Sirvi Kuupäev , alustades "2016-01" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 2127

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Integreeritud turunduskommunikatsioon Studio Moderna OÜ Dormeo brändi näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2016) Sala, Hannes; Erm-Reining, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtluse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
А. А. Шаховской - историк русского театра
(Tartu Ülikool, 2016) Новашевская, Карина; Kisseljova, Ljubov, juhendaja; Tartu Ülikool. Slaavi filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Первая проблема, которая требует особого внимания – это выяснение причин, по которым Шаховскому понадобилось создавать такой сложный текст с экскурсом в глубокую историю, вместо того, чтобы пойти по стопам своих современников, которые в это же самое время писали свои театральные воспоминания, связанные с событиями, в которых сами участвовали. Первая глава нашей работы «Замысел и «критика» статей А.А. Шаховского по истории русского театра» и будет посвящена описанию замысла Шаховского и идеологическим истокам его идей, а вместе с этим мы выясним, как статьи Шаховского повлияли на описание различных театральных эпизодов. Мы покажем, каким образом, и с какой оценкой упоминаются статьи Шаховского в разных научных и мемуарных текстах. Вторая глава нашей работы «Пьеса Кающийся грешник и ее автор. Связь ранней русской драматургии с древнегреческим театром в трактовке Шаховского» будет посвящена описанию одного из центральных мотивов статей нашего автора, а именно связи древнегреческого театра с русским театром. Мы рассмотрим, как Шаховской создает миф о древнегреческих истоках «истинного» русского театра, а также увидим, как он «переплетает» сконструированные им же сюжеты для создания стройного повествования об истории русского театра. Отметим, что ученые до сих пор повторяют вслед за Шаховским некоторые приведенные им факты, хотя и отмечая свои сомнения в их правдивости.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tervisliku elustiili edendavate teenuste arendamine spaahotellis Estonia Resort Hotel & Spa näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2016) Pahk, Gloria Simona; Tooman, Heli, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Telomeeride pikkuste seosed DNA metülatsiooniga
(Tartu Ülikool, 2016) Palover, Marili; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Viimastel aastatel on olnud palju uuringuid kromosoomide telomeerse DNA pikkuse seosega erinevates rakufunktsioonides alates raku vananemisprotesssi käivitamisest kuni kasvajate tekke indutseerimiseni. Käesolevas töös uuriti metülatsioonitaseme ja telomeeride pikkuste vahelisi seoseid. Valim koosnes 747 indiviidist, kus kõige noorem oli 18-aastane ja kõige vanem 84-aastane. Selleks mõõdeti telomeeride suhteline keskmine pikkus Q-PCR meetodil ning mudeldati telomeeride pikkuse mõju DNA metülatsioonile. Meta-analüüsi tulemustes epigenoomselt olulisi CpG saite välja ei tulnud. Siiski parimad viis leidu näitasid võimalikku seost DNA metülatsiooni taseme ja telomeeride pikkuse vahel. Nende hulgas näiteks MAP3K11 geen, mille puhul on varem näidatud, et see on oluline rakujagunemise regulatsioonil. Samuti tulid meta-analüüsi tulemustes välja potentsiaalselt huvitavad geenid MPP4, CABP7 ja MRPS6/SLC5A3, mida tuleks kinnitada teises kohordis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Promoting stability in the Middle East? The American alliance with Saudi Arabia after the “Rebalance”
(Helsinki: Finnish Institute of International Affairs, 2016) McNamara, Eoin Micheál
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Museaali kirjeldusandmete sisestus Muuseumide Infosüsteemi MuIS - Pärnu Muuseumi kogude põhjal
(Tartu Ülikool, 2016) Pedanik, Piret; Jeeser, Kaie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Muuseumid tegelevad nii materiaalse kui immateriaalse pärandi kohta oleva teave süstemaatilise ja korrastatud kogumisega. Lõputöös uurisin läbi museaalide kirjeldamise, kuidas Pärnu Muuseum on tuleviku tarbeks kultuuripärandit talletanud ja kas andmeväljade sisestused MuIS infosüsteemi olid toimunud eesmärgipäraselt. Uurimistöös esitatud hüpoteesile: Pärnu Muuseum on kasutanud kahest eesmärgist - kogudest statistilise ülevaate saamine ja kogudest sisulise ülevaate saamine - lähtuvat museaalide kirjeldamist Muuseumide Infosüsteemi, otsisin vastuseid läbi püstitatud küsimuste:  kui suur on I eesmärgi täitmiseks ja II eesmärgi täitmiseks oluliste andmeväljade (I kirjeldusetapp: museaali number; muuseumikogu; alaline/püsiasukoht; nimetus; kogusse registreerimiseaeg; objekti olemus ja II kirjeldusetapil lisanduvad: sündmus; toimumiseaeg; toimumiskoht ja osalejad) täitmatajätmise esinemissagedus kirjeldustasanditel MuISis Pärnu Muuseumi kogudes?  millised Pärnu Muuseumi poolt sisestatud museaali kohustuslikud kirjeldusväljad MuISis sisaldavad puudulikku või liigset teavet objekti kohta? Küsimustele vastuste saamiseks analüüsisin välja valitud Pärnu Muuseumi museaale juhendi „Museaali kirjeldamine MuISis“ (2011) alusel. Üldise hinnangu kohaselt oli kõikidel vaatluse all olnud Pärnu Muuseumi poolt MuISi sisestatud museaalidel täidetud esimene eesmärk. See tähendab, et sisestuse tulemusena tekivad kogudest loetelud ning statistika saamise võimalus. Välja „Objekti olemus“ täitmata jätmise põhjused peituvad varasemates võimalustes, piirangutes ja nõuetes, mis on juba välja toodud uurimustöös. Teine eesmärk, kus sisestuse tulemusena saadakse kogudest sisuline ülevaade, oli tulemuseks, et andmetega täitmata andmeväljad ei võimalda teostada erinevaid museaalide otsinguid, kuna MuISi ei teki museaalidest ühtseid elektroonilisi katalooge. Selgitamaks, kas objekti andmeväljad sisaldavad puudulikku või ebatäpset infot, teostasin analüüsi valitud kirjeldusväljadele „Nimetus“ ja „Sündmuse kommentaar“. Väljale „Nimetus“ sisestamisel oli Pärnu Muuseum lähtunud osaliselt kirjeldamise juhendist. Kuigi ilmnes puudujääke, ei takista need registrite ja kogude tekkimist või museaalide otsingute teostamist. Analüüsitud andmevälja „Sündmuse kommentaar“ sisestused tagavad osaliselt eesmärgist lähtuva tulemuse, kuid resultaat ei võimalda avalikkusele arusaadava teabe tekkimist. Selgus, et esitatud hüpotees leidis kinnitust vaid osaliselt. Pärnu Muuseum oli rakendanud juhendit eesmärgipäraselt kogudest statistilise ülevaate saamiseks, kuid kogudest sisulise ülevaate saamise eesmärk jäi kohustuslike andmeväljade mittetäitmise tõttu saavutamata. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks valitud meetod, sisuanalüüs, osutus sobivaks, kuna analüüsi tulemused andsid vastuse esitatud hüpoteesile. Üheks peamiseks töö nõrkuseks võib olla väike valim. Kuid tulenevalt töö mahust oligi valitud ainult üks muuseum, Pärnu Muuseum, minu huviorbiiti. Sellest olenemata saab uurimistöö põhjal tehtud järeldusi üldistada ka teistele muuseumitele Eestis. Lõputöö autorina leian, et Muuseumide Infosüsteemi MuIS kirjeldusväljade uurimine läbi süsteemi sisestatud museaali kirjeldusandmete, võiks aidata kaasa andmeväljade hulga vähendamisele. Samuti võiks uurimistöö innustada juhendeid korrigeerima ja muutma vastavalt kehtivatele seadustele ning terminitele. Hinnates kasutajate mitmekülgseid vajadusi, võiksid infosüsteemi sisestajad paremini läbi mõtlema hakata, kuhu-mida-kuidas sisestada, siis oleks sellest abi avaliku kasutaja jaoks. Samuti ei oska kasutaja lugeda vaid märksõnadest kokku museaali konteksti. See vajaks muuseumitöötajatelt pisut mõttemõlgutust, et märksõna juurde saaks lisatud kirjeldav täislause. Loodan, et lõputöö paneb mõtisklema museaali kirjeldusandmete sisestamise ning nende loetavuse ja kasutamise probleemide üle, olles ühtlasi aluseks edasistele uurimistele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Melanoomi antigeene kandvate viiruslaadsete partiklite proteoomianalüüs
