VKRK lõputööd – Student works

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/17564

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 211

Saaremaa seelik 19. sajandil: selle semiootiline staatus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2002) Jõeste, Kristi; Anti Randviir, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Koopia vanematüübilisest Helme sõbast
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2004) Ruusmaa, Lagle; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kihnu rahvuslikku käsitööd tutvustav metoodiline materjal põhikoolile
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2004) Uus, Ingrid; Lind, Ene, juhendaja; Hunt, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kolmteist pingikatet Eesti Pärimusmuusika Keskusesse
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2008) Kuusk, Kadri; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Vändra mustrid: vaibad ja tekstiilpaneelid Vändra raamatukokku
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2008) Antson, Inna; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Rekonstruktsioon Paistu vaipseelikust
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2008) Kaljus, Astri; Matsin, Ave, juhendaja; Rammo, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Loomislauluaineline gobelään Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia nõupidamiste saali seinale
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2010) Hint, Monika; Raud, Anu, juhendaja; Arukask, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Traditsiooniliste võtetega valmistatud lambanahkne kasukas
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2010) Uus, Made; Matsin, Ave, juhendaja; Rajando, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Mulgiainelised vilditud sisustustekstiilid Männiku metsatallu
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2010) Ojamaa, Grete; Jõeste, Kristi, juhendaja; Kallam, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö probleemipüstitus on järgnev: kuidas ühendada võõrapäraseid traditsioone kodumaistega? Vastuseks pakun endapoolse lahenduse mulgiaineliste vildist sisustustekstiilide näol. Lähteülesandeks on OÜ Männiku Metsatalu poolt esitatud tellimus sisustada majutust pakkuv ait mulgiaineliste tekstiilidega, eeskätt vooditekkidega. Minu teemast lähtuvalt teostan lõputöö mahtu arvestades ühe sviidi magamistoa vooditele katted ja elutoa seinale vaiba. Lõputöö praktiline eesmärk on valmistada kaks voodikatet ja üks seinavaip Männiku Metsatalu 2011. aastal valmiva traditsioonilise palkaida ühte talupojasviiti kahest.
Igamehe suitsusauna-aabits : lõputöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Ansper, Andres; Fuks-Kuus, Kristina, juhendaja; Parts, Priit-Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Vana palkhoone ehituslik taaskasutus Arumetsa talu elamu näitel
(2011) Leiaru, Ivo; Parts, Priit-Kalev, juhendaja; Metslang, Joosep, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Anu Raua loomingu lätted
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Tammiste, Jaane; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöös „Anu Raua loomingu lätted“ on jäädvustatud Anu Raua elukäiku ja loomingut. Kuidas on kujunenud nii mitmekülgselt andekas loovisiksus? Anu Raua kui mitmekülgse loovisiku kujunemine on saanud alguse vaimselt rikkast ja mõistvast kodusoojusest lapsepõlves. Lisaks isa kirjaniku Mart Raua ja ema Valda Raua tõlkijatööle lävis perekond väga erinevate vaimuinimestega. Kindlasti on mõjutanud loovuse arengut suur huvi loodusläheduse vastu ja vanemate suur toetus ja usaldus, lastes väiksel lapsel iseseisvalt looduse imesid avastada. Haridustee valik ja valitud eriala sobivus. Head nõuanded, elutarkused: näiteks Olga Maasikult, kes soovitas valida tekstiilikunstniku eriala. Õpingud Eesti Riiklikus Kunstiakadeemias ja väga hea side prof. Mari Adamsoniga. Töökogemused ja käsitööinimestega suhtlemine Rahvakunstimeistrite Koondises „UKU“ süvendasid veelgi huvi ja kirge rahvakunsti vastu. Millised on inspiratsiooniallikad, et luua omanäolist tekstiilikunsti? Anu Raud oskab tuua tarbekunsti väga elava seose rahvakunstiga, ta on ühteaegu nii humoorikas kui südamlik. Maaelu, Kääriku talu ja see loodus annavadki Anu Rauale jõu ja ideede külluse. Kääriku käsitöötalus maaelu ja loomingu sidumine, näitab veelgi Anu Raua sisukat jõudu ja sädet. Ta on leidnud head abilised taluelu korraldamiseks ja tekstiilikunsti loomiseks. Taluperenaisena on tal ärivaistu, et majandada käsitöötalu ja tutvustada talukultuuri ja rahvusliku käsitööd. Ta on loonud väga eheda praktikabaasi tekstiilikunsti tudengitele. Lõputöö on teostatud intervjuu vormis. Intervjuu küsimustele vastasid Anu Raud,Valda Raud ja Vilma Reinholm. Kasutatud on ka raamatut „Anu Raud“ autor Vilma Reinholm, väljavõtteid ajaleheartiklitest ja Anu Raua erakogu.
Virumaa naiste rahvariideseelikute mustrid, tehnoloogiad ja funktsioonid XVIII – XX sajandi esimesel poolel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Loite, Kersti; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Uurimistöösse on koondatud info erinevates muuseumides ja erakogudes olevatest Virumaa üheteistkümne kihelkonna (Haljala, Kadrina, Rakvere, Simuna, Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja, Iisaku, Jõhvi, Lüganuse, Vaivara) naiste rahvariideseelikutest ajavahemikus XVIII-XX sajandi esimene pool. 110 erinevast seelikust või riidekatkest on tehtud pildid ning neid on kirjeldatud tehnoloogiast, värvilahendusest ja ajastust lähtuvalt. Saadud materjali on vaadeldud ja analüüsitud erinevatest aspektidest lähtuvalt ning on välja toodud iseloomulikud jooned, eripärad ning tunnused. Uuritakse ühelt poolt seelikukangast, selle tehnoloogiat, kirjakorda, värvilahendusi ja tüpoloogiat. Teiselt poolt seelikute lõiget, tegumoodi, kandmisviisi. Uurimuse tulemus annab kaardistatud ülevaate erinevatest naiste rahvariideseelikutest ja seelikukangastest, mida kanti Virumaal XVIII-XX sajandi esimeses pooles ning toob unustusehõlma vajunud seelikumustrid taas kasutusele.
Ruhnu meeste rõivastus 20. sajandi I poolel. Rõivad jaala kaptenile
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Vähi, Külli; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö aluseks on Rannarootsi Muuseumi tellimus ja see koosneb teoreetilisest uurimusest ning praktiliselt teostatud rõivakomplektist. Teoreetilises pooles antakse lühiülevaade rannarootslaste asustusest Eesti aladel alates 13. sajandist, samuti Ruhnu kihelkonna eripäradest. Põhjalikumalt käsitletakse ruhnu mehe rõivastuse üksikesemeid nii igapäeva- kui pidulikus rõivastuses. Rohkelt on lisatud illustreerivat fotomaterjali eesti muuseumidest. Eraldi peatüki moodustab praktilise töökäigu kirjeldus. Lisades on ära toodud ajaloolised fotod, täielik ruhnu meeste rõivaesemete nimekiri eesti muuseumides, Põhjamaade Muuseumis ja Soome Rahvusmuuseumis, praktilise töö materjalinäidised ja fotod, lõikeskeemid ja lõiked. Lõputöö võimaldab saada ülevaate ruhnu meeste rõivastustraditsioonidest 20 sajandi algul ning annab vajalikud praktilised juhised ühe rõivakomplekti valmistamiseks.
Harjumaa põimevaipade kompositsioonilised tüübid 19. sajandil – 20. sajandi 30-ndatel aastatel. Koopiavaip Eesti Vabaõhumuusemile
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Vetsa, Karin; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Karin Vetsa töös on uuritud ajaloolisel Harjumaal 19. sajandil ja 20. sajandi alguskümnenditel levinud põimevaipade kompositsioonilisi tüüpe. Vaatluse alla on võetud 221 Eesti muuseumitest ja erakogudest leitud naast- ja pindpõime ning nendega kombineeritud tehnikates vaipa. Uurimustöö keskse probleemina on püütud välja selgitada olemasolevaid seoseid vaipade kompositisooniliste tüüpide ja kihelkondliku päritolu vahel. Kaardistatud vaibad jaotusid kahte suuremasse rühma: piiramata ja piiratud pinnajaotusega vaibatüübid. Piiramata pinnaga vaibarühma liigitusid triibustiku- ja ruudustiku-põhised vaibad. Piiratud e suletud pinnajaotusega vaibarühm jagunes ühtlase keskväljakuga ja kontsentrilise kompositsiooniga allrühmaks. Töö tulemusena selgus, et ilmnesid piirkondlikud eripärad vaipade kompositsioonitüüpides – neid eripärasid on töös ka tutvustatud. Praktilise tööna teostati vaibakomplekt, mis koosnes Eesti Rahva Muuseumis leiduva Nissi kihelkonna pindpõimevaiba eeskujul valmistatud koopiast Eesti Vabaõhumuuseumile ja samas koloriidis lihttriibulisest vaibast tänapäevasesse interjööri. Töös kirjeldatakse telgedel kootud vaibakomplekti valmistamiskäiku, antakse ülevaade aja- ja materjalikulust.
