Sirvi Kuupäev , alustades "2020-07-13" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Supporting teachers’ professional development through guided reflection procedure
(2020-07-13) Allas, Raili; Leijen, Äli, juhendaja; Toom, Auli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskond meie ümber muutub kiiresti, mis eeldab meilt kõigilt oma teadmiste ja oskuste pidevat arendamist ja uuendamist. Eriti oluline on järjepidev professionaalne areng õpetajate jaoks. Nimelt peavad nemad lisaks iseenda täiendamisele toetama õpilasi, et ka neist kujuneksid tuleviku professionaalid, kes on võimelised kohanema praegusel hetkel etteennustamatute ühiskonna ootuste ja vajadustega. Seega pööratakse kogu maailmas aina enam tähelepanu õpetajate arengu toetamisele. Sealjuures muutub ka meie õpetajaskond aina mitmekesisemaks, mis tähendab, et toetust vajavad õpetajad on oma ettevalmistuselt ja ka vajadustelt väga erinevad. Haridusteadlased on üksmeelel, et õpetaja arengu võtmekomponendiks on refleksioon, mis tähendab oma tegevuse mõtestamist, et seostada erinevad teadmised ja kogemused ühtseks tervikuks, rakendamaks neid tulevikus oma tegevuste ja otsuste juhtimisel. Samuti on erinevates uuringutes välja toodud aspektid, mis aitavad tõhusalt reflekteerida – videosalvestiste kasutamine, tähenduslike olukordade mõtestamine, koos kaaslasega reflekteerimine, suunavate küsimuste kasutamine. Samas ei ole aga piisavalt meetodeid, mis eelpool nimetatud aspektid ühtseks tervikuks seoks nii, et need sobiksid erineva kogemusega õpetajate toetamiseks. Käesolev doktoritöö tutvustab suunatud refleksiooni protseduuri ja uurib, kuidas see toetab erineval professionaalse arengu etapil olevaid õpetajaid. Selleks tegid 21 õpetajakoolituse üliõpilast ja 80 õpetajad väljatöötatud refleksiooniprotseduuri läbi ja andsid tagasisidet, kuidas nad tajusid selle tugevusi ja kitsaskohti. Samuti analüüsiti üliõpilaste poolt refleksiooniprotseduuri läbitegemisel loodud refleksioone. Uurimuse tulemused näitasid, et erineva kogemusega õpetajad tajuvad väljatöötatud suunatud refleksiooni protseduuri kasulikuna. Eelkõige hindavad õpetajad võimalust enda õpetamist videosalvestiselt näha, korduvalt oma kogemusi mõtestada, koos kaaslasega reflekteerida ning keskenduda oma tugevustele. Lisaks näitas üliõpilaste refleksioonide analüüsimine, et jõustavate olukordadele keskendumine toetab reflekteerimist. Doktoritöö praktilise väärtusena antakse soovitused, mida arvesse võtta õpetajakoolituse üliõpilaste ja õpetajate toetamisel.
Focal species in wetland restoration
(2020-07-13) Soomets, Elin; Lõhmus, Asko, juhendaja; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Märgalakooslused on tuntud oma liigirikkuse ja eripäraste ökosüsteemide poolest. Inimtegevuse tagajärjel on looduslike märgalade pindala maailmas vähenenud 20. sajandist alates enam kui 50%. See on omakorda viinud paljude märgalasid asustavate liikide arvukuse languseni, s.h. niidukahlajad ja kahepaiksed, keda käsitletakse ka antud doktoritöös. Käesolevas töös uuritakse erinevate märgalaelupaikade (tiigid, märjad hooldatud rannaniidud ja metsanduse eesmärgil kuivendatud siirdesoometsad) taastamist Eestis, lähtudes elupaigatundlikest suunisliikidest. Erinevat tüüpi (looduslikud, inimtekkelised, spetsiaalselt kahepaiksetele rajatud) väikeveekogude liigilise koosseisu ja struktuuri uuringust selgus, et kõige liigirikkamad on peamiselt harivesilikule rajatud veekogud. See tähendab, et harivesiliku tarbeks väikeveekogude taastamine ja rajamine loob sobivaid elupaiku ka teistele (pool)veelistele liikidele. Rannaniitude uuringus leiti, et ohustatud kahlajaliikidele (eriti niidurüdile) on sobivaimaks pesitsuspaigaks suurepindalalised ja laiad karjatatavad rannaniidud, kus puuduvad puud ning leidub ajutisi madalaveelisi lompe. Samuti oli neil niitudel arvukamalt kahepaikseid ja mitmekesisem soontaimestik. Tugevalt kuivendatud siirdesoometsade looduslikkuse taastamine osalise metsaraiega näitas, et kraavide varjulisuse vähenemise järgselt kasvas raba- ja rohukonna sigimisaktiivsus drastiliselt. Kraavide sulgemisest tingitud veerežiimi muutuse tagajärjel tekkisid osaliselt üleujutatud alad ja lombid, mis järgnevatel aastatel muutusid pruunide konnade eelistatud sigimispaikadeks. Doktoritöös selgub, et erinevates märgalasüsteemides on suunisliikide esinemise peamised tegurid sarnased: päikesele avatud veekogud või märgade laikudega suured killustamata niidualad. Mõnda neist tingimustest saab kiiresti taastada, näiteks võsa eemaldamise või kraavide sulgemisega. Siiski on tõenäoline, et eriti poollooduslikus keskkonnas (näiteks rannaniitudel või rajatud tiikide ümbruses), on vaja edasist võsastumist vältida pideva karjatamise või niitmisega. Suunisliikide kasutamise kohta märgalakoosluste taastamisel võib seega kokkuvõtvalt öelda, et ohustatud liikidele elupaikade taastamine tagab ka paljude teiste märgaladest ja vee-elupaikadest sõltuvate liikide suurema liigirikkuse.
