüsiti lühiversiooniga kogutud andmeid. Saadud tulemustest ning nende võrdlusest varasemate uuringutega võib järeldada, et loodud lühiversioon on sobilik – s.t., piisavalt usaldusväärne – vahend, et hinnata selles vanuses olevate väikelaste grammatilist arengut. Kuid samas ei tohiks arvata, et see on täpsem tööriist kui laboris läbiviidud uuringud. Lühiversiooni kasulikkus seisneb siiski selle lühiduses. Töö lõpus on väljatoodud paar ettepanekut, mis võiks lühiversiooni reliaablust ja valiidsust veelgi suurendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2005. aasta jaanuaritormiga seotud emotsioonide ja müütide representatsioon fookusrühmavestlustes kriisipsühholoogia aspektist lähtudes
(Tartu Ülikool, 2010) Sieberk, Anu; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2009. - 2010. aasta ETV spordiuudiste sisu ja vormi analüüs
(Tartu Ülikool, 2011) Rootsma, Juhan; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The present Bachelor’s thesis attempts at analysing the content and form of the sports news presented in the Estonian television channel ETV in 2009 and 2010. The sports news of the Estonian Public Broadcasting (ERR) is one of a kind among other similar programs in Estonia. No other Estonian television channel has regular sports news in their programme. It is the role of the ERR to ensure that people are informed in every possible way and to provide something enjoyable to watch for as large audience as possible. Estonians like sports and, thus, the relevance of sports in a television programme should not be underestimated. The achievements of the Estonian athletes unite our nation in unprecedented ways. Estonian sports fans have become used to watching the summary of the daily sports news at the same time every night. One can only wish for the tradition not to break and for the sports news to be an integral part of the programme of ETV for a long time. In the first part, theoretical and empirical principles, the author attempts at constructing the relationship between the media and sport and vice versa. The part related to methodics gives an overview of the video footage sample. In the results, the author attempts at analysing the functions of the sports news in ETV, and the part dedicated to discussion reflects the conclusions. In order to analyse empirical material, the method of content analysis was used. The author analysed all 12 months of 2009 and 2010 on the basis of the sport.err.ee web environment archives. The research did not include weekends and less than minute long news. The final sample included altogether 272 video footages from 2009 and 2010. The author of the thesis brought up several questions. Among others, the discipline most reflected in the sports news was found – basketball. In addition to that it became obvious that every sports reporter of ETV tends to specialise in specific areas. Although the number of areas varied by reporters, it was still obvious in most cases. Also, it was found that men’s top sport gains much more reflection than all other sports categories. Women get significantly less air time, which is caused by some subjective and objective factors. The sports news department includes only one woman, all other reporters are men. Thus, it is impossible to talk about generic neutrality. In addition to that, the circle of female top athletes in Estonia is rather 56 small and the athletic level generally somewhat poorer. However, the activities of the next generations and amateur athletes are even less represented. In the part dedicated to discussion, the author points out that the success of a discipline is determined by several factors. First of all, there is a saying “Every man is the architect of his own fortune.” This means that the athletic level has to be high. When a discipline is successful, it generally gets more reflection. In Estonia, volleyball proves this point vividly. In 2010, the national volleyball team was successful and made it to the top 16 volleyball teams in Europe. Due to this splendid achievement, volleyball gained much more reflection in the sports news. The rate of reflection, on the other hand, is essential for the supporters in order to advertise themselves. Secondly, traditions and habits play an important role. Some disciplines are popular due to their glorious past. People are used to follow the discipline and do not give up doing so even in the less fortunate periods. Still, it is rather difficult to continue being popular only with the help of the past. In the author’s rather subjective opinion such observation is most obvious in terms of Estonian basketball, where the athletic level has decreased over the years. On the other hand, one should not underestimate the intrigue that captures people and hots up emotions in the national basketball. Thirdly, it is also important whether a discipline is telegenic or not. People enjoy watching disciplines that are exciting and provide passionate struggles. This, however, means that all disciplines cannot be equally exciting. Being visible is vital for a discipline as sponsors’ interest depends on it to a large extent. It is no use supporting a discipline which is unsuccessful and boring to watch. Some disciplines have come up with somewhat more radical measures and made the events more TVfriendly. Generally, patriotism also plays an important part in several countries. This involves disciplines important from the local point of view. Somewhere else in the world the specific discipline may not be so popular at all. In Estonia, such disciplines include cross-country skiing, discus, and decathlon. Estonian skiiers, discus-throwers and decathlon competitors have achieved good results in the international level. On the result of that, the abovementioned disciplines are very popular in Estonia but they may not be as popular in some other part of the world. It would be very intriguing to follow the reflection of cross-country skiing events in the next years and compare it to the top period of the discipline. In the author’s opinion there will be some changes in this area. First, three most successful Estonian top-skiiers have finished their careers. Also, during the compilation of this paper, the Estonian sport was shaken by the largest doping-related scandal ever with Andrus Veerpalu, the most popular male skiier in Estonia, as the main character. If a discipline has been through a scandal of such dimension, it can obviously affect the search for sponsors and even the reflection of the discipline on television. The objective of analysing the sports news on ETV lay in finding proof to certain developed practices. The research also served personal interest as the author is a fanatic sports viewer. Last but not least, works on similar topic have not been conducted in the Institute of Journalism and Communication before.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste meediakajastus: Eesti rahvusvahelises võrdluses
(Tartu Ülikool, 2010) Lass, Liisu; Lauristin, Marju, juhendaja; Pullerits, Evelin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut