Sirvi Kuupäev , alustades "2017-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2017 nr 11
(Tartu : Tartu Ülikool, 2017-12) Siil, Virgo, peatoimetaja
Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives
(2017-12-04) Rootalu, Kadri; Tooding, Liina-Mai, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Abielude sõlmimise ja lagunemise trendid on pidevalt nii teaduslike kui maailmavaateliste väitluste tulipunktis. Käesolevas töös vaadatakse abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist. Selleks kasutatakse kahe sotsioloogilise uuringu andmeid: „Ühe põlvkonna elutee“, milles jälgitakse 1983. aasta keskkoolilõpetajate edasist eluteed kuni aastani 2005 ning uuring „Laste väärtus ja põlvkondadevahelised suhted“, mille Eesti andmed koguti aastal 2009. Uuringute käigus selgus, et suurt rolli lahutuse riski puhul mängib abiellumisvanus. Suurema tõenäosusega lahutatakse nooremas vanuses sõlmitud kooselud, registreeritud abielud on stabiilsemad kui vabaabielud. Samuti on väiksem lahutuse risk sellistes peredes, kus kasvavad ka lapsed. Abikaasade hariduse mõju lahutuse riskile on tunduvalt väiksem. Uuringust selgus, et naiste puhul haridustase lahutuse riski ei mõjuta. Meeste puhul oli kõrgharidusega vastajatel veidi väiksem lahutuse risk. Töös otsiti ka vastust küsimusele, kas ja kuidas vanemate lahutus mõjutab noore inimese eluplaane ja tegelikku eluteed. Selgus, et vanemate lahutuse mõju on nähtav eriti tüdrukute puhul. Lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud plaanivad varem kodust välja kolida kui kahe koos elava vanemaga kasvanud tüdrukud. Tegelikult kodust väljakolimise vanustes siiski erinevusi ei leidunud. Küll aga oli näha, et lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud hakkavad oma peret looma nooremas vanuses. Seega, tehtud plaanid ja tegelikud elusündmused olid vanemate lahutusest mõjutatud eri viisil. Samuti vaadati töös, kuidas mõjutab päritolupere noorte inimeste hoiakuid abielulahutuste suhtes. Uuringust selgus, et 15-aastaste laste hoiakud abielulahutuste suhtes ei sõltunud suurel määral nende emade hoiakutest lahutuste suhtes ega ka kasvupere tüübist. Tundub, et tegemist on noorte jaoks piisavalt isikliku teemaga, kus otsused langetatakse peamiselt ise.
Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis
(2017-12-04) Rämmer, Andu; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Väitekiri käsitleb siiret Ida-Euroopa kontekstis kiireid poliitilisi ja majanduslikke ümberkorraldusi hõlmanud transitsiooni ja sellele järgnenud transformatsiooni tähenduses. Sotsiaalses tunnetuses avaldub siire konfliktina ühiskondlike nähtuste ühiseks mõtestamiseks kasutatavate nõukogudeaegsete ning läänelike väärtuste ja hoiakute vahel. Analüüsisin sotsiaalse tunnetuse muutusi Eestis kolmes valdkonnas: poliitilised hoiakud, tööväärtused ja teaduskultuur. Töö väärtuslikkus seisneb siirdekultuuri uurimises pikal ajavahemikul, aastail 1990–2011. Doktoritöö eripära on ka ainulaadsete longituudsete andmete kasutamine, mis võimaldas uurida väärtushinnangute kujunemist nn võitjate põlvkonnas samade üksikisikute tasandil. Eestimaalaste seas valitsesid kogu siirdeaja jooksul toimetulekuväärtused eneseväljenduslike üle. Enim muutusid väärtushinnangud pärast 1990. aastate alguse radikaalseid reforme ja 2008. aasta ülemaailmset majanduskriisi. Nõukogude võimu all lühemalt elanud eestlaste toetus konkurentsiühiskonna väärtustele oli suurem kui eestivenelastel. Tänu eestlaste sümbolilistele ressurssidele oli toimetulek siirdega nende jaoks lihtsam kui eestivenelaste jaoks. Siirdeaja jooksul lähenesid mitmed eestlaste ja eestivenelaste väärtushinnangud. Tööväärtustest tähtsustati kogu siirdeaja jooksul kõige rohkem hea töötasu teenimise võimalusi, oluliseks peeti ka kindlat töökohta. Kogu siirdeaja jooksul väärtustasid naised sotsiaalseid tööväärtusi meestega võrreldes rohkem. Peale selle hakkasid naised siirdeajal meestega võrreldes kõrgemalt hindama tööd, kus avanesid nii enesetäiendamise kui ka oma võimete kasutamise võimalused. Muutusi heade teenimisvõimaluste ja kindla töökoha olemasolu väärtustamises ennustasid rahvus ning eri haridus- ja töö- ning elutee näitajad. Eestimaalased hindasid teaduse ja tehnoloogia rolli ühiskonnas väga kõrgelt. Uutest tehnoloogiatest arusaamade kujunemine olenes inimeste erialastest teadmistest ja kokkupuudetest selle valdkonnaga.
Utilization of osteoporosis medicines, medication adherence and the trend in osteoporosis related hip fractures in Estonia
(2017-12-05) Laius, Ott; Maasalu, Katre, juhendaja; Kõks, Sulev, juhendaja; Märtson, Aare, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Osteoporoos on krooniline haigus, mida iseloomustab luukoe ainevahetusprotsesside kaldumine luukoe lammutamise poole võrreldes luukoe moodustumisega. Sellest tulenevalt muutuvad inimese luud nõrgaks ning võivad kergesti murduda. Osteoporoosi raviks on olemas efektiivsed ravimid, mis tugevdavad patsientide luukude ning aitavad selle kaudu ära hoida luumurdude teket. Rahvusvahelistest kliinilistest uuringutest teame, et edukas luumurdude arvu vähendav osteoporoosiravi on pikaajaline ning peaks vältama vähemalt kolm aastat. Kuid kõik patsiendid ei võta ravimeid nii nagu arst on neile määranud. Seda, kuidas patsient arsti poolt välja kirjutatud ravimeid tarvitab ning etteantud annustamise skeemi täidab nimetatakse ravijärgimuseks. Madal ravijärgimus on peamine põhjus, miks patsiendid ei saa ravimitest loodetud kasu. Piisavaks peetakse vähemalt 80% ettenähtud raviannuste võtmist, et osteoporoosiravimi kontsentratsioon patsiendi veres oleks vajalikul tasemel ja ravi tulemus efektiivne. Käesolev doktoritöö uuris osteoporoosiravimite kasutamist, ravijärgimust ning võimalikku mõju osteoporoosist tingitud luumurdude trendile Eestis. Tuvastati, et osteoporoosiravimite kasutamine tõusis oluliselt 2000ndate aastate keskel ning sellele järgnevatel aastatel hakkas reieluu proksimaalse osa murdude arv vähenema. Samuti leiti, et osteoporoosiravimite üldine kasutamine ning keskmine ravimi päevadoosi maksumus muutusid uuringu vältel erisuunaliselt. Viidates, et ravimite hinna langus mõjutab positiivselt ravimite kasutamise üldist taset Ligikaudu 25% patsientidest ei alustanud osteoporoosi ravi ja ei ostnud välja juba esimest retsepti või ostsid ravimi välja ainult ühe retseptiga. 36% ravi alustanud patsientidest võttis vähemalt 80% neile määratud raviannustest vähemalt ühe aasta vältel ning ainult 20% patsientidest tegi seda kolme aasta vältel. Osteoporoosiravimitele tehtud kulutustest 40% läks patsientide raviks, kes ei võtnud piisavat hulka raviannuseid (vähemalt 80%) või kelle ravikuuri pikkus oli alla aasta ning seega ei saanud ravist oodatavat kasu.
Textual and Linguistic Variation in Latin Inscriptions in Estonian Churches
(2017-12-06) Arukask, Anni; Kriisa, Kaidi; Lotman, Maria-Kristiina; Truusalu, Tuuli Triin; Uudevald, Martin; Mänd, Anu; Viiding, Kristi
Kõik kordub, ka hall, soe ja märg sügis
(Maaleht, 2017-12-07) Kallis, A.
In graptolite argillite methanogenesis is related to methanogenic archaea
(2017-12-11) Menert, A.; Korb, T.; Ilves, H.; Kivisaar, M.
О метаязыке Юрия Лотмана: проблемы, контекст, источники
(2017-12-11) Салупере, Сильви; Аврамец, Ирина, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Silvi Salupere doktoritöö “Juri Lotmani metakeelest: probleemid, kontekst, allikad” uurib Juri Lotmani metakeele geneesi, dünaamikat, muutusi ja arenguid. Töö keskendub Lotmanile kui semiootikule, st vaatluse alt jääb välja eelstrukturalistlik periood. Eelkõige rahulolematus tolleaegse kirjandusteaduse esitusviisidega viis Lotmani tõdemuseni, et kirjanduse uurimine peab saama teaduseks. Jälgitakse Lotmani metakeele suhestumisi strukturalistliku ja semiootilise, matemaatika ja informatsiooniteooria, küberneetika ja lingvistika mõistetega. Näidatakse, kuidas strukturaalpoeetikast, kunstitekstide analüüsist kasvas välja kultuurisemiootika ja kuidas kultuuri enda mõiste muutus järjest “subjektiivsemaks”, päädides arusaamaga kultuurist kui kollektiivsest intellektist. Dissertatsioon käsitleb Lotmani metakeelt tervikliku süsteemina, mille modelleerimisel lähtutakse Lotmani poolt esitatud semiootilise süsteemi dünaamilisest mudelist, mis ehitub vastandustele staatika–dünaamika, süsteemne–mittesüsteemne, ühetähenduslikkus–ambivalentsus, tuum–perifeeria, kirjeldatud–mittekirjeldatud. Lotmani viimasel elukümnendil oli tema huvikeskmes just nende vastanduste teine pool, küsimus sellest, kuidas adekvaatselt kirjeldada mittediskreetset, kontinuaalset, mittesüsteemset – nn “kontrastne semiootika”, kus kohtuvad teadus ja kunst, loogika ja retoorika.
Microbial consortia with biodegrading potential from Estonian graptolite argillite
(2017-12-11) Korb, T.; Menert, A.; Ilmjärv, T.; Kivisaar, M.
Nucleic acid amplification from crude clinical samples exemplified by Chlamydia trachomatis detection in urine
(2017-12-13) Krõlov, Katrin; Langel, Ülo, juhendaja; Tulp, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI) on oluliseks koormaks tervishoiusüsteemile. Iga päev nakatub nendesse üle miljoni inimese maailmas. Ainuüksi Chlamydia trachomatise uute juhtumite arv ulatub 130 miljonini aastas. STLI-de diagnoosimine on keeruline, sest enamus nendest ei põhjusta sümptomeid. Samas ravimata jäänud suguhaigused võivad viia krooniliste põletikkeni ning avaldada selle kaudu olulist mõju inimese reproduktiivsele tervisele. Kõrgesse riskigruppi kuuluvate inimeste testimine on ennast tõestanud efektiivne strateegia STLI-de leviku piiramiseks ning nendega seonduvate tüsistuste vältimiseks. Profülaktiline STLI diagnostika vajab aga usaldusväärseid ja kiireid lahendusi, mille puudumist peetakse peamiseks STLI-de laialdase leviku põhjuseks. Tsentraalsetesse laboritesse koondunud nukleiinhapete amplifikatsioonil põhinevad meetodid pakkuvad väga täpseid diagnostika tulemusi. Nende miinuseks on aga kõrge hind, infrastruktuuri vajadus ja pikk ooteaeg tulemuseni. Alternatiivina on kasutusele võetud mitmed ühekordsed kiirtestid, mis enamasti võimaldavad diagnoosida haigustekitaja olemasolu poole tunniga ning ei vaja spetsiifilist aparatuuri. Praegu turul olevad immunoanalüüsil põhinevad C. trachomatise kiirtestid ei suuda aga pakkuda vajalikku diagnostilist täpsust. Suur valenegatiivsete vastuste arv piirab nende laialdast rakendamist. Käesolevas töös uuritakse võimalusi nukleiinhapete amplifikatsiooni rakendamiseks ühekordselt kasutatavates diagnostika kiirtestides. Töös näidatakse, et isotermilise amplifikatsiooni kasutamine võimaldab asendada nukleiinhapete puhastamise etappi lihtsa proovi eeltöötlusega, võimaldades seega amplifikatsiooni otse kliinilistest proovidest. Uus metoodika on lihtne, sobib instrumendi-vabaks rakendamiseks ning võimaldab saada diagnostilist vastust poole tunni jooksul. Lisaks näitas kliiniline uuring, et selle diagnostiline täpsus on oluliselt suurem C. trachomatise immunoloogilistest kiirtestidest.
Closed maximal regular one-sided ideals in topological algebras
(2017-12-13) Tammo, Paul; Abel, Mart, juhendaja; Abel, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Topoloogilise algebra ehituse uurimisel on kasulik tunda selle kinniseid ideaale. Sealjuures on eriti hea teada, millised maksimaalsetest ideaalidest on kinniseed. Üks lihtsamaid topoloogilisi algebraid on kompaktsel Hausdorffi ruumil defineeritud pidevate funktsioonide algebra, mis on varustatud ühtlase koondumise topoloogiaga. Selle kommutatiivse topoloogilise algebra kinnised ideaalid kirjeldati eelmise sajandi esimeses pooles. Hiljem on kirjeldatud kinniseid maksimaalseid ideaale paljudes teistes topoloogilistes algebrates. Väitekirjas uuritakse ühe- ja kahepoolseid ideaale üldiste topoloogiliste algebrate pere poolt defineeritud pidevate lõigete topoloogilses algebras. Kui pere indeksite hulk on täielikult regulaarne Hausdorffi ruum, saadakse kõigi kinniste ja kinniste maksimaalsete ühepoolsete ideaalide kirjeldus. Kui pere indeksiteks on topoloogise algebra A kõigi kahepoolsete ideaalide hulk, saadakse tingimused, mille korral saab A esitada selle pidevate lõigete algebra kõikjal tiheda alamalgebrana. Lisaks sellele esitatakse A ka teatud pidevate kujutuste algebra kõikjal tiheda alamalgebrana. Kui indeksid on topoloogilise algebra A kõikide kinniste maksimaalsete regulaarsete vasakpoolsete (parempoolsete) ideaalide poolt defineeritud primitiivsed ideaalid, saadakse A kõigi kinniste maksimaalsete regulaarsete ühepoolsete ideaalide kirjeldus. Nende tulemuste rakendusena saadakse vasakpoolse ja parempoolse topoloogilise Jacobsoni radikaali kirjeldus, mille abil antakse tingimused nende radikaalide võrdumiseks. See on osaline vastus B. Yoodi poolt 1964. aastal püstitatud probleemile.
Improving accuracy of survey estimators by using auxiliary information in data collection and estimation stages
(2017-12-13) Lumiste, Kaur; Traat, Imbi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Valikuuringute keskkond on pidevas muutuses ja arenev. Pidevalt arendatakse uusi uuringute disaine, mis üritavad lahendada uuringufirmade ühe süvenevaid probleeme, nagu langevad vastamismäärad, vähenevad uuringute eelarved ja vastajate suur koormus küsitluste paljususe tõttu. Enamus uuemaid meetodeid kasutab abiinformatsiooni – informatsioon kõikide üldkogumi elementide kohta, mida saab kasutada kõigis uuringu etappides. Käesolevas dissertatsioonis on fookuses andmete kogumise ja hindamise etapid. Andmete kogumisel paratamatult ei saada kõikide valimi elementide vastuseid kätte ehk tekib kadu. Lõplik vastanute hulk pole seetõttu esinduslik üldkogumi suhtes. Kohanduvate disainide korral sekkutakse andmete kogumise protsessi ja juhitakse vastajate kaasamist abitunnuseid kasutavate indikaatoritega, et saavutada esinduslikum vastanute hulk hindamise etapiks. Töös kasutame tasakaalu indeksit, mis mõõdab abitunnuste keskmiste erinevust vastanute hulgas ja valimis. Tasakaalu indeksi abil andmete kogumise suunamist nimetame tasakaalustamiseks. Väitekirjas esitame teoreetilisi tulemusi, mis näitavad tasakaalustamise positiivseid tagajärgi. Näitame, et kahel erijuhul leidub seos tasakaalu indeksi ja kao poolt tingitud nihke vahel, ning tasakaalustamise püüdlused andmete kogumise etapis vähendavad suure kaost tingitud nihke tekkimise riski. Kui hindamise etapil saame lisa abitunnuseid, näiteks välitööde protsessis tekkivad andmed, siis abitunnuste vektor erineb andmete kogumise ja hindamise etappidel. Töös tuletame valemid, kus saame lisa abitunnuste mõju välja tuua ja uurida. Üks võimalik abiinformatsiooni allikas on varasemad küsitlusuuringud. Töös uurime juhtu, kus tahame hinnata kahe tunnuse järgi ristklassifitseeritud osakogumites uuritavaid tunnuseid ja saavutada kooskõla teistest uuringutest pärineva marginaalsete osakogumite infoga. Käsitletakse kahte võimalikku meetodit ja antud erijuhu jaoks on tuletatud valemid. Kõik tulemused on illustreeritud simulatsioonide abil.
Evolutionary ecology of insect growth: from geographic patterns to biochemical trade-offs
(2017-12-20) Meister, Hendrik; Tammaru, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Senimaani pole selge, miks on iga putukaliik just sellise kehasuurusega, nagu me teda näeme looduses. Suurem kehasuurus on kasulik, kuna suurematel emastel on enam järglaseid. Samas peab suurest kehast olema ka mingit kahju, muidu toimuks evolutsioonis kehasuuruse pidev suurenemine. Erinevate geograafiliste populatsioonide võrdlemisest võib olla abi mõistmaks, kuidas looduslik valik kehasuurust mõjutab. Kui kuskil on isendid samast liigist suuremad, võime seostada seda erinevust keskkonnaga. Võime ka uurida, mil moel putukad suuremaks kasvavad ja seeläbi jõuda jälile, miks nad seda teevad, aga mujal jällegi ei tee. TÜ entomoloogid kasvatasid Lõuna- ja Põhja-Euroopast (41°N-65°N) pärit kuue ööliblikaliigi röövikuid laboris termokambrites. Katsete eesmärgiks oli võrdlevalt hinnata eri laiuskraadidelt pärit sama liiki putukate geneetilist varieeruvust elukäigutunnustes ja immuunsuses. Üllatuslikult leiti, et Lõuna-ja Põhja-Euroopast pärit isendid kasvad ühtemoodi, vaatamata suuremale kehasuurusele lõunas. Lõunapoolsed liblikad saavutasid suurema kehasuuruse pikema arenguajaga. Samas mida kauem arenetakse, seda pikemat aega ollakse eksponeeritud (lindudepoolsele) kisklussurvele, mistõttu väheneb võimalus jõuda nukkumiseni. See võiks olla üks suurema kehasuuruse kulusid. Putukate kehasurus ja arengukestus sõltub ka temperatuurist. Töös leiti, et temperatuur mõjutab liigikaaslaseid samamoodi: geneetilist varieeruvust temperatuuride mõjudega hakkama saamiseks on vähe. Putukad ei pruugi seetõttu kiiresti kohastuda muutuvate keskkonnatingimustega. Samas leiti populatsioonidevahelisi erinevusi immuunsuses: põhjapool näib immuunvõime olevat tugevam. Seda ehk seetõttu, et seal on olnud suurem vajadus võidelda bakteriaalsete nakkustega
Reproduction and behaviour of the endangered European mink (Mustela lutreola) in captivity
(2017-12-20) Kiik, Kairi; Tammaru, Toomas, juhendaja; Maran, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Euroopa naarits on kriitiliselt ohustatud imetaja, mis on loodusest kadumas. Päästmaks liiki väljasuremisest hakati naaritsaid pidama loomaaedades. Vangistuses on loomade paljundamine keeruline, kuna sealne keskkond erineb looma looduslikust elupaigast. Loomaaias elavatel naaritsatel on täheldatud probleeme sigimisega. Paljud ei saa järglasi, mis võib saada saatuslikuks asurkonna jätkusuutlikkusele. Käesolevas doktoritöös uurisin, miks on naaritsa sigimine loomaaias ebaedukas ja kuidas leida probleemile lahendus. Olukorrast parema ülevaate saamiseks uurisime, mis mõjutab pesakonna suurust ja poegade tõenäosust ellu jääda. Leidsime, et olulised on ema vanus ja kaal, kuid muidu oli emaste sigimisedu sarnane. Lisaks uurisime emase hormonaaltsüklit indlemise ja tiinuse ajal. Tulemused olid ootuspärased, hormonaaltsükkel järgis liigile tüüpilist rada. Me ei leidnud tõendeid, et paaritamiskatsete ebaõnnestumise põhjust tuleks otsida emastest. Leidsime, et ebaedu sigimisel on seotud vangistuses sündinud isastega. Mõni isane on paaritamiskatses emase vastu agressiivne või siis neil puudub indleva emase vastu huvi. Mõistmaks isaste käitumist vaatlesime naaritsate lapsepõlve – uurisime poegade vahelisi suhteid pesakonnas kasvamise ajal. Paljudel imetajatel on tõendatud, et