VKRK lõputööd – Student works
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/17564
Browse
Browsing VKRK lõputööd – Student works by Title
Now showing 1 - 20 of 180
- Results Per Page
- Sort Options
Item 13.-15. sajandi nahkjalatsipealsete leidudest inspireeritud tänapäevased vabaaja-jalanõud(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Oru, Anneli; Rajando, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesolev töö on järg autori seminaritööle „Keskaegsete jalatsite kaunistusvõtted – 13.-15. sajandi leiud Tartust ja Tallinnast“. Lõputöö eesmärgiks oli luua jalatsid tänapäeva inimesele, kasutades keskaja Eestis kasutusel olnud nahkjalatsite kaunistusi. Esimeses peatükis kirjeldatakse jalatsivalmistamist keskajal. Keskajal valmistati jalanõusid liistu peal pööratud kinga meetodil. See tähendab, et tükid õmmeldi tagurpidi liistu ümber kokku, liist võeti kinga seest välja ja king pöörati õiget pidi. Aja jooksul lisati pealse ja talla õmbluse vahele rante, mis muutsid jalatsi veekindlamaks. Hiljem õmmeldi randi külge lisa taldu, et tald kauem kõndimisele vastu peaks. Teises peatükis kirjeldatakse jalatsivalmistamist tänapäeval. Kutsepraktika käigus oli autoril võimalus õppida jalatsitootmisvabrikus Samelin ja jälgida tööstuslikust jalatsi tootmist. Väga suur osatähtsus on materjali kokkuhoius ja detailide märgistamisel. Vastasel juhul pole tootmine kasulik. Mudelite valik on väga lai ja järjest uudsemaid lahendusi tuleb iga päev juurde. Omandada saab tänapäeval oskusi, kas kingsepa juures õppides või välismaal erinevates õppeasutustes. Uurimistöö praktilises pooles töötas autor välja vabaaja jalatsi kollektsiooni kasutades seminaritöös uuritud nahkjalatsipealsete kaunistusi. Arvestama pidi tänapäeva tehnika võimalusi ja tehnoloogiate iseärasusi. Mudelid nimetati kursusekaaslaste nimede järgi. Materjaliks kasutati taimparknahka, mida peale jalatsite valmimist immutati mingi rasvaga. Ühiseks jooneks kõigil mudelitel on tagurihma kasutus, mis muudab ilma kannatugevduseta jalatsi konstruktsiooni piisavalt tugevaks. Kokkuvõtteks saab öelda, et väga hästi annab kasutada keskaegseid kaunistusvõtteid tänapäevaste jalatsite peal tööstuslikus tootmises. Edasi arenduseks võiks kaunistusi lihtsustada, seda ka hinna optimeerimise pärast. Linda mudeli kaunistus ei tulnud kõige praktilisem välja – pikad lõhed turritavad püsti käimisel ja selle pärast ei kasutaks sellist kaunistusviisi enam tulevikus.Item 1850. – 1940. aastate kaltsunukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Rosenthal, Maris; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilMaris Rosenthali lõputöö 1850.-1940. aastate tekstiilinukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus tegeleb Eesti muuseumides kuni 1940. aastateni valmistatud maa piirkonnast pärit kaltsunukkudega ning keskendub uurimisprobleemile, kuidas eristuvad tekstiilnukutüübid arvestades nukkude valmistamistehnoloogiaid ja materjalikasutust. Uurimisobjektiks on kaltsunukkude tehnilised tunnused – materjalikasutus, erinevate kehaosade olemasolu ja nende omavaheline ühendamine, näo ja juuste olemasolu ning nende tegemisviisid. Uurimisobjektide analüüsimeetodiks sai tehniliste tunnuste omavaheline võrdlemine. Uurimismaterjali valim oli 27 objekti. Uuritava kogumi sees eristusid kolm tekstiilnukutüüpi: rullnukud, eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukud ning keha ja jalad osaliselt või ühes tükis nukud. Omakorda on erinevusi tüüpide siseselt. Rullnukud on kõige lihtsamini valmistatav nukud, kuna selle puhul saab õmblustöö üldsegi välistada. Tüübi siseselt saab eristada käteta ja kätega variante. Eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukke oli uuritavas kogumis kõige rohkem. Siia rühma kuuluvad need titad, kelle käed ja jalad õmmeldakse eraldi keha külge ning iga kehaosa lõigatakse välja iseseisva tükina. Viimase ja väiksema rühma moodustasid nukud, kelle keha ja jalad osaliselt või ühes tükis ning pea ja käed kinnitatakse eraldi. Esitletud tekstiilnukutüüpide puhul ei saa välja tuua paikkondlike erinevusi. Samuti ei selgu, millised tüübid olid varasemad ja millised hilisemad. Diplomitöö praktilise osana on kaasas Tite tegemise õpetus ehk lühike kaltsunuku õmblemise raamatu makett, kus leiab metoodilise juhendi kolme kaltsunuku õmblemiseks, mille eeskujuks on muuseumide nukud.Item 19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti saarte lasterõivad muuseumikogude ja arhiivifotode põhjal. Rahvarõiva-ainelise laste rõivakollektsiooni valmistamine(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Kalle, Maaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilLõputöö uurimusliku osa eesmärgiks oli kaardistada muuseumikogudes asuvad Hiiumaa, Saaremaa, Muhu ja Kihnu saarte lasterõivad 19. sajandi II – 20. sajandi I pooleni ja vaadata läbi ning analüüsida samal perioodil laste eluolu kajastanud arhiivifotod. Kinnitust sai hüpoteesiks olnud väide, mille kohaselt 19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti Saarte lasterõivad sarnanesid täiskasvanurõivastele, samas olid need veidi lihtsutatud ja valmistatud vastavalt lapse mõõtudele. Töö praktilise osa käigus valmis tänapäevane rahvarõiva-aineline laste rõivakollektsioon paikkondlikel kirikindamustritel põhinevatest lastekleitidest ja Saaremaa liistikute baasil valmistatud pihikseelikutest. Rõivakollektsiooni teostamisel koostatud tööjuhised, lõike- ja mustriskeemid on abimaterjaliks lastele tänapärvaste rahvarõiva-aineliste rõivaste valmistamisel.Item 20 m² suuruse tüüpsauna põhiplaani ja välisilmete kavandamine(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Nõmmik, Martin; Välja, Leele, juhendaja; Pihel, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondItem 20. sajandil Eestis valmistatud lammaskarude uurimus ja vilditud materjalist mängukarude valmistamine(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Sarap, Kristi; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondItem Aiad, poogad, vammused : esemekollektsioon Muhu vammuse ja Muhu vanemat tüüpi tikandi põhjal(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Maripuu, Helve; Tomberg, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondDiplomitöö „Aiad. Poogad. Vammused. Esemekollektsioon Muhu vammuse ja Muhu vanemat tüüpi tikandi põhjal“ praktilise osa eesmärgiks oli valmistada kaasaegne vammuste kollektsioon. Inspiratsiooniallikana on kasutatud Muhu vammust ja Muhu vanemat tüüpi lilltikandi motiive. Vammusekollektsiooni kavandamisele eelnes töö esemetega Muhu Muuseumis ning vestlused kohalike elanikega, kirjandusallikatega tutvumine. Töö kirjalik osa koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse kultuuri muutumist 19. sajandi lõpul – 20. sajandi algusperioodil ja rahvakultuuri, sealhulgas rõivaelementide arengut ning sel ajajärgul toimunud muutuste võimalikke põhjuseid. Teise ja kolmanda peatüki moodustavad Muhu tikandite ja vammuste kirjeldamine. Neljas peatükk annab ülevaate esemekollektsioonist, lõputöö loov-praktilisest osast. Kirjeldatakse viie vammuse valmimist ja detaile ning lõigetele tehtud kohandusi, vammustele kaunistuselementide lisamist. Mustrite stiili ja motiivide aluseks on kahekümne aia tikandid. Töös on esitatud vammuse lõike muutmise joonised, fotomaterjal Muhu vanemat tüüpi tikandist ja valminud esemekollektsioonistItem Ajaloolisest põllekandmisest inspireeritud kollektsioon kaasaegseid põllesid(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Urvak, Sandra; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilLõputöö Ajaloolisest põllekandmisest inspireeritud kollektsioon kaasaegseid põllesid eesmärgiks on kavandada kollektsioon argiolukorras, ka väljaspool kodu kantavaid põllesid, ning seeläbi pakkuda kaasaegsetele naistele võimalus taasavastada igapäevasest kasutusest kadunud rõivaese. Põllekollektsiooni kavandamisel on kasutanud allikatena Eesti Rahva Muuseumis ning Viljandi Muuseumis leiduvaid etnograafilisi põllesid, pöörates esemeuurimuses tähelepanu lihtsamatele, arvatavalt töötegemisel kasutatud põlledele. Lisaks põllede materiaalsele olemusele on töös pööratud tähelepanu ka põlle kandmisega seotud tähendustele ja funktsionaalsusele. Töös on kasutatud ka ERMi etnograafilises arhiivis ja muuseumi korrespondentide vastuste vastavates sissekannetes leiduvat informatsiooni. Lisaks ajaloolise materjaliga tutvumisele ja analüüsimisele on põllekollektsiooni kavandamisel kasutatud erinevate elualade naissoost esindajate hulgas läbi viidud küsitluses saadud andmeid. Küsitlus valmis eesmärgiga kaardistada naiste võimalikke kogemusi põlle kandmisest ning valmidust põlle oma igapäevase rõivastuse osana kanda. Lõputöö kirjalik osa koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse ja analüüsitakse põlli puudutavaid kirjalikke allikaid ning kirjeldatakse põllekandmisega seotud kombestikku. Kombestiku kirjeldamisel ei käsitleta erinevate üleminekuriitustega seotud kombeid (n pulmad, matused), sest lõputöö tegeleb argise põllekandmisega seotud tavade uurimisega. Teine peatükk käsitleb muuseumis uuritud esemeid ning võrdleb neid kirjalike allikate andmetega. Kolmas peatükk kirjeldab praktilise osana valminud põlli ning põllede valmistamisele eelnenud küsitlust. Iga põlletüübi kohta on esitatud lihtne tööjoonis, selgitused ning hinnakalkulatsioon. Lisa nr 1 sisaldab valminud põllede fotosid, Lisas nr 2 on põllede kandmisega seotud küsitlusankeet, Lisa nr 3 sisaldab põllekandmist puudutava küsitluse tarvis valminud näidispõllede jooniseid. Lõputöö praktilise osana kujundati ajalooliste allikate uurimise ja küsitluse tulemusena kolm eri põlletüüpi – nn lihtne pliiatspõll, erinevatest kangastest kokku õmmeldud lapiline põll ja kähar, pidulikum põll. Kolmest eri põlletüübist valmis kokku 7 põlle.Item Allikamaja ja kaptaaži projekteerimine ja ehitamine Paljandi allikale Viljandi linnas(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Sild, Janno; Parts, Priit-Kalev, juhendaja; Pihel, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitusItem Anu Raua loomingu lätted(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Tammiste, Jaane; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilLõputöös „Anu Raua loomingu lätted“ on jäädvustatud Anu Raua elukäiku ja loomingut. Kuidas on kujunenud nii mitmekülgselt andekas loovisiksus? Anu Raua kui mitmekülgse loovisiku kujunemine on saanud alguse vaimselt rikkast ja mõistvast kodusoojusest lapsepõlves. Lisaks isa kirjaniku Mart Raua ja ema Valda Raua tõlkijatööle lävis perekond väga erinevate vaimuinimestega. Kindlasti on mõjutanud loovuse arengut suur huvi loodusläheduse vastu ja vanemate suur toetus ja usaldus, lastes väiksel lapsel iseseisvalt looduse imesid avastada. Haridustee valik ja valitud eriala sobivus. Head nõuanded, elutarkused: näiteks Olga Maasikult, kes soovitas valida tekstiilikunstniku eriala. Õpingud Eesti Riiklikus Kunstiakadeemias ja väga hea side prof. Mari Adamsoniga. Töökogemused ja käsitööinimestega suhtlemine Rahvakunstimeistrite Koondises „UKU“ süvendasid veelgi huvi ja kirge rahvakunsti vastu. Millised on inspiratsiooniallikad, et luua omanäolist tekstiilikunsti? Anu Raud oskab tuua tarbekunsti väga elava seose rahvakunstiga, ta on ühteaegu nii humoorikas kui südamlik. Maaelu, Kääriku talu ja see loodus annavadki Anu Rauale jõu ja ideede külluse. Kääriku käsitöötalus maaelu ja loomingu sidumine, näitab veelgi Anu Raua sisukat jõudu ja sädet. Ta on leidnud head abilised taluelu korraldamiseks ja tekstiilikunsti loomiseks. Taluperenaisena on tal ärivaistu, et majandada käsitöötalu ja tutvustada talukultuuri ja rahvusliku käsitööd. Ta on loonud väga eheda praktikabaasi tekstiilikunsti tudengitele. Lõputöö on teostatud intervjuu vormis. Intervjuu küsimustele vastasid Anu Raud,Valda Raud ja Vilma Reinholm. Kasutatud on ka raamatut „Anu Raud“ autor Vilma Reinholm, väljavõtteid ajaleheartiklitest ja Anu Raua erakogu.Item Arvi talu sauna puitkonstruktsioonide ehitus(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Aron, Marko; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondItem Ave Maria: pietága paater-ripatsid(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Rosenberg, Eesi; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondLõputöö jaguneb kaheks osaks - teoreetiline uurimus ja sellel põhineb loov-praktiline töö. Esimeses osas luuakse teoreetiline alus loovtööle läbi religiooni ja mütoloogiauuringu. Teises osas uuritakse materjali ja sooritatakse katseid pleki sepistamiseks, vitsatraatide valmistamisks ning kuppude löömiseks. Selle tulemusena mõistetakse paremini vanade meistrite töövõtteid ning leitakse, et mõned siiani käibivad tehnoloogilised tõekspidamised, ei pea tegelikult paika. Loomingulises osas luuakse kaheksa omanäolist paater-ripatsit pietàga. Osa neist järgib täpsemalt pärandkultuuri ja –tehnoloogiad, mõne puhul kasutatakse lisaks söövitamist ja emailimist. Ripatsitele luuakse tähenduskihid, milles põimuvad maarahva usk ja kristlikud sümbolid. Võtmesõnad: paater, etnograafiline ehe, naiste ehted, religioosne ehe, talupojakultuur, ehete tähendusItem Bosnia tehnikas heegeldatud kindad Eesti Rahva Muuseumi kogus(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Talviste, Sigrid; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilTöö eesmärgiks oli kaardistada Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevaid Bosnia tehnikas heegeldatud kindaid, kirjeldada neile iseloomulikke tunnuseid, valmistamise tehnoloogiaid, töövahendeid ja materjale. Uurimustöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses osas antakse lühiülevaade Bosnia tehnikas heegeldamise ajaloost maailmas ja tutvustatakse ERM-i tekstiilikogudes leiduvaid kindaid. Teises peatükis peatutakse Bosnia tehnikas heegeldatud kinnaste töövõtetel, kasutatud materjalidel ja töövahenditel. Kolmandas osas kirjeldatakse sõrm- ja labakinnaste valmistamise tehnoloogiat. Lisades on toodud ERMi tekstiilikogudes olevate Bosnia tehnikas heegeldatud kinnaste andmed, esemekogu numbrid, fotod ja legendid. Koostatud on nii laba- kui sõrmkinnaste valmistamise tehnoloogiline juhendmaterjal, mis on esitatud töökirjelduste, jooniste ja videotena. Uurimuse tulemuseks on kaardistaud ülevaade unustusehõlma vajunud tehnikast.Item Damaskuse mustritest inspireeritud nahkkotid(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Sats, Ramona; Tuum, Kirsti, juhendaja; Edussaar-Harak, Egge, juhendaja; Freiberg, Mikk, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondLoov-praktiline lõputööks on damaskuse terase mustritest inspireeritud dekoratsiooniga nakkkotid. Autori eesmärk oli luua damaskuse terase mustritest inspireeritud uued mustrid, mis annaksid edasi sellise terase kihilist koostist. Kahekihilisest materjalist valmistatud nahast kottide dekoreerimisel lähtutakse väänatud damaskuse, loomulikul teel ehk autoritehnikas tekkinud damaskuse ning tempeldamaskuse mustristItem Drellkirjas kootud Jüri kihelkonna ja Kihnu rahvarõivastest inspireeritud rõivakollektsioon(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Kroonmäe, Karmen; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondLõputöö teemaks oli rõivakollektsiooni loomine, mis oli inspireeritud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Jüris ja 18. sajandil Kihnus kantud drelltehnikas kootud rahvarõivastest. Praktilise töö tulemusena oli kootud kangastelgedel kolme erineva drellkanga mustriga kangast, millest valmistati esemed. Kollektsiooni kuuluvad pikk ja lühike meeste vest ehk prusslapp ja naiste vestkleit. Kollektsioon on loodud eesmärgiga, et ühel esemel on erinevad kandmisvõimalused. Töö teoreetilise osa eesmärgiks oli töötada välja kangamustrite kirjeldus koos kudumisskeemidega. Selleks