Magnetic, electric and structural properties of atomic layer deposited zirconia-based nanolaminates and mixtures
(2020-07-13) Kalam, Kristjan; Tamm, Aile, juhendaja; Kukli, Kaupo, juhendaja; Kasikov, Aarne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Doktoritöös kasutati aatomkihtsadestamise meetodit, eesmärgiga valmistada multiferroidne nanoskaalas kile, ehk paarikümne nanomeetri paksune materjalikiht. Multiferroid on selline materjal, mis on üheaegselt nii ferromagnetiline kui ka ferroelektriline, st polariseerub nii välises magnet- kui ka elektriväljas ning on võimeline mõlemat polarisatsiooni säilitama ka välise välja eemaldamisel. Sellist materjali oleks võimalik kasutada uue põlvkonna nanoelektroonikas, näiteks mäluseadmete valmistamiseks. Aatomkihtsadestamise meetod valiti, kuna see on ennast tõestanud, kui üks sobivamaid viise üliõhukeste tahkiskihtide valmistamiseks ühtlase paksuse ja koostisega üle suure pinna. Kirjandusallikate põhjal oli teada, et materjali valmistamine, mis oleks üheaegselt nii ferromagnetiline kui ka ferroelektriline, ei ole lihtne ülesanne. Nimetatud nähtusi on tuvastatud ühe materjali samas faasis ainult ülimadalatel temperatuuridel ja/või suurtes materjalitükkides. Autorile teadaolevalt ei ole multiferroidi suudetud valmistada õhukese materjalikihina ning toimivana ka toatemperatuuril või kõrgemal. Mõlemad nimetatud tingimused on kindlasti tarvilikud, et rääkida võimalikest praktilistest rakendustest. Erinevates ZrO2 sisaldavates kiledes demonstreeriti osa kilede puhul ferromagnetilist hüstereesi ning osa käitus elektriväljas ferroelektrikule sarnaselt. Ühel juhul tuvastati ferromagnetiline ja ferroelektriline polariseeritavus samas kilenäidises. Järeldati, et kuigi traditsioonilisest ferromagnetismist rääkimiseks ei ole nanoskaalas metalloksiidkilede puhul põhjust, siis teatud juhtudel võivad siiski defektid, nagu näiteks hapnikuvakantsid, materjali ferromagnetilist käitumist põhjustada. Kuigi defektid raskendavad ferroelektrilise polarisatsiooni mõõtmist, võib leida nö. tasakaalupunkti piisava hulga defektide vahel, et saavutada ferromagnetiline polarisatsioon ja piisavalt vähese hulga defektide vahel, et ferroelektriline efekt ei jää veel täielikult piirpindadel tekkiva lekkevoolust tingitud polarisatsiooni varju. Autori arvates tuvastati selline olukord, kui defektirohke ferromagnetiline ZrO2 segati vähem defektse materjaliga HfO2, mille puhul võis kirjandusele toetudes oodata ferroelektrilisust.
Nocturnal water relations and predawn water potential disequilibrium in temperate deciduous tree species
(2020-07-13) Kangur, Ott; Sellin, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tavapäraselt uuritakse taimi päevasel ajal, kui toimub fotosüntees ning intensiivne veevahetus taime ja keskkonna vahel. Kuid paaril viimasel kümnendil on uurijate hulgas olulist tähelepanu pälvinud ka öine ja eriti koidueelne taimede veevahetus. Senini ei ole selgelt teada, millised faktorid ja kuidas mõjutavad öist ksüleemivoolu ehk vee liikumist vartes, lehtedel asuvate õhulõhede avatust öösel ja enne koitu ning lehe koidueelset veepotentsiaali, mida sageli kasutatakse mulla veestaatuse hinnanguna. Kasvuhoones üheksa parasvöötme puuliigi peal läbi viidud katse näitas, et mulla piisava veevarustuse korral on kiiremakasvuliste pioneerliikide öine õhulõhede juhtivus kõrgem kui aeglasekasvulistel liikidel. See reegel kehtib liikide puhul, mis asustavad parasvöötme niiskemaid ja jahedamaid piirkondi: harilik haab (Populus tremula), arukask (Betula pendula) ja sanglepp (Alnus glutinosa). Põuatingimustes liikide vahel erinevused õhulõhede juhtivuses kaovad. Eestis läbi viidud eksperimendi käigus kogutud andmed demonstreerisid hübriidhaaval (Populus tremula × P. tremuloides) erinevust lehe ja mulla veepotentsiaalide vahel ja öise ksüleemivoolu esinemist. Mõlema tunnuse positiivne sõltuvus atmosfääri kuivusest viitab selgelt asjaolule, et sel liigil on õhulõhed öösel avatud. Sellest tulemusest järeldub, et kuivemate ja soojemate ööde korral ei saa koidueelset lehe veepotentsiaali kasutada mulla veestaatuse hinnanguna. Lisaks tõestasid meie eksperimendid, et hübriidhaab on võimeline omastama kastevett lehtede pinnalt, mis võib koidueelset veepotentsiaali omakorda vastupidiselt mõjutada. Kasvukambris läbi viidud katses näitasid kõrge päevase õhuniiskuse tingimustes kasvanud hübriidhaavad, et nende öine ksüleemivool suureneb, kui järsult õhuniiskust vähendada. Mõõduka õhuniiskuse käes kasvanud puudel sellist reaktsiooni ei täheldatud. See viitab kõrgema õhuniiskusega keskkonnas kasvanud puude nõrgenenud õhulõhede kontrollile. Välikatsetes sellist efekti ei tuvastatud. Võttes arvesse nii regionaalseid kui globaalseid kliimamuutuste trende, on väga tõenäoline, et suureneb nii puude öise transpiratsiooni osakaal kogu ööpäevases veekaos kui ka vajadus arvestada öise transpiratsiooniga ökosüsteemide veebilansi arvutustes.
Essays on firm-level corruption
(2020-07-13) Ashyrov, Gaygysyz; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Korruptsiooni on peetud üheks suuremaks majandust pärssivaks probleemiks, mis levib kiiresti ja takistab majanduse arengut. Korruptsioon läheb majandusele väga palju maksma. Näiteks on hinnatud, et pistise andmise ja võtmisega seonduv, mis on vaid üks korruptsiooni vorme, läheb aastas maksma üle triljoni USA dollari, mida on veidi enam kui oli Hollandi SKT aastal 2019. Korruptsioon riigis ei ole vaid majanduslik nähe, seda võib iseloomustada ka kui tulemust – kui riigi seadusandlike, majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste institutsioonide peegelpilti. Seega on korruptsiooni võimalik käsitleda kui institutsioonide toimimisriket ja selle erinevaid külgi tuleks enne ebasoodsate tagajärgede leevendamiseks lahenduste pakkumist põhjalikumalt uurida. Vaatamata sellele, et korruptsiooni ei ole selle keerukuse tõttu võimalik ühe väitekirjaga lõpuni uurida, annab see doktoritöö huvitava ülevaate korruptsiooniga seotud uurimisprobleemidest – vaadeldes erinevaid seoseid korruptsiooni ja ettevõtete vahel. Selle töö raames uuritud intrigeerivad küsimused kõlavad näiteks nii: „Kas korruptsioon leiab aset ainult era- ja avaliku sektori vahel või võib see toimuda ka erasektori sees? Missugused mehhanismid ja kaalutlused sunnivad firmajuhte korruptiivseid vahendeid kasutama? Kas on mingeid erinevusi välismaiste ja siseriiklike omanikega firmade korruptiivses käitumises? Kas korruptsiooni tüüp mõjutab firma tegevust?“ See väitekiri proovib selliste küsimuste tõstatamisega anda erasektori korruptsioonist tervikpildi, mis saab alguse korruptsioonile eelneva otsustusprotsessiga ja lõpeb tagajärgedega firma tulemustele. Selle väitekirja, mis koosneb neljast empiirilisest juhtumipõhisest uurimusest, eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade korruptsiooni isiklikumast poolest – firmajuhi otsuse langetamise protsessist kuni tagajärgedeni, mida see endaga firma tegevusele kaasa toob. I ja II uurimus tegelevad juhtimise rolli uurimisega seoses korruptsioonisuunaliste kaalutluste ja kalduvustega, III ja IV uurimus keