Sirvi Kuupäev , alustades "2016-01" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 2123

Deconstructing contemporary Russian national Identity: analysing discursive reactions to crisis situations
(Tartu Ülikool, 2016) Kuzmiankova, Aliautsina; Morozov, Viatcheslav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The following thesis addresses Russian identity in times of crises and the differences between the official pro-government discourse and the discourse in the public sphere. In order to trace contemporary Russian national identity, I use discourse analysis of three cases of crises: the war in Syria, the conflict in Ukraine and the refugee crisis in Europe. As conflict situations, crises and wars involve opposition between two or more sides. Therefore, drawing on Hopf’s idea that identities are relational, identities become more explicit in crises situations as they are shown in relation and opposition to each other. The other aim of this research is to find differences between the official discourse and the discourse in the public sphere. This is done through discourse analysis of the pro-government popular media outlets (for the official discourse) and pro-government bloggers (for the discourse in the public sphere). I argue that discourse differs in those too. Drawing on Foucauldian ‘truth regime’ and concepts of body and power, I contribute another topic for the analysis - body control through homophobic sentiments. Based on the notion that the state needs to take control over the human body, fertility and demography (which is particularly important during the time of crisis), I argue that biopolitics is a leitmotif for the other aforementioned topics and has to be taken into account. I also argue that strong support for the promotion of traditional values is used as a tool to strengthen identity building.
Välisturistide reisikäitumine Tartus
(Tartu Ülikool, 2016) Pendarov, Kätlin; Kaseorg, Merike, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Heli- ja muusikaline kujundus sõnateatris. Lavastused "Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus", "Estoplast" ja "Kõnts"
(Tartu Ülikool, 2016) Talvik, Liivia; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev uurimistöö analüüsib heli- ja muusikalist kujundust sõnalavastustes. Töö rõhuasetus on seatud auditiivsetele väljunditele seetõttu, et ei helidele ega ka muusikale ei pöörata piisavalt tähelepanu sõnalavastustes. Helidel ja muusikal on tohutu võim ning teema sai valitud, et analüüsida, kuidas seda jõudu on sõnalavastustes rakendatud. Kuna sõnateatris on rõhuasetus pigem tekstil ja seda toetavatel visuaalsetel väljunditel, siis on muusikat ja helikujundust nähtud pigem lavastuse toetavate elementidena, kui domineerivate väljunditena. Oma uurimistöös otsin vastuseid küsimustele: mida tähistavad heli- ja muusikaline kujundus, kuidas on nende abil loodud lavastusele tähendus ja atmosfäär ning mis on nende erinevused ja funktsioonid. Uurimistöö eesmärk on tõestada, et heli- ja muusikaline on sõnalavastuse kaks iseseisvat ja erinevat kujunduselementi, millel on oluline roll sõnateatris. Helid ja muusika on täisväärtuslikud kujunduselemendid, mis on nii informeerivad kui ka performatiivsed. Nende abil on võimalik edastada emotsioone, luua atmosfääre ja viidata konkreetsetele keskkondadele või objektidele. Helide ja muusika abil on võimalik luua terviklik teatrilavastus huvitavate lahendustega. Et helide ja muusika mõjusid uurida on uurimismeetodiks etenduse analüüs. Uurin kolme lavastuse heli- ja muusikalist kujundust, kuidas need lavastuses avalduvad ja mis on nende eesmärk.
Darstellung der fremdheit, das eigenen und der gastfreundlichkeit in deutschen und estnischen spricwörtern
(Tartu Ülikool, 2016) Taal, Mailiis; Arold, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond
Heutzutage sind Sprichwörter nicht so beliebt wie früher, trotzdem lohnt es sich, sie zu untersuchen. Sprichwörter enthalten in sich die Weisheiten unserer Vorfahren – sie sind von Generation zu Generation weitergegeben worden, erst mündlich und dann auch schriftlich. Schon in dem Neuen Testament findet man zahlreiche Sprüche, die man heute oft benutzt ohne zu wissen, dass sie so alt sind, zum Beispiel „dem Balken im eigenen Auge nicht sehen“ (Seiler 1922:162). Sprichwörter können benutzt werden um jemanden zu lehren, warnen, trösten, spotten und so weiter. Es gibt Sprichwörter aus jedem Lebensbereich, für jede Situation und das gilt für jede Kultur. Sogar die Thematik und der Sinn der Sprichwörter kann ähnlich oder gleich sein. Es gibt in jeder Sprache Sprichwörter, die sich mit einem Sprichwort einer anderen Sprache inhaltlich decken. Seit Jahren ist das Thema des Fremden und Eigenen in den Medien populär. Die Flüchtlingskrise hat jetzt ihren Höchststand erreicht. Wie die Menschen verschiedener Länder Fremde betrachen, ist aktueller denn je. Die Bakkalaureusarbeit ist in zwei geteilt – der erste Teil behandelt die theoretischen Fragen der deutschen Sprichwörter und der zweite Teil ist die Analyse der deutschen und estnischen Sprichwörter. Das erste Kapitel fokussiert auf die Definition des Sprichworts und dessen verwandter Begriffe. In dem zweiten Kapitel wird in die äußere und innere Form des Sprichworts näher eingegangen. Dazu gehören stilistische Mittel, Formelhaftigkeit, Bildlichkeit und Mittel der Sinnübertragung. Das dritte Kapitel ist die Analyse der Sprichwörter.
20 aastat Tallinna börsi - areng ja tulevikuperspektiivid
(Tartu Ülikool, 2016) Ruus, Elis; Kantšukov, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
"Milleks see rääkimine…" - sotsiaaltöö ametnike käsitused vaikimisest tööalastes olukordades
(Tartu Ülikool, 2016) Vares, Aire; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kuidas tajutakse aega multitaskiva tööprotsessi käigus? Tartu töötajate näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Saul, Janika; Rebane, Kärt, juhendaja; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud töö eesmärgiks oli leida vastus küsimusele, kuidas tajutakse multitaskiva tööprotsessi käigus aega. Taoline probleemipüsitus on oluline, sest kuigi multitaskimist nähakse kõige üldistanumalt kui mitme asja tegemist samal ajal, siis erineb see ajaühik, mille raames sama aega silmas peetakse. Monokroomse ajatajumise puhul on multitaskiv tööprotsess erinevate tegude järgnev jada. Polükroomselt aega tajuvatele inimestele on tegu pigem pikema perioodina, mille raames viiakse läbi erinevaid tegusid ja mis lõppeb ülesande lõpliku sooritamisega. Dünaamiline aja tajumine on viis tajuda aega perioodina, mille raames sooritatakse erinevaid tegevusi, kas kordamööda või samaaegselt, sealjuures perioodi ei pruugi lõppeda ühe ülesande sooritamisega, sest järgmisega on juba alustatud. Töö esimeses osas, teoreetiliste lähtekohtade peatükis tõin välja üha kiireneva elutempo kujunemise tagamaad, mis omakorda on viinud vajaduseni mõista aega dünaamilisena. Ühedimensiooniline aja idee on midagi, millest tuleks tehnoloogia ajastul edasi vaadata – pidev ühenduses olek on muutnud aja tajumise staatiliselt ajutiseks ning paljudele ei ole aeg enam range ühesuunaline tegevuste järgnevus. Seejärel keskendusin ajasurve tekke mehhanismidele, mis on üheks multitaskiva tööprotsessi eelduseks. Multitaskimise esilekutsumiseks on lisaks seda soodustavatele isikuomadusele vaja stiimulit - välist või sisemist takistajat. Teoreetiliste lähtekohtade peatükk lõppes multitaskivat tööprotsessi kirjeldavate käitumisviiside ja strateegiate ülevaatega. Seejärel püsitasin uurimisprobleemi ja tõin selle avamiseks kasutatud uurimisküsimused. Intervjuu tulemuste analüüsimiseks lõin kitsaste kategooriate süsteemi, mida ma hiljem süstemaatiliselt laiemateks kategooriateks klasterdasin. Läbiviidud intervjuude tulemusena ilmnes, et multitaskimise mõiste ja aja tajumise puhul jagunetakse kaheks – nende jaoks, kes mõistavad multitaskimist kui mitme asja tegemist samal ajal, aga ei pea seda sealjuures võimalikuks, on aja tajumine selgelt monokroomne. Nende jaoks, kes tajuvad aega dünaamilise või polükroomsena, et pea järjestikku sooritatud tegusid multitaskimiseks. Taoline vahet tegemine on märk sellest, et isegi kui multitaskimise mõiste avamiseks kasutatakse identseid sõnu, ei mõisteta nendega samu olukordi. Taoline eristumine on oluline teadmine, mida tuleks arvesse võtta multitaskimise uurimise tulemuste esitlemisel. Kui töö autor märgib, mis on multitaskimine, siis ei pruugi kõik seda samaselt mõista. Alles siis, kui tuua välja, mis ei ole multitaskimine, on võimalik vahet teha, kuhu autor oma ideede ja tulemustega sobitub. Kuniks sellist vastandumist välja ei tooda, ei ole multitaskiva tööprotsessiga tegelevate autorite töödega tutvudes kindlustunnet, et asju nähakse samamoodi. Ajataju vaevalt, et vaid sõnadega muuta õnnestub. Selle heaks näiteks on intervjuudes avaldatud arvamused, kus monokroomselt aega mõtestavad inimesed ei pea võimalikuks polükroomset aja tajumist. Nad küll saavad aru polükroomse aja ideest, kuid ei pea seda võimalikuks. Seetõttu peangi oluliseks, et selleks, et lugejale oleks uurimuse kontekst mõistetav, ongi vaja välja tuua just need kohad, mis piiritlevad selle, kuidas lugeja peaks antud tööd lugedes aega mõistma. Töös leidis käsitlemist ka multitaskiva tööprotsessiga seotud mehhanismide kaardistamine. Siinkohal leivad kinnitust peatükis 1.5 välja toodud mehhanismid: kui tööpäevas esineb hetki, mil tuleb otsustada, kas ja mil viisil multitaskida, siis tehakse otsus eelkõige põhinedes ülesande kiireloomulisusele (tähtajast) ja päritolule (kellelt ülesanne või informatsioon saadi). Vastust taolisele probleemipüstitusele nagu “Kuidas tajutakse multitaskiva tööprotsessi käigus aega?“ on huvitav, kuid keeruline saavutada. Ainuüksi üheksa inimese intervjuu põhjal on lubamatu üldistada tulemusi laiemale üldsusele. Kuid vastuse kordumisest võib järeldada, et ma sain kaardistada vähemalt osa enamlevinud ideedest ajataju kohta. Siiski, oleks vajalik läbi viia suuremahulisem uurimus, mille põhjal oleks ehk võimalik välja tuua kindlamaid seoseid erineva aja tajumisviiside ja multitaskimise mõistmise, võimalik, et ka käitumisviiside vahel. Selle tulemusena oleks võimalik välja töötada raamistik, mis kaasaks kõiki multitaskimist puudutavaid uurimusi ning selgitaks, miks mõned omavahel kattuvad, samas kui teised nende kõrvale ei sobitu või lausa vastanduvad. Käesolev bakalaureusetöö on minu jaoks esimene samm sellel põneval suunal.
Süüria pagulaste mõju peamiste Euroopa Liidu sihtriikide majandustele
(Tartu Ülikool, 2016) Kalma, Mari; Eamets, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Isikuandmete kaitse inkassoteenuse osutajate poolt Eestis
(Tartu Ülikool, 2016) Antonova, Anastasia; Oja, Merli, juhendaja; Kell, Aleksei, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.
Redokssensitiivsed elemendid Balti basseini Ediacara-Kambriumi settekivimites
(Tartu Ülikool, 2016) Sepp, Liina; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15-16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis: uuringu raport
(Tallinn, 2016) Vorobjov, Sigrid; Tervise Arengu Instituut
Huvijuhtide arusaam oma osast õpilaste üldpädevuste kujundamisel : lõputöö
(TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, 2016) Kaun, Mirjam; Pedastsaar, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja
Androidi rakendus kohtumiste korraldamiseks
(2016) Risti, Juhan-Rasmus; Srirama, Satish Narayana; Liyanage, Liyanage Don Mohan Devapriya
This bachelor’s thesis describes the creation of an Android application which is used to create and organise meetings in a fast and easy manner.\n\rThe resulting application gives a full overview of a user’s meetings, lets effortlessly create new meetings and to invite contacts to join. The main uniqueness of the application lies in the feature that the user has multiple options when choosing a location for a meeting. For example, it is possible to get automatic recommendations from the application based on the positions of the participants. In addition, the application enables users to track the positions of other participants in real-time, if the participants choose to share it.\n\rThe application is also compared against other similar and popular applications. It is found that the other applications do not offer similar location recommendation or participant position tracking features. On the other hand, the other applications have a wide user base and some functionalities the new application does not offer yet.
Mäestikutreeningu kasutamine kesk- ja pikamaajooksus
(2016) Mitt, Raido; Mooses, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Kehakultuuriteaduskond; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut
E-residendi poolt juhitava eesti äriühingu tulu maksustamine
(Tartu Ülikool, 2016) Õismaa, Rauno; Lopman, Villy, juhendaja; Lehis, Lasse, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.
Koolide eestvedamise eripärad Tartu linna ja maakonna üldhariduskoolides
(Tartu Ülikool, 2016) Savi, Signi; Kivipõld, Kurmet, juhendaja; Türk, Kulno, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Õiglase kaubanduse mõju väikeeksportööridele Lõuna-Aafrika Vabariigi naisettevõtjate näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Olveti, Kerttu; Reino, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Flipped classroom. A case study of Estonian basic school EFL classes
(Tartu Ülikool, 2016) Rospu, Reet; Zagura, Natalja, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
The aim of the study was to determine the efficiency of using classroom and home flipped environment in Estonian basic school EFL classes. Flipped Classroom methodology has been in the centre of discussion in recent years for it provides a combination of learning theories that have been thought to be incompatible. There may be tasks in language learning and teaching that need passive absorption of predefined knowledge; on the other hand, learners are changing and new technology is a natural part of the surrounding environment from as early as pre-school and kindergarten which has changed the concepts of education. Learning and teaching process is more effective, when learners are participating actively using their creativity in knowledge and skills construction and when learning goals are determined by the learners. When planning learning process it is vital that the chosen strategy would cause learning and in the centre of it were an active learner. The thesis consists of two chapters. In the first chapter background information on Computer Assisted Learning, Blended Learning and Flipped Classroom Methodology is provided and the benefits and difficulties in implementing the Flipped Classroom Methodology in EFL classes are discussed. Guidelines for implementing the Flipped Classroom methodology are provided and some case studies are discussed. In the second chapter a case study conducted on implementing the Flipped Classroom Methodology in EFL classroom is discussed and the methodology of the study is provided. The activities created for the case study, the process of implementing them and other activities in lessons are discussed, qualitative data analysis is used, the reflections on the process and experience is provided. The results of the survey are reviewed and followed by a discussion and conclusion.
Pacing strategy of the finishers of World major marathon series
(Tartu Ülikool, 2016) Kais, Ülari; Mooses, Martin, juhendaja; Mooses, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool.|bKehalise kasvatuse ja spordi õppekava
Edge information based object detection and classification
(Tartu Ülikool, 2016) Tarvas, Karl; Anbarjafari, Gholamreza; Rasti, Pejman; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
This thesis presents work regarding the development a computationally cheap and reliable edge information based object detection and classification system for use on the NAO humanoid robots. The work covers ground detection, edge detection, edge clustering and cluster classification, the latter task being equivalent to object recognition. Numerous novel improvements are proposed, including a new geometric model for ground detection, a joint edge model using two edge detectors in unison for improved edge detection, and a hybrid edge clustering model. Also, a classification model is outlined along with example classifiers and used values. The work is illustrated graphically where applicable.