Sirvi Autor "Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 18 18

Eesti eraüldhariduskoolide pakutav lisandväärtus haridusmaastikul ja eripärad arengukavade põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Tinnuri, Jane; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas erakoolid üldharidusele pakutavat lisaväärtust kirjeldavad ja kuidas nad oma eripärasid läbi alusdokumentide esitavad. Selle uurimiseks analüüsisin standardiseeritud kontentanalüüsi meetodit kasutades 20 Eesti erakooli arengukavasid. Teooriast ja varasematest uuringutest nähtub, et arengukava on koolides kohustuslik visiooni loov ja arengusuundi näitav dokument, mis erakoolide puhul annab potentsiaalsetele uutele õppijatele ja nende lapsevanematele teadmise, millistest pidepunktidest need oma tegevuses lähtuvad. Läbi viidud standardiseeritud kontentanalüüsi tulemustest lähtuvalt võib öelda, et sõnastuses erinevad erakoolide arengukavad oluliselt, kuid põhiidee, arengueesmärgid, koostöö- ja arenemissoov ning tahe õpilastele parimat võimalikku õpikeskkonda pakkuda on ühine. Samas leidus erakoole, kes oma arengukavas missiooni, visiooni ja väärtusi välja toonud ei ole, kuigi läbi nende on võimalik oma kooli võimalikele huvilistele tutvustada. Arengukavad peavad vastama seaduses ette nähtud tingimustele, kuid samas annavad koolidele paindlikkuse nende sisu osas. Teooriale tuginedes võib öelda, et arengukava on kooli strateegilises juhtimises keskse tähtsusega ning selles sisalduva informatsiooni näol on tegemist tulevikku vaatava dokumendiga, kus ei tohi unustada vormistusliku poole olulisust. Analüüsi tulemus näitas, et kõik erakoolid on oma arengukavad koostanud ning oma erilisuse ja unikaalsuse erinevalt sõnastanud, kuid sellest kumab läbi tahe ja soov pakkuda oma õpilastele midagi teistsugust kui ülejäänud koolid. Minu lõputöö uurib Eesti erakoolide arengukavasid ning tulemused võivad olla sisendiks antud dokumendi koostamisel uue kooli loomise protsessis. Edasiste uuringute juures lisasin ettepaneku uurida kõiki Eesti erakoole või teha nende arengukavade võrdlus üldhariduskoolidega, et oleks võimalik erinevused ja sarnasused põhjalikumalt välja tuua. Samuti annaks järgmistele uuringutele lisaväärtuse arengukava loomise protsessis osalenute intervjueerimine, et saada täiendav informatsioon selle koostamise protsessist ja kasutatud märksõnade valimisest.
Enesest teistele – autoetnograafiline meetod üliõpilase ja loomeautori vaatest
(Tartu Ülikool, 2024) Siemer, Mikk; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kaitseväe Akadeemia tegevväelastest õppejõudude infohalduse väljakutsed ja tõhustamisvõimalused
(2025) Ojasoo, Indrek; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Siinne lõputöö koosneb ajakirjas Sõjateadlane (ETIS 1.2) publitseeritud teadusartiklist ja selle aluseks olnud uuringu tööprotsessi reflekteerivast saatetekstist. Teemafookus ja teostus võimaldasid siduda akadeemilised teadmised tööpraktikatega lähtuvalt autori seotusest uuringu läbiviimise keskkonnaga ehk Kaitseväe Akadeemiaga. Töö aluseks olev uuring keskendus Kaitseväe Akadeemia tegevväelastest õppejõudude infohalduse väljakutsetele ning sellele, kuidas toetada nende toimetulekut tööalases infokeskkonnas tõhusamate lahendustega. Töö eesmärk oli mõista, millised tegurid kujundavad õppejõudude infokeskkonda, kuidas nad infot haldavad ning milliseid parendusvõimalusi näevad. Uuringus andmete kogumiseks viidi läbi kolm fookusgrupiintervjuud, mille analüüsimisel rakendati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuringu tulemused näitasid, et peamiseks raskuseks on killustunud infokanalid ja infosüsteemide rohkus, mis tekitab info üleküllust ja vähendab töö efektiivsust. Infohalduse praktikad varieeruvad suuresti ning viitavad vajadusele süsteemsemate lahenduste järele nii individuaalsel kui asutuse tasandil. Õppejõud tõid infohalduse parendamise võimalustena esile vajaduse struktureerituma infovahetuse järele (lühikesed kaaskirjad, märksõnad dokumentidele, regulaarsemad üldkoosolekud) ja personaliseeritavad infotehnoloogilised lahendused. Samuti rõhutati kokkulepitud reeglite järjepidevat rakendamist ja vastutuse selgust. Saateteksti roll lõputöös on selgitada uurimisprotsessi kulgu: alates ideest ja teoreetilise raamistiku kujundamisest kuni artikli kirjutamise, toimetamise ja publitseerimiseni. Reflekteeritakse kirjutamisprotsessi, metodoloogilisi valikuid ning koostööd juhendaja ja retsensendiga. Tuuakse välja, kuidas lõputöö koostamine teadusartiklina arendas oskust üles ehitada struktureeritud ja lugejale suunatud teadusteksti vastavalt akadeemilistele standarditele. Publitseerimiseks heaks kiidetud teadusartikkel ja reflekteeriv saatetekst annavad kokku ülevaate, kuidas tõusis autori teadlikkus infoteaduste valdkonnast ning sellest, kuidas infohaldus kujundab igapäevast töökorraldust spetsiifiliste nõuetega töökeskkonnas. Lõputöö tervikuna peegeldab autori jaoks märkimisväärset isiklikku arengut, kus teoreetilised teadmised, praktilised kogemused ja uurimisprotsess põimusid ühtseks tervikuks.
Kooli mainekujunduse aspektid Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilaste perspektiivist
(Tartu Ülikool, 2022) Vähi, Karel Johannes; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Koolijuhtide perspektiiv kommunikatsioonijuhtimisele hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud koolides
(Tartu Ülikool, 2023) Orro, Sylvia; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, millised on koolijuhtide meelest kommunikatsioonipraktikad ja roll haridusliku erivajadustega lastele mõeldud koolides ning millised on koolijuhtide meelest kommunikatsioonijuhtimise eripärad HEV-koolides. Eesmärgi saavutamiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit, mis andis mulle võimaluse koolijuhtide erinevaid kogemusi ja valituid praktikaid paremini mõista. Intervjueerisin erinevaid Eesti HEV-koolide juhte. Kasutasin valimi moodustamiseks sihipärast valimit - võtsin e-kirja teel ühendust erinevate HEV-koolide juhtidega. Uuringus osales kaheksa koolijuhti. Uuringust selgus, et koolijuhtide arvates on kommunikatsioon nende töös väga olulisel kohal. Leiti, et kommunikatsioon tähendab peamiselt seda, kuidas erinevate huvipooltega suheldakse, samal ajal enda sõnumeid selgelt edasi andes. Üks peamisi kanaleid, mida kasutatakse on Facebook, kuhu jagatakse informatsiooni nii koolis toimuvate ürituste ja erinevate väljasõitude kohta. Ühe eripärana tõid koolijuhid välja, et kasutavad Facebooki inimeste teadlikkuse tõstmiseks HEV-laste ja -koolide kohta. Kusjuures soovitakse avalikkuse ees silma paista erinevate kaasaegsete õppemeetodite ning paindliku lähenemisega töös haridusliku erivajaduste lastega. Samuti pidasid uuringus osalenud koolijuhid oluliseks koostööd erinevate huvipooltega. Erinevate huvipoolte seas peeti olulisemaiks lapsevanemaid. Koolijuhtide arvamused lahknesid lapsevanematega suhtlemise keerukuse osas – ühelt poolt arvati, et suhtlus lapsevanematega on erinevatest huvipooltest kõige keerulisem, teiselt peeti lapsevanematega suhtlust lihtsaks. Üldiselt aga hinnati huvipooltega suhtlemise keerukust ja sagedust pigem vajadus- ja olukorrapõhiseks. Haridusliku erivajadustega lastele mõeldud koolide kommunikatsioonipraktikaid pole Eestis varem uuritud. Minu töö on sisendiks HEV-koolide kommunikatsiooni põhjalikumaks uurimiseks.