Paistu-ainelised puuvillased neotud voodikatted Männiku Metsatallu
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Tobber, Maarja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Minu lõputöö teemaks on Paistuainelised puuvillased neotud voodikatted Männiku metsatallu. Lõputöö on kasvanud välja uurimusest „Lääne- Eesti neotud seelikud: Eesti Rahva muuseumi ja Pärnu muuseumi kogude põhjal“. Teoreetilise uurimuse eesmärgiks on anda lugejale ülevaade nii Lääne-Eestis kui Paistus kootud neotud seelikutest nende mustritest ja kangaste kompositsioonilisest lahendusest, mis lähtub seelikute õmblemise tehnoloogiast. Teema aktuaalsus seisneb selles, et kokkuvõtlikult pole neotud seelikute paikkondlikke kompositsioonilisi ja mustrilisi erinevusi kokkuvõtlikult kajastatud. Selle tõttu olen seelikute rühmitamisel kompositsiooni ja lõngade värvimise tehnoloogilistel erinevustel tuginenud muuseumis tehtud vaatlustel. Probleemipüstitus on järgmine: kuidas luua kaasaegsed sisustustekstiilid traditsioone väärtustavasse keskkonda, kui lähtepunktiks on muuseumi esemed. Praktilise tööna on teostatud kaks puuvillaste neotud voodikatet Männiku Metsatallu Mulgimaal.
Muhu värviline heegeldus abuvestide näitel: kollektsioon linaseid abuveste
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Järvesaar, Aili; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö "Muhu värviline heegeldus abuvestide näitel: kollektsioon linaseid Muhu- abuveste" olen saanud inspiratsiooni huvist Muhu heegelduste vastu. Olen väärtustanud kogu saare värviilu ja elementide rohkust, mida on selgelt märgata kogu muhulaste rahvariiete juures. Muhulaste fantaasiarikkus heegeldamise juures, kus nad on suutnud mängu panna kõik oma oskused, on teinud nad üheks eripärasemaks paikkonnas Eesti rahvakunstis. Käesolev lõputöö on jagatud kaheks osaks. Esimene teoreetiline osa kirjeldab heegeldamise ajaloost, heegeldamise, kui ühe tehnoloogiliselt huvitava käsitöötehnika jõudmist Muhu saarele. Töö kirjeldab abuvestid tehnoloogilisi iseärasusi. Toob välja Eesti Rahva Muuseumis ja Muhu Muuseumis asuvad etnograafilised Muhu abuvestid. Oma töös olen vaadelnud just heegeldatud abuveste. Oma diplomitöökirjalikus ehk uurimuslikus osas püüdsin saavutada kahte eesmärki- uurida, milliseid heegeldatud abuveste 20. sajandi algusaastal valmistati ning kuidas jõudis abuvestide aeg Muhu saarele. Uurimusest ei saanud teine eesmärk täidetud, vähese materjali kättesaadavuse suhte. Seevastu keskendusin oma töös rohkem tehnoloogilisele poolele. Tõin töös välja olemasolevate vestide fotod, mustrid, et võimalusel taaselustada abuvestide kasutusele võtmist. Lõputöö praktilise eesmärgina valmis kollektsioon linaseid Muhu- ainelisi abuveste. Abuvestide kavandamisel lähtusin etnograafiliste esemete värvivalikut ja kuju arvestavalt. Luues sellega kaasaega sobiva rõivaeseme. Kogu kollektsioon on inspireeritud Muhu värvilistest ja mitmekesistest heegeldatud abuvestidest. Lõputöö praktilist osa toetavad etnograafilised esemed fondides, lisad- fotod, joonised, kavandid ja tööproovid. Töö teoreetilise osa suureks abiliseks on autorite Anu Kabur, Anu Pink ja Mai Meriste raamat "Meite Muhu Mustrid", mis julgustab leidma tehnoloogilisi lahendeid taaselustamaks esivanemate oskust, luues enda ümber midagi väärtuslikku.