(Tartu Ülikool, 2016) Tammela, Ranel; Kurg, Reet; Abroi, Aare; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Suurem osa rakutüüpidest vabastab ekstratsellulaarseid vesiikuleid ‒ membraaniga ümbritsetud valkude, nukleiinhapete ja teiste biomolekulide kandjaid, mis osalevad nende molekulide transpordis rakkude ja kudede vahel, olles kaasatud rakkudevahelisse kommunikatsiooni, koagulatsiooni, tuumorigeneesi ja immuunraktsiooni protsessi. Terminit ekstratsellulaarne vesiikul kasutatakse mis tahes sekreteeritud vesiikulite ‒ nii eksosoomide, mikrovesiikulite kui apoptootiliste kehade kohta. Mikrovesiikulid, mida mõnikord nimetatakse ka mikroosakesteks, on plasmamembraanist saadud 100‒1000 nm läbimõõduga osakesed, mis tekivad plasmamembraani väljapoole pungumisel. Sarnaselt ekstratsellulaarsete mikrovesiikulite pungumisega punguvad ka retroviirused, kus viiruse gag valgumolekul indutseerib spontaanset mikrovesiikulite või viiruslaadsete osakeste teket imetajate rakkudes. Viiruslaadseid partikleid saab kasutada, esitamaks immuunsüsteemile võõrepitoope. Gag põhise viiruse laadseid partikleid kasutatakse vaktsiinidena, sest need stimuleerivad humoraalset ja rakulist immuunvastust. (Kurg jt, 2016.) Melanoomiga seotud antigeenid (MAGE), mis indutseerivad tsütotoksiliste T-lümfotsüütide teket, kuuluvad vähi-testise antigeenide perekonda ja avastati melanoomirakkude uurimisel. Valke MAGEA10, MAGEA4, MART1, TRP1 ja MCAM ekspresseeritakse paljudes vähitüvedes ja seetõttu peetakse neid potentsiaalseks sihtmärgiks vähktõvevaktsiinide ja immunoteraapia loomisel. Uuringus „Biochemical and proteomic characterization of retrovirus Gag based microparticles carrying melanoma antigens” (Kurg jt, 2016) genereeriti viiruslaadseid partikleid MLV gag valku kasutades. Melanoomi antigeenid MAGEA4, MAGEA10, MART1, TRP1 ja MCAM koekspresseeriti koos MLV gag valguga hiire fibroblastides ja mõõdeti valkude suhtelist arvukust saadud rakuväliste partiklite sees. Käesoleva bakalaurusetöö eesmärk on leida eelnevalt mainitud valkude seosed teiste valkude suhtelise arvukusega mikrovesiikulites, kasutades LFQ intensiivsuse analüüsi pakettidega R-studio ja SPSS. Analüüsimiseks on kasutatud andmeid, mis on saadud uurimusest „Biochemical and proteomic characterization of retrovirus Gag based microparticles carrying melanoma antigens” (Kurg jt, 2016). Töö on koostatud Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kana ja teised linnud muinasaegse Viljandi Lossimägedes
(Tartu Ülikool, 2016) Ehrlich, Freydis; Rannamäe, Eve, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine: 2013/2014. õppeaasta uuringu raport
(Tallinn, 2016) Aasvee, Katrin; Liiv, Krystiine; Eha, Marge; et al.; Tervise Arengu Instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Why Narva is not next
(Copenhagen University Press. (Centre for Military Studies)., 2016) Kasekamp, Andres
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Obligation to negotiate in good faith and the consequences of a breach thereof in international law
(Tartu Ülikool, 2016) Tael, Kristel; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kohtualluvuse kokkuleppe ja vahekohtu kokkuleppe ühelt isikult teisele ülemineku võimalused Eesti õiguses
(Tartu Ülikool, 2016) Kisseljova, Julia; Torga, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erakliendile suunatud tootearenduse võimalused Strand SPA & Konverentsihotelli näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2016) Soodam, Karin; Viin, Tiina, juhendaja; Vilgas, Aime, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õhuniiskuse mõju sool-geel-faasieralduse meetodiga valmistatud pinnete morfoloogiale
(Tartu Ülikool, 2016) Nurmis, Liis; Kangur, Triin, juhendaja; Järvekülg, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liitpartiklite nii et ja selleks et kujunemine
(Tartu Ülikool, 2016) Põldaru, Sandra; Habicht, Külli, juhendaja; Jürine, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide osakond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digitaalkeskkonnas teose vaba kasutamise autoripoolse takistamise lubatavus
(Tartu Ülikool, 2016) Krištafovitš, Jevgeni; Lepik, Gea, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õppematerjal teemal "Jõgi kui elukeskkond" käsitlemiseks 5. klassis
(Tartu Ülikool, 2016) Järve, Kadi; Kikkas, Aigi, juhendaja; Olbrei, Marianne, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hip-hop kultuuri rakendamisvõimalused Tartu noorsootöös JJ-Street tantsukooli näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Ausmees, Anni; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö käsitles hip-hop kultuuri nii subkultuuri kontekstis kui ka elustiilina, mille elemente on võimalik kasutada noorsoo- ja sotsiaaltöös nii mujal maailmas kui ka Tartus. Kvalitatiivsest lähenemisviisist lähtuvalt viisin läbi ja analüüsisin kolme intervjuud – kaks noorsootöötajatega ning ühe JJ-Street tantsukooli treeneriga. Saadud andmete põhjal soovisin leida vastuse sellele, kas Tartu noorsootöös on praktiline rakendada hip-hop kultuuri elemente, arvestades sealjuures Tartu noorsootöö olemusega ning hip-hop kultuuri kontekstiga Tartu linnas. Toetava näitena tõin välja JJ-Street tantsukooli. Esmalt on oluline mõista, kuivõrd teadlikud on Tartu noorsootöötajad hip-hop kultuurist kui sellisest. Küll aga olid uurimistulemused oodatust positiivsemad – intervjueeritud noorsootöötajatel on laiaulatuslikud, kuid samas spetsiifilised teadmised (Tartu) hip-hop kultuuri iseloomustavatest elementidest. Kuigi teadmised hip-hop kultuurist on Tartu noorsootöötajatel olemas, puudub sellele teadlik ja spetsifiiline rakendus. See on tingitud asjaolust, et Tartu linna noorsootöö soovib jõuda kõikide linna noorteni ning noorsootöötajatel on keerulisem keskenduda ühele kindlat elustiili viljelevale noortegrupile. Lisaks toimub noorsootöö peamine tegevus just noortekeskustes, mille eesmärgiks ongi pakkuda võimalikult palju erinevaid eneseteostusvõimalusi noortele. Tartu noorsootöös üldistatakse ning rakendatakse hip-hop kultuuri elemente meediumina noore inimese ja erinevate keerukamate teemade vahel. Erinevad tantsuprojektid jms on aidanud pääseda noorteni. Hip-hop kultuuri rakendamine Tartu noorsootöös on seega pigem pinnapealne ja kaudne. Hip-hop kultuuri rakendamine Tartu noorsootöös edaspidi on lootustandev. Intervjueeritavad oskasid seostada hip-hop kultuuri elemente noorsootööga ning toodi välja võimalusi, kuidas hip-hop kultuuri noorsootöösse integreerida, eeldusel et nii noored kui ka noorsootöötajad huvituvad kultuurist väga. Noortelinnaku näitel võib endiselt rääkida noortekeskustest ka kui meediumist hip-hop kultuuri ja noore vahel. Noorsootöötajast võib saada edaspidi just see isik, kes tutvustab noorele mingit subkultuuri, mille kaudu leiaks noor oma identiteedi ja väljundi. Samuti pakuti välja võimalus tuua ülikoolide noorsootöö eriala õppekavasse sisse subkultuuride suund. Sellise lähenemise abil oleks võimalik kasutada subkultuure just nö üleval pool, noorsootöös. Tartu noorsootöö tugevuseks on selle targad ning uuendusmeelsed noorsootöötajad. Tänavanoorsootöö ning MOKO avavad järjest rohkem võimalusi erinevate noortega kontakti loomiseks. Usun, et hip-hop kultuuril, nii subkultuuri kui noorte elustiilina, saab noorsootöös edaspidiselt olema veelgi suurem ja spetsiifilisem roll. Noortekeskuste noorsootöötajatel on võimalus huviringides rohkem rakendada hip-hop muusikal põhinevat biblioteraapiat jms. Küll aga tuleb arvestada, kuivõrd suur on noorte tegelik huvi hip-hop kultuuri vastu. Teema sügavamaks käsitlemiseks peaks esmalt uurima Tartu linna noorte seas väljajoonistuvat subkultuuride ja elustiilide struktuuri. Samuti tuleks keskenduda noorte endi perspektiivile – mida arvavad nad Tartu noorsootööst ja kuidas suhestuvad noored hip-hop kultuuriga. Noorsootöötajatel on nende teadmiste põhjal võimalik paika panna juba edasised efektiivsed meetodid ümbruskonna noortega tegelemiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noorte väljaränne Eestist ja seda mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2016) Vester, Darja Kristina; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti repertuaariteatrite koosseisulised näitlejad 2014. aasta kevadel
(Tartu Ülikool, 2016) Sibrits-Bondarenko, Heili; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Siinse uurimuse üheks fookuseks on küsimus, mis kooli on lõpetanud Eesti riigilt tegevustoetust saavates teatrites töötavad palgalised näitlejad. Lisaks huvitavad mind järgmised küsimused: milline on eesti repertuaariteatrites töötavate näitlejate sooline ja vanuseline koosseis; kui pikk on näitlejate staaž ühes teatris; milline on näitlejate tööalane hõivatus; milline on teatriga seotud lepinguliste ja vabakutseliste näitlejate suhe. Selgitamaks, mida peavad teatrid trupi koostamisel ja repertuaari valimisel oluliseks, tegin teatrijuhtidega intervjuud. Uurimistöösse on haaratud eestikeelseid sõnateatreid, kus on palgaline püsitrupp ja mis saavad tegevustoetust kultuuriministeeriumi kaudu ning millel on oma teatrisaal.