vaatlesin esimeses peatükis kollektsiooni inspiratsiooniallikaid – drelltehnikas Jüri kihelkonna rahvarõivaste ja Kihnu seelikute kangaid. Teises peatükis andsin ülevaate töövahenditest – arvatavatest Eestis kasutatud žakaar- ja damasttelgedest, mida drelltehnika kudumisel ajalooliselt kasutati. Samuti kirjeldasin käesoleva kollektsiooni loomisel kasutatud arvutitelgi ning analüüsisin nende omadusi drellkangaste kudumisel. Kokkuvõttes andsin ülevaate töö olulisematest tulemustest. Lisadesse oli koondatud kollektsiooni loomiseks kasutatud mustrikavandid ja kangarakendused ning fotod tööproovidest ja valmis esemetest.Item Eesti etnograafilised lahttaskud. Tänapäevased taskud(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Karu, Gerly; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilKäesolev töö on põhjalikum ülevaade naiste lahttaskutest. Töö uurimusobjektiks on Eestis kasutuses olnud naiste lahttaskud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Uurimise eesmärgiks on kaardistada ja kirjeldada Eesti muuseumides olevad naiste lahttaskud, uurida nende kasutusala, kaunistusviise ja tehnikaid, ning otsida vastus küsimustele, kas lahttaskuid kasutati kõikjal Eestis ja kas need erinesid piirkonniti. Lõputöö praktiline eesmärk on uuritud materjali põhjal koostada trükise makett, mis eelnevale lisaks sisaldaks ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala tudengite valmistatud taskute fotosid ja graafilisi kavandeid. Trükis ilmub RKO (rahvusliku käsitöö osakond) Rahvusliku Käsitöö sarjas, mille ülesandeks on tutvustada Eesti rikkalikku tekstiilipärandit praktilises võtmes. Raamatu eesmärk oleks julgustada ja inspireerida tegema oma rahvusliku või – miks mitte – igapäevase rõivastuse juurde sobivaid taskuid. Isiklik huvi selle väikese aksessuaari vastu kasvas praktilisest vajadusest, kuhu panna oma võtmed ja mobiiltelefon, kui käekotti ei taha/ei saa kaasa võtta. Teiseks eesmärgiks ongi välja pakkuda lahendus probleemile – kuidas kaasajastada lahttaskut. See on minu nägemus taskust kui kaunistuslikust ja vajalikust aksessuaarist. Otsustasin teha taskud salli otstesse, andes sellega tavalisele kaelasoojendavale sallile ühe lisafunktsiooni.Item Eesti filigraani valmistamise tehnoloogiad(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Ikkonen, Indrek; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitööIndrek Ikkoneni lõputöö „Eesti filigraani valmistamise tehnoloogiad“ eesmärgiks on filigraani ja traatpõime valmistamisega seotud metoodilise materjali koostamine. Kuigi Eesti ehtekunstis on filigraani viljeletud üle kaheksakümne aasta, pole varem ilmunud ühtegi trükitud metoodilist käsitlust selle tehnoloogilistest eripäradest. Töö jaotub kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse filigraani ajalugu maailmas ja Eestis ning eraldi tuuakse välja mõisted filigraan, kantill, eesti filigraan ja traatpõime. Teises peatükis käsitletakse filigraanitööks vajaliku materjali valmistamist. Tutvustatakse tööriistu ning abivahendeid, mis on valikud filigraanelementide vormimiseks. Kolmandas peatükis antakse ülevaade eesti filigraanis kasutatavate motiivide elementidest ning nende valmistamist. Eristatakse kolm suuremat elementide rühma ning kirjeldatakse nende valmistamist ja võimalikke variatsioone. Töö praktilise osana valmis üle kuuekümne mustri elemendi näidise, mis on esitatud töö lisades metoodilistel kaartidelItem Eesti kinnastest inspireeritud kudumite kollektsioon "Kampsun"(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Toome, Heidi; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tomberg, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondItem Eesti muinasehete sümboolikast inspireeritud ehtekomplekt(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kandimaa, Reet; Rammo, Riina, juhendaja; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondLoov-praktilise lõputöö „Eesti muinasehete sümboolikast