Laste isikuandmete avaldamine kooli kodulehel ja sotsiaalmeediakanalil
(2019) Tartu, Sirle; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö on kirjutatud teemal „Laste isikuandmete avaldamine kooli kodulehel ja sotsiaalmeediakanalil“. Töö teema on aktuaalne ja oluline, autor peab tähtsaks, et laste isikuandmeid käsitletaks avalikel lehtedel nii, et kellegi privaatsus ei rikutaks. Nii koolide kodulehekülg kui ka sotsiaalmeedia kanal on head vahendid, mille kaudu ennast huvilistele märgatavaks muuta. Uuritav teema sai alguse seminaritööst, kus keskenduti koolide kodulehekülgedele ning neile isikukaitseandmete kasutamise juhiste koostamisele. Lõputöös laiendati suunda sotsiaalmeediale, sest selle kaudu on koolidel samuti võimalik parandada nii sise- kui ka väliskommunikatsiooni. Töö käigus on selgunud, et häid isikuandmeid käsitlevaid juhendeid, millest koolid võiksid lähtuda, kahjuks puuduvad. Töö peamiseks eesmärgiks oli uurida, kuidas kool saaks sotsiaalmeedia kanalit laste huve silmas pidades võimalikult turvaliselt rakendada. Lõplike tulemusteni jõudmiseks kasutas töö autor sotsiaalmeediakanali Facebook olemust, mille abil oli võimalik kontrollida ja kohandada sotsiaalmeedias koolide kodulehekülgedele kehtivaid nõuandeid. Lõputöö tulemusena on toodud välja, mida koolid peaksid Facebooki sotsiaalmeediakanalit kasutades silmas pidama, et oleks tagatud seotud inimeste kaitse. Seal saab luua erineva privaatsusastmega gruppe, mis võimaldab koolidel ise määrata, millist tüüpi informatsiooni nad soovivad olenevalt grupist avaldada. Üks peamisi reegleid on, et mida avalikum grupp ja lihtsama ligipääsuga kanal, seda parem on postitada võimalikult üldist informatsiooni, mis ei võimalda tuvastada konkreetselt ühtegi isikut. Lisaks eelnevale on Facebooki kanal soosiv koht laste omavaheliseks suhtluseks ja koostööks. Eriti hea on see nendele lastele, kes koolis on tagasihoidlikumad, kuid internetis suheldes tunnevad ennast mugavamalt. Seetõttu on Facebook sild, mis pigem edendab ja lihtsustab koostööd ka koolisiseselt. Koolidel on võimalik ennast nii kodulehekülje kui ka sotsiaalmeedia kaudu märgatavaks muuta. Oluline on siiski jälgida, et info oleks võimalikult üldine ning mitte seostatav konkreetsete isikutega ilma nende nõusolekuta. Töö autor loodab, et seminaritöö ja lõputöö tulemusena on selgem, mida tuleks avalikel veebikanalitel infot üles pannes meeles pidada.
Muutused üldhariduskoolide arengukavade vormistuses ja sisus
(Tartu Ülikool, 2020) Pütsep, Marika; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on üldhariduskoolide arengukavade koostamine ajalises perspektiivis arenenud ja mil määral on arengukavad kooskõlas riiklike soovitustega ning eesmärgi täitmiseks analüüsisin kahe järjestikkuse perioodi (koostatud 20122016 ja 2016-2020) arengukavasid. Dokumentide analüüsimiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi. Strateegiline juhtimine mängib koolide arengu planeerimisel olulist rolli ning arengukavade eesmärgiks on tagada kooli jätkusuutlik areng. Arengukava dokumendina võimaldab õppeasutustel formuleerida eesmärgid pikemas ajalises perspektiivis, lähtudes seejuures sisehindamise käigus välja selgitatud parendusvaldkondadest ning kaasates koostamisprotsessi erinevaid huvigruppe. Arengukavad on dokumendid, mis algavad tiitellehega ja sisaldavad sisukorda, sissejuhatust, ülevaadet õppeasutuse üldandmetest, kooli hetkeolukorra kirjeldust, kooliarenduse valdkondi ja põhisuundi, tegevuskava ning arengukava uuendamise korda. Arengukavadesse oli mõnel juhul lisatud peatükid õpetajate täienduskoolituskavast ja turvalisuse tagamisest koolis. Õppeasutuste arengukavade analüüsist selgus, et üldhariduskoolide lõikes erinevad arengukavad nii koostamisperioodi, mahu, struktuuri kui ka sisuelementide kajastamise detailsuse poolest. Uuringu tulemustele toetudes saab väita, et dokumentidesse on lisatud palju küsitava vajalikkusega informatsiooni ning andmeid dubleeritakse erinevates dokumentides, mis ei ole dokumendihalduse seisukohalt efektiivne. Vanad arengukavad on kohati üsna sarnased uute arengukavadega. Kuigi suunised üldhariduskoolide arengukavade koostamiseks on muutunud, näib, et koolid ei ole neid muutuseid varmad rakendama. Üldhariduskoolide arengukavade uuringust selgus, et dokumentide koostamiseks oleks vaja konkreetsemaid juhendeid, mis ühtlustaksid arengukavasid koolide lõikes ning aitaksid strateegilist juhtimist efektiivsemaks muuta. Samas tuleks suuremat tähelepanu pöörata sisehindamise, arengukava ning üldtööplaanis esitatava tegevuskava sidususele.
Õpetajate kogemused seoses 2024. aasta streigi kommunikatsiooniga
(Tartu Ülikool, 2025) Mölder, Eliise; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärk on mõista, kuidas kirjeldavad üldhariduskoolide õpetajad 2024. aasta õpetajate streiki ja sellega seotud kommunikatsiooni. Töö algab teoreetilise taustaga, kus andsin ülevaate streikide ajaloost. Streikide olemust seostatakse kollektiivse tegevusega, mille eesmärgiks võib olla saavutada paremaid töötingimusi, kõrgemat palka või hoopis sotsiaalseid ja majanduslikke muutusi. Töös on esitatud streikide liigid ja nende tingimused. Streigi õnnestumisel on oluline roll ka kommunikatsioonil. Teadlaste ja kommunikatsioonijuhtide sõnul on oluline mõelda läbi ja planeerida kommunikatsiooni, kasutades selleks vastavale auditooriumile parimat kanalit. Samuti ei tasu alahinnata digitaalseid tööriistu, nagu sotsiaalmeedia, et info leviks kiiresti ja korrektselt õigete inimesteni. Teooria peatüki lõpetasin 2024. aasta õpetajate streigi olemuse ja probleemianalüüsiga. Streigi tulemusena suurenes õpetajate miinimumpalk, kuid see jäi ikkagi soovitust väiksemaks ning edaspidi vajab tegelemist ka õpetajate karjäärimudel. Avaliku meedia tähelepanu oli suunatud valdavalt madalale palgale, kuid tegelik mure, nagu liigne töökoormus, jäi varju. Meediast leitud artiklite põhjal lõin streigi kulgemisest ja otsustest aegtelje. Intervjuudest selgus, et streigi tulemusega õpetajad rahule ei jäänud. Nende hinnangul oleks pidanud see toimuma jõulisemalt ja kestma pikemalt, ka oleks streigis pidanud osalema rohkem õpetajaid. Tulevikus streikimise osas oldi kahtleval seisukohal, sest usk tööseisaku mõjusse on kadunud, ent murekohti streikimiseks nad leidsid. Enim tekitavad neile peavalu puuduv õpetajate järelkasv ning ülekoormus, mis ei ole palgaga vastavuses. Õpetajad olid ühel meelel, et streigil oleks võinud olla konkreetsem sõnum ja kõneisik, kes oleks nende eest seisnud. Infopuuduse üle ei kurdetud ja eriti kiideti koolikommunikatsiooni. Streigi ajal tundsid õpetajad kooli juhtkonna tuge. Hea meel oli õpetajatel ka selle üle, et streik sai niivõrd palju kajastust meedias. Neile oli oluline tähelepanu tõmbamine ja mõtteaine tekitamine nii lapsevanematele, valitsusele kui ka laiemalt ühiskonnale. Minu bakalaureusetöös tehtud uuring on esimene Eestis, mis keskendub kommunikatsiooni rollile streigis. Uurimusest ei saa teha üleriigilisi järeldusi kitsa valimi tõttu. Siiski sai kinnitust tõsiasi, et Eesti haridusvaldkonnas on lahendada olulisi probleeme. Edaspidi saaks teemat uurida näiteks korralduslikust võtmest ning intervjueerida Eesti Haridustöötajate Liitu ning haridus- ja teadusministeeriumit.
Õpilaste sooline eristamine üldhariduskoolis noormeeste perspektiivist
(Tartu Ülikool, 2025) Ammer, Valmar; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Õpirändega seotud nõustamise arenguvõimalused Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnas välismaal õppimisest loobujate vaatest
(Tartu Ülikool, 2024) Leok, Luise; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Riigigümnaasiumide loomise kommunikatsioon Haridus- ja Teadusministeeriumis
(Tartu Ülikool, 2019) Perli, Madis; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureuse töö eesmärk oli välja selgitada kuidas kirjeldavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud ministeeriumi tasandil planeeritud ja läbi viidud kommunikatsioonitegevusi riigigümnaasiumite loomise reformi teemadel. Samuti selgitada reformi kui hariduspoliitilise muudatuse olemust. Töö eesmärgist lähtuvalt tuletasin uurimisküsimused ning viisin läbi kolm kvalitatiivset poolstruktureeritud intervjuud, milles HTMi ametnikud olid eksperdi rollis. Andmeid analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi kaudu. Eesti hariduspoliitikas on hetkel üks suuremaid muudatusi kahtlemata koolivõrgu korrastamise programm, mille juurde kuulub ka riigigümnaasiumite reform, mille käigus plaanitakse gümnaasiumiastmega koolide arv 155 vähendada 2021. aastaks umbes 100 koolini. Seega kaasneb koolivõrgu korrastamisega koolide sulgemine ning gümnaasiumiastme kaotamine, mis võib inimestes tekitada negatiivseid emotsioone, mida on võimalik eduka kommuniaktsiooni abil ennetada. Haridusteemade uurimine on oluline kuna need puudutab otse või kaudselt igat Eesti elanikku. Töö peamine tulemus on reformi saatnud kommunikatsiooni rolli selgitamine, mis mõnikord on riigigümnaasiumide loomise juures muutunud kõige strateegilisemaks juhtimisosaks ning sellest sõltub see, kuidas sisuotsuseid tehakse. Töö olulisus seisneb ka põhjalikus reformi taustas, töös mitmel puhul välja toodud tulevikuhariduse ja õpikäsitluse põhimõtetel ning haridus kommunikatsiooni eripäral ja poliitiline faktor selles. Uuringust selgus, et riigigümnaasiumide reform on üks tundlikumaid ja tõsisemaid Haridus- ja Teadusministeeriumi teemasid, kuna see hõlmab kogu riiki ning igal pool on erinev taust. Riigigümnaasiumide reformi kommunikatsioonile pööratakse HTMis väga suurt tähelepanu, kuid see ei taga alati positiivseid tulemusi. Sellest hoolimata on Eesti kaart riigigümnaasiumeid täis ning kõigi maakonnakeskustega on riigigümnaasiumi loomise kokkulepe olemas. Sellega on üks etapp muutuste kommunikatsiooni uurimisest riigigümnaasiumide reformi juures läbitud ning siit on võimalik minna edasi järgmistele tasanditele, näiteks kooli ning kohaliku omavalitsuse tasandile, mis lõppkokkuvõttes annab reformist tervikliku ülevaate.
Tartu gümnaasiumide ühiskatsete kommunikatsioon kandideerivate noorte vaatest
(Tartu Ülikool, 2024) Aasmäe, Anett; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida, kuidas Tartu ühiskatseid läbivad õpilased hindavad sellele eelnenud kommunikatsiooni selgust ning kas see teenib noorte endi huve. Töö teoreetilises osas kirjeldati üldhariduskoolide kommunikatsiooni, sh sihtrühma ja kanaleid. Samuti räägiti Tartu ühiskatsete olemusest ning selle kommunikatsiooni praktilise mudeli järgi. Teoreetiline osa keskendus ka sellele, miks on oluline arvestada sihtrühma ja õige kanali valikuga. Bakalaureusetöö raames viidi läbi seitse poolstruktureeritud intervjuud 2024. aastal Tartu ühiskatsetele kandideerivate õpilastega, et mõista, kuidas hetkel Tartu ühiskatsete info toetab neid ning mida nad vajaksid lisaks. Tartu ühiskatsed on üle-eestiline gümnaasiumisse pääsev test, mis õpilaste jaoks on olulise tähendusega, seepärast on seal tehtav kommunikatsioon ka äärmiselt oluline, et oleks sihtgrupipõhine ja õige kanali valikuga. Tööst selgus, et kandideerivate õpilaste jaoks on oluline, et kogu info oleks ühtselt mõistetav ning ühes allikas. Samas selgus ka, et isegi, kui infoallikaid oli palju, siis mõnede õpilaste jaoks ei osutunud sealt endale kasuliku info välja võtmine probleemiks, aga oli ka neid, kelle jaoks tekitas see arusaamatusi. Tööst selgus veel, et oli õpilasi, kes suutsid testi võtta kui positiivset proovikivi, aga teiste jaoks tekitas liigne pinge ja hirm ebaõnnestumise ees suuremat segadust. Seejuures aga pidasid õpilased äärmiselt oluliseks kõrvalise toetuse olemasolu. Igal juhul on oluline rõhutada, et puudujääke Tartu ühiskatsete kommunikatsioonis on, aga kas seda ka ise teatakse ning sellele tähelepanu pööratakse, on teine küsimus. Samas on ka selge see, et tänapäeval ei saa kõigest informeerimisega noort aidata, neil on vaja mõista ning vajadusel saada esitada küsimusi, mis neid edasi aitaks. Üldiselt selgus, et Tartu ühiskatsete kommunikatsioonis on sarnasusi massikommunikatsiooniga ning kui õpilased soovivad leida infot, siis peavad nad seda ise hankima. Üldiselt saab veel lisada, et Tartu ühiskatsete kommunikatsioonis on arenguruumi pakkumaks tulevastele kandideerivatele noortele paremat kommunikatsiooni ja ligipääsu informatsioonile. Niisamuti mõeldes õpilastele, kes kandideerivad väljastpoolt Tartu linna.