Neli naiste linnamoelist jakki, inspireeritud 19. sajandi Põhja-Viljandimaal kantud jakkidest
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Pook, Kersti; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Käesoleva lõputöö teemaks oli uurida Põhja-Viljandimaal kantud naiste linnamoelisi jakke. Leitu põhjal valmistada tänapäeval kantavad jakid Põltsamaa Käsiteokoja perenaistele. Selleks uurisin kampsunite ja liistikute ning jakkide kasutamist Põhja-Viljandimaal Kolga-Jaani, Põltsamaa, Pilistvere, Suure-Jaani, Viljandi ja Kõpu kihelkondades. Eesmärgiga välja selgitada ja kaardistada kampsunite ning jakkide kihelkondlikud eripärad, jälgides nende lõikelist iseloomu. Tutvusin Eesti Rahva Muuseumi kogudes leiduvate säilikutega ja kogusin andmeid Etnograafilisest arhiivist ja arhiivikogudes olevaid korrespondentide vastuseid. Tööd koostades kaardistasin muuseumi materjali ja analüüsisin tulemusi. Üldise ülevaate saamiseks kirjeldan Lõuna-Eesti rahvarõivaste rühma kuuluvate kampsunite, liistikute ja linnamoeliste jakkide eripära. Linnamoeliste jakkide tausta avamiseks puudutan Euroopa moe ajaloolist külge. Seejärel keskendun Põhja-Viljandimaa kihelkondades kantud kampsunite ja liistikute ning linnamoelistele jakkide kasutusse. Tegin kokkuvõtva analüüsi muuseumist leitud materjalidest ja kirjalikest allikatest leiduva info põhjal. Töö praktilise osana õmblesin neli linnamoelist jakki, mis on inspireeritud just Põltsamaa ja Kolga-Jaani kihelkonnast Eesti Rahva Muuseumi kogutud linnamoelistest jakkidest. Oma praktiliste töödega jõudsin huvitavale ja esmalt ennastrahuldavale tulemusele, mis oli meelepärane ka minu tellijatele, Käsiteokoja perenaistele.
Mulgi-ainelised sõbakirjalised sisustustekstiilid Männiku Metsatallu
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Maasikas, Karin; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö „Mulgiainelised sisustustekstiilid Männiku Metsatallu“ probleem on järgmine: kuidas kanda kultuuripärandit sisustustekstiilidesse nii, et säiliks eseme algupärane kultuurilooline väärtus? Lähteülesandeks on „OÜ Männiku Metsatalu“ poolt esitatud tellimus sisustada majutust pakkuv uus hoone mulgiaineliste sisustustekstiilidega. Minu teemast lähtuvalt valmistan ühe kahekohalise toa vooditekid. Lõputöö praktiline eesmärk on rekonstrueerida Helma Praksi mustrikogust kaks sõbakirjalist vooditekki Männiku Metsatalu 2012 aasta juunis valmivasse hoonesse. Aluseks Viljandi Muuseumi kogudes hoiul olev Helma Praksi mustrikogu, milles on 20 tekikatket. Lõputöö on jagatud kaheks osaks. Teoreetiline osa tugineb etnograafilisele ainesele ja koosneb viiest peatükist, milles on lühidalt kirjeldatud Mulgimaa ajaloolist kujunemist, tekkide kirjamist, Viljandi Muuseumi asutamist ja etnograafilises fondis olevate sõbakirjaliste tekkide kogu. Kirjutatud on ka Helma Praksi elust, tema sugulaste ja õpilaste pilgu läbi, sest tema aktiivne seltsitegevus on avaldanud tugevat mõju Viljandimaa käsitööle. Helma Praksi mustrikogu on hoiul Viljandi Muuseumis. Töö teine osa on praktiline ning koosneb läbiviidud uurimuse põhjal kahest sõbakirjalisest tekist, mis on rekonstrueeritud Helma Praksi mustrikogu põhjal.
19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti saarte lasterõivad muuseumikogude ja arhiivifotode põhjal. Rahvarõiva-ainelise laste rõivakollektsiooni valmistamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Kalle, Maaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö uurimusliku osa eesmärgiks oli kaardistada muuseumikogudes asuvad Hiiumaa, Saaremaa, Muhu ja Kihnu saarte lasterõivad 19. sajandi II – 20. sajandi I pooleni ja vaadata läbi ning analüüsida samal perioodil laste eluolu kajastanud arhiivifotod. Kinnitust sai hüpoteesiks olnud väide, mille kohaselt 19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti Saarte lasterõivad sarnanesid täiskasvanurõivastele, samas olid need veidi lihtsutatud ja valmistatud vastavalt lapse mõõtudele. Töö praktilise osa käigus valmis tänapäevane rahvarõiva-aineline laste rõivakollektsioon paikkondlikel kirikindamustritel põhinevatest lastekleitidest ja Saaremaa liistikute baasil valmistatud pihikseelikutest. Rõivakollektsiooni teostamisel koostatud tööjuhised, lõike- ja mustriskeemid on abimaterjaliks lastele tänapärvaste rahvarõiva-aineliste rõivaste valmistamisel.

Sirvi

Sirvi VKRK lõputööd – Student works Kuupäev järgi