inspireeritud ehtekomplekt“ käigus valmis ehtekomplekt „Kummardus päikesele“. See koosneb hõbedast valmistatud kaelavõrust, kõrvarõngastest ja sõrmusest, mis on dekoreeritud granulatsioonitehnikas sümbolitega. Komplekt lähtub ideest, et päike oli muinas-eestlaste jaoks viljakuse ja elu kestvuse tagaja ning põllutööd ja rituaalid olid seotud päikese liikumisega. Seetõttu on muinasehetel palju päikese (ring, rist, kodarring, svastika) ning viljakuse (romb, kolmnurk) sümboleid. Kaelavõru algidee pärineb muinasaegsest trapetsripatsitega kaelavõrust. Selle üheksa trapetsikujulist ripatsit moodustavad päikesekiirte kujundi. Igal ripatsil on üks granuleeritud sümbol – ring, romb, rist, kolmnurk –, mis tähistavad päikest, viljakust, maad, taevast, allilma. Kokku kujutab kaelaehe inimese elukaart sünnist surmani. Kaelaehte keskmist ripatsit, kõrvarõngaid ja sõrmust kaunistav päikeseketta kujund sümboliseerib päikest seniidis ja inimese elu kõrgaega.Item Eesti roositud sõrmkindad 19. sajandil(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Varik, Eve; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilLõputöö teema on „Eesti roositud sõrmkindad 19. sajandil“. Töö koosneb teoreetilisest uurimusest ning kollektsioonist erinevate paikkondade roositud kinnastest. Teoreetilises pooles antakse ülevaade muuseumikogudes olevate roositud kinnaste välistest tunnustest nagu värvikasutus, mustrite motiivid, mustri paigutus, randmed ja proportsioonid. Samuti võrreldakse erinevate paikkondade (Läänemaa, Pärnumaa, Põhja-Viljandi ja Mulgimaa) kindaid ja nende eripärasid. Töö teine osa moodustab prakstilise töökäigu kirjeldus. Kollektsiooni valmimise järjekorras kirjeldatakse töös ettetulnud küsimusi ja praktilisi lahendusi selle tehnika kasutamisel. Lisades on äratoodud roositud kinnaste põhilisemad levialade kaart ning mustri- ja koeskeemid kollektsiooni kinnastele. Lõputöö võimaldab saada ülevaate Eestis valmistatud roositud sõrmkinnastest ning annab vajalikud praktilised juhised nende kdudmiseks.Item Eesti traditsioonilised savipõrandad(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Hansen, Edrin; Välja, Leele, juhendaja; Tominga, Malvo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondSavi kui ehitusmaterjal on Eestis kasutust leidnud varasemate ajaperioodide jooksul rohkesti, meil on ette näidata tsaariaegseid savihooneid kui ka tänapäevaseid hooneid, kus on savi kandvate seinte ehituseks kasutatud. Väga vähe või sootuks pole selle kõrval aga räägitud savipõrandatest, mis on maailmas laiemalt üsnagi palju kasutust ning kajastust leidnud. Laud- ja betoonpõrandad on võrreldes saviga oluliselt nooremad, alates 19. sajandist, kuid savipõrandate ajalugu on seni veel uurimata. Käesoleva töö uurimisprobleemiks on välja selgitada kas ja millistes tingimustes tänapäeval savipõrandaid kasutada saaks. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas ja kui palju on Eestis savipõrandaid olnud, millistest kihtidest on savipõrand koosnenud ning millisel viisil on neid ehitatud ja paigaldatud. Vajalikku taustinfot kogutakse kombineerides nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid, mille tulemusel uuritakse läbi teemakohane kirjandus ja arhiiviallikad, intervjueeritakse asjaosalisi, uuritakse ajaloolist ainest (märgsõelumine) kui ka proovitakse läbi savipõranda tegemine kahes erinevas tehnikas. Kirjanduse ja arhiiviallikate läbitöötamise, intervjuude ning märgsõelumise käigus selgus, millises tehnikas põrandaid on valmistatud ja millised on olnud nendes kasutatavad kihid ja materjalid. Samuti saab saadud teadmiste põhjal koostada oletusliku savipõrandate arengut kirjeldava ajalise teljestiku. Praktikas paigaldatud savipõrandate käigus tulid esile nii savipõranda positiivsed kui ka negatiivsed küljed, nende kogemuste põhjalt on mõista, kas ja kuidas on võimalik erinevates tehnikates tehtavaid traditsioonilisi savipõrandaid ka tänapäevastes kodudes kasutada.