varajane keskkond mõjutab isendi käitumist täiskasvanueas. Me ei leidnud, et naaritsatel oleks pesakonnaperioodil ebanormaalset käitumist. Nagu igati kohane, kulus poegade põhiaeg mängule. Agressiivsust ei olnud palju ja see ei tõusnud ajas. Pesakonnad ei erinenud käitumismustrilt üksteisest, seega ei leidnud me hälbiva poegade käitumisega pesakondi, mis oleksid võinud ebasobiva sigimiskäitumise tekkimist seletada. Töötasime välja metoodika naartisate iseloomutüüpide määramiseks, sest üha enam soovitatakse, et loomadesse tuleks loomaaias suhtuda neist igaühe iseloomu arvestades. Leidsime, et naaritsaid saab eristada julguse, uurivuse ja sotsiaalsuse alusel . Meie töös ilmnes, et probleemid sigimishooajal on seotud eelkõige vangistuses sündinud isastega, nende põhjuseid peaks otsima mujalt kui pesakonnaperioodist, abi võiks olla iga looma iseloomu tundmisest. Saadud tulemused on oluliseks alusteadmisteks töös, mis on suunatud naaritsate tehiskeskkonnas pidamise edukuse tõstmisele.
Habitat use and trophic interactions of native and invasive predatory macroinvertebrates in the northern Baltic Sea
(2017-12-20) Kuprijanov, Ivan; Kotta, Jonne, juhendaja; Herkül, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Röövtoidulised suurselgrootud, peamiselt vähilaadsed, on rannikumere toitumisvõrgustikes oluliseks lüliks põhjaelustiku ja kalade vahel ning ühtlasi nad reguleerivad väiksemate selgrootute arvukust. Läänemere põhjaosas elas selle rühma esindajaid seni ainult kaks liiki – läänemere krevett (Palaemon adspersus) ja põhjamere garneel (Crangon crangon). Hiljuti lisandusid neile kohalikele liikidele kaks võõrliiki – elegantne krevett (Palaemon elegans) ja rändkrabi (Rhithropanopeus harrisii). Kohalike ja võõrliikidest röövtoiduliste suurselgrootute leviku, elupaigaeelistuste ja toitumise uurimiseks kasutati olemasolevaid põhjaelustiku leviku andmeid, spetsiaalselt uuritavatele liikidele suunatud proovide kogumist loodusest ja laborikatseid, kus rakendati muuhulgas loomade raadiomärgistamist. Võõrliigist kreveti levik oli ulatuslikum kui kohalike krevettide levik. Võõrliik oli kohalike krevettidega võrreldes enam seotud elupaikadega, millele on iseloomulikud etrofeerumise tunnused (kõrge toitainete kontsentratsioon, lühiealiste niitjate vetikate suur hulk). Krevettide toitumisuuringud näitasid, et uuritud Palaemon liikide toitumisintensiivsus ja toidu kooseis ei erinenud. Seega on kohaliku ja võõrkreveti roll rannikumere toiduvõrkudes sarnane, ent võõrliik võib troofilisi suhteid ümber kujundada piirkondades, kus kohalikud krevetid puuduvad. Kõige kitsama elupaigakasutusega oli põhjamere garneel ja Palaemon liikidest oli võõrliigi P. elegans spetsialiseerumise tase mõnevõrra kõrgem kui kohalikul liigil. R. harrisii eelistas põisadruga (Fucus vesiculosus) elupaika mis viitab sellele, et põisadruga elupaik pakub krabile aastaringset stabiilset elupaika ja et mitmekesine põhjakooslus võib saada seetõttu krabidest oluliselt mõjutatud. Doktoritöö tulemused näitasid, et elupaikade iseloom ja seisund mõjutab kohalike ja võõrliikide levikumustreid ning võõrliikidest selgrootute kiskjate saabumine ja kiire levila laienemine Läänemere põhjaosas toovad kaasa täiesti uue ökoloogilise funktsiooni (suuremõõtmeline kiskja) või juba varem regionaalselt esinenud funktsiooni leviku piirkondadesse, kus see varem puudus.
Ilm viskas vempe ja tegi tempe, kõikjal
(Maaleht, 2017-12-28) Kallis, A.