Tartu linna põhikoolide kogemused koroonakriisist tingitud muutustega kommunikatsioonipraktikates
(Tartu Ülikool, 2022) Orin, Kristen; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Tartu linna üldhariduskoolide valmisolek kriisiga seotud kommunikatsiooniks
(Tartu Ülikool, 2025) Keis, Helene Liisi; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas Tartu linna üldhariduskoolide direktorid mõistavad kriisi ning sellega seotud kommunikatsiooni olemust, milliste võimaluste kaudu tagatakse töötajate valmisolek kriisiolukordadeks ning milliseid arenguvõimalusi nähakse kooli kriisivalmiduse kommunikatsioonis. Teema on aktuaalne, kuna haridusasutused kannavad seadusest tulenevalt kohustust tagada õpilastele turvaline õpikeskkond. Üha mitmekesisemate kriisiolukordadega, kus efektiivne kommunikatsioon on turvalisuse ja usalduse tagamisel võtmetähendusega nii kriiside ennetamises, juhtimises kui ka järeltegevustes. Uurimuse teoreetilises osas anti ülevaade kriisi, kriisijuhtimise ja kriisikommunikatsiooni mõistetest ning kommunikatsiooni rollist kriisi erinevates etappides kooli kontekstis. Teoreetiline osa tõi esile, et kriisid on mitmetähenduslikud ning kriisikommunikatsioon ei piirdu info edastamisega. Kriisijuhtimise edukus sõltub eelkõige ettevalmistusest ja süsteemsest tegutsemisest. Empiiriline osa tugines kvalitatiivsele lähenemisele, andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuude käigus ning analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi meetodil. Bakalaureusetöö põhjal tehtud järelduste üldistatavus on piiratud, kuna valimisse kuulus vaid seitse Tartumaa üldhariduskooli direktorit, kes moodustasid vaid väikese osa Tartu linna üldharisduskoolide juhtidest. Tulemused näitasid, et koolijuhid mõistavad kriisikommunikatsiooni kui olulist tööriista, mille eesmärgiks on info jagamine, rahu säilitamine ja kriiside ennetamine. Suur osa kriisikommunikatsioonist juhtimisest tugineb tunnetuslikele arusaamadele ja isiklikele kogemustele. Töötajate valmisolekut püütakse tagada läbi õppuste, mentorprogrammi ja kaasamise. Kriisidest õppimine toimub peamiselt läbi isikliku kogemuse, vähem aga süstemaatilise analüüsi ja plaanide täiendamise kaudu. Arenguvõimalustena nähakse kriisikoolituste mitmekesistamist, kriisikommunikatsiooni rolli selgemat määratlemist ja koolijuhtide süsteemsemat toetamist. Eriti väärtustatakse kogemusõpet ning koolidevahelist teadmiste jagamist, mis aitaks tugevdada kogu haridusvaldkonna kriisivalmidust. Peamiste järeldustena toodi välja, et kuigi Tartu linna koolijuhid mõistavad kriisikommunikatsiooni tähtsust, on selle süsteemne rakendamine ja arendamine ebaühtlane ning sõltub suuresti individuaalsetest praktikatest ja kogemustest. Vaja oleks suuremat süsteemsust nii personali ettevalmistamisel, plaanide praktilisel rakendamisel kui ka kriisidest õppimisel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata koolijuhtide toetamisele kriisijuhtimise alase kompetentsi arendamisel selles vastutusrikkas rollis.
Tartumaa üldhariduskoolide Covid-19 informatsiooni kajastus koolide kodulehtedel
(Tartu Ülikool, 2021) Nahk, Sigrid; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputööl oli kaks eesmärki. Esimeseks eesmärgiks oli uurida, millist informatsiooni avaldasid Tartumaa üldhariduskooli 2020. aasta kevadperioodil, veebruari lõpust kuni mai lõpuni, mis puudutas COVID-19 viiruse levikut ning informatsiooni kaugõppe kohta. Teine eesmärk, mille töö alguses püstitasin, oli soov saada teada, millist informatsiooni olid koolid ise uuritaval vahemikul koostanud ning jaganud. Esimese eesmärgi saavutamiseks kasutasin standardiseeritud kontentanalüüsi, et koguda koolide kohta üleüldist informatsiooni ning saada esimene ülevaade koolide informatsiooniedastamise praktikast. Teisele eesmärgile vastuse leidmiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi, läbi mille uurisin koolide enda poolt koostatud uudiseid ning vaatlesin seda, kas uudised olid loogiliselt koostatud, kas informatsioon oli selgelt esitatud ning kas uudistel olid olemas pöördumised ja kas veebilingid, mis uudistega kaasas olid töötasid. Koolide uudiseid analüüsides selgus, et 55st koolist avaldasid uudiseid kokku 25 kooli. Koolide puhul oli näha, et mõned koolid jagasid võimalikult palju erinevat informatsiooni ning oli koole, kes tegid seda minimaalselt ehk jagasid uudiseid nii vähe kui võimalik. Lisaks oli erinev ka see, kuidas koolid teavet avaldasid. Leidus koole, kes jagasid pikkasid ning põhjalikke uudiseid, kus anti erinevaid ülevaateid ning edastati juhiseid. Küll aga leidus ka koole, kes avaldasid lühikesi uudiseid, kus avaldati võimalikult vähe informatsiooni ning suuremalt jaolt suunati edasi teiste ametkondade lehtedele. Küll aga võiks koolidel olemas olla kindel ning paikapandud informatsiooni edastamise viis. Seda sellepärast, et siis edastaksid koolid kindlat informatsiooni ning neil oleksid ees juhised, kuidas teatud olukordades inforatsiooni üleüldiselt edastada. Lisaks saaks läbi kommunikatsioonistrateegiate loomise panna paika ka selle, millist informatsiooni nii õpetajad, õpilased, lapsevanemad kui ka kooli ümbritsevad kogukonna liikmed vajavad ning koolidelt üleüldse ootavad. Üldhariduskoolide poolt koostatud uudiseid analüüsides selgus, et koolid edastavad küll sarnase sisuga teavet, kuid teevad seda siiski erinevalt. Mitmed koolid edastasid põhjalikke juhiseid, kuidas erinevates olukordades käituda tuleb ning edastasid informatsiooni ka vallas toimuvate sündmuste osas, kuid leidus koole, kes edastasid teavet lühikeselt ning toonud välja erinevaid lisaselgitusi. Töö käigus selgus, et maakonna lõikes on siiski üldhariduskoolide informatsiooni edastamine väga erinev. On koole, kes avaldavad võimalikult palju teavet, olgu see siis kas vahendatud kujul või kooli enda poolt koostatud, kuid on ka koole, kes üldse informatsiooni ei avalda oma kodulehel. Uudiste koostamisel ning informatsiooni edastamisel oleks koolidel vaja selgeid juhiseid, millest kinni pidada, sest siis ei juhtuks seda, et mõned koolid edastavad võimalikult palju erinevaid uudiseid ning otsuseid ning mõned koolid edastavad jällegi võimalikult vähe uudiseid. Lisaks võiksid koolidel olla eraldi juhised selleks, kuidas kriisiolukorras informatsiooni edastada ehk kas mõtekam oleks jagata teiste organisatsioonide poolt koostatut teavet või luua uudised ise.
Teadmusjagamine Eesti Lennuakadeemia õppejõudude seas: hoiakud ja praktikad
(2025) Veski, Anett; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Teadmised kui strateegiline ressurss on kõrgharidusasutustele (Annansingh jt, 2018: 1002) oluline meetod tõsta õppekvaliteeti (Lane jt, 2022: 6–10), arendada õppejõudude professionaalseid teadmisi (Chedid jt, 2022) ning ellu viia strateegilisi eesmärke (Andreeva ja Kianto, 2012: 618-619), toetades seeläbi kõrgkooli jätkusuutlikkust ja konkurentsieelist. Minu lõputöö eesmärk on välja selgitada, kuidas Eesti Lennuakadeemia õppejõud kirjeldavad professionaalsete teadmiste ja kogemuste kollegiaalset jagamist ning millist rolli näevad nad organisatsioonil selles protsessis. Eesmärgi saavutamiseks sõnastasin kolm uurimisküsimust: 1. Kuidas kirjeldavad õppejõud professionaalse teadmuse kollegiaalse jagamise olemust? 2. Milliseid võimalusi pakub Eesti Lennuakadeemia õppejõudude hinnangul praegu teadmiste jagamise toetamiseks? 3. Milliste täiendavate tegevustega saab Eesti Lennuakadeemia toetada õppejõudude vahelist teadmiste ja kogemuste jagamist? Uurimisküsimustele vastuse saamiseks viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud (N=7) ELA õppetööd läbiviivate töötajate seas. Andmeid analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Uuringu tulemused näitavad, et õppejõud peavad teadmiste ja kogemuste jagamist oluliseks nii individuaalse arengu kui organisatsiooni jätkusuutlikkuse seisukohalt. Teadmusvahetust nähakse võimalusena rikastada õpetamispraktikaid, säilitada organisatsiooni teadmusvara, edendada interdistsiplinaarset koostööd, õppeainete sidusust ning sisu dubleerimise vähendamist. Samas esineb ka mitmeid väljakutseid. Intervjueeritavad tõid välja ajapuuduse, füüsiline hajutatus erinevate õppehoonete vahel ning individuaalsed tegurid, nagu isiklik ebakindlus ja usaldus. Need tulemused osutavad, et teadmusvahetuse toetamine nõuab strateegilist lähenemist. Vestlustest ilmens, et ELA pakub juba mitmeid toetavaid võimalusi teadmiste jagamiseks, sealhulgas erinevaid formaalseid ja mitteformaalseid tegevusi, toetavat füüsilist keskkonda ning kultuurilist raamistikku. Õppejõud hindavad olemasolevaid võimalusi üldjoontes positiivselt, kuid näevad ka arenguruumi kokkupuutepunktide teadlikumas kujundamises ja kogemuste sügavamal tasemel jagamises. Teadmiste ja kogemuste jagamine ei ole pelgalt individuaalset arengut toetav tegevus, vaid laiemalt organisatsiooni toimimise ja järjepidevuse alustala. Selline sihipärane toetamine aitab kujundada kvaliteetse õppega ja õppijakeskset, koostööd hindavat ning konkurentsivõimelist kõrgharidusasutust.
Visuaalne kommunikatsioon Harju maakonna üldhariduskoolide kodulehtedel
(Tartu Ülikool, 2021) Kamenik, Sander; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli saada ülevaade varasematest uuringutest koolide veebilehtede kohta ning koostada teoreetiline ülevaade mõistmaks, kuidas kasutatakse erinevaid kujunduslike elemente, sümboleid ja nende asetust eri tüüpi Harju maakonna üldhariduskoolide kodulehekülgedel. Töö eesmärgi saavutamiseks viisin läbi standardiseeritud kontentanalüüsi 144 kooli veebilehe näitel kasutades teooriale tuginedes paika pandud koodipuud. Nagu nähtub varasematest uuringutest ja teadustekstidest, on kooli koduleht oluline kommunikatsioonikanal ning lisaks sisule on veebilehtede funktsionaalsuse üheks osaks ka nende disain, kuid seda on Eesti kontekstis teenimatult vähe uuritud. Kontentanalüüsi tulemusena võib öelda, et Harju maakonna üldhariduskoolide leheküljed erinesid üksteisest nii välimuse kui ka funktsionaalsuse poolest, isegi juhtudel kui veebilehtede aluseks oli sama platvorm. Samas aga leidus eri tüüpi koolide veebisaitidel samalaadi sümboleid ja pilte, kuid nende esitamine veebilehe külastajatele võis erineda kvaliteedi ja idee poolest. Koolide kodulehed peavad vastama erinevate huvipoolte vajadustele, samas aga keskenduma ka üldiselt veebilehe visuaalile, sest see on üheks kooli visiitkaardiks paljudele külastajatele või potentsiaalsetele huvipooltele. Teooriale tuginedes selgus, et Eesti koolide veebilehtede peamisteks sihtrühmadeks on õpilased, lapsevanemad ja õpetajad. Samas aga oli just kontentanalüüsis kaudu näha, et sihtrühmadele suunatud informatsiooni oli keeruline koolide kodulehtedelt tuvastada. Lähtuvalt kontentanalüüsi tulemustest sõnastasin lihtsamad soovitused, kuidas saaksid Eesti üldhariduskoolid soovi või võimaluse korral enda veebilehte täiustada. Ettepanekute juures viitasin ka autoritele, kes konkreetse soovituse puhul täpsemat informatsiooni jagavad. Minu töö puhul on tegemist ühe vähestest eestikeelsest kooli kodulehekülgede uuringutest, seega on edasisi uuringusuundi veel palju. Jätku-uuringute või tulevaste tööde puhul võib esialgu analüüsi kaasata teiste maakondade koolid, et mõista Eesti üldhariduskoolide kodulehekülgede olukorda suuremas pildis ning leida veel ühiseid platvorme, mida koolid on kasutamas. Samuti oleks huvitav intervjueerida kooli veebilehtede huvipooli, et mõista paremini, kuidas nemad sealset sisu loovad, mõistavad ja kasutavad.
Võimusuhted hariduskommunikatsioonis: eestikeelsele õppele ülemineku kajastamine ajakirjanduses
(Tartu Ülikool, 2025) Saunamets, Laura; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti on üritanud riigikeelsele haridusele üle minna alates iseseisvusaja algusest. Seadusemuudatused, mis täielikku üleminekut võimaldavad, võeti vastu 2022. aasta lõpus ning aktiivne üleminek algas 2024. aasta sügisel. Viimase eesmärk on kogu riigis kvaliteetset eestikeelset haridust anda ning eesti keelt emakeelena mitterääkivad noored meie kultuuriruumi integreerida. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli trendi uurida ning kaardistada, kes on eestikeelsele haridusele ülemineku peamised kõneisikud, kas ja kuidas on nad Eesti haridussüsteemiga seotud ning millised on nende seisukohad ja argumendid. Eesmärgi saavutamiseks kasutasin standardiseeritud kontentanalüüsi, mille käigus analüüsisin 260 teemakohast artilit, mis olid avaldatud Postimehes ja Delfis alates haridus- ja teadusminister Kristina Kallase ametisse asumisest 17. aprillil 2023 kuni märts 2025. Hariduspoliitilised otsused ja meediakajastus on tihedalt seotud. Haridusteemad jõuavad tänu meediastumisele üha enam avalikkuse ette, kuid sõna saavad eeskätt need, kellel on poliitiline ja majanduslik võim. Analüüsi tulemused kinnitasid teooriat, kuna artiklites domineerisid poliitikud ning koolisiseste isikute esindatus oli napp. Kõneisikute seisukohad olid enamjaolt üleminekut pooldavad, kuid esines siiski murekohti – kvalifitseeritud õpetajate puudus ning hariduslike erivajadustega laste toetamine võimekus. Tulemustest ilmeb, et reformi elluviijad ehk koolid jäävad avalikus arutelus tagaplaanile, kuid just nemad peavad reformi käigus esile kerkivatele probleemidele lahendused leidma. Võimsuhted avalduvad võimaluses meedia kaudu avalikku arvamust kujundada. Institutsioonide virtuaalseks muutumine annab võimaluse kõigile haridusteemadel kaasa rääkida, aga koolidel puudub kontroll nende kohta meedias avaldatu üle. Neil on raske meedias kõlapinda leida, mis tekitab keerulise olukorra – nemad vastutavad reformi elluviimise eest, kuid otsuseid võtavad vastu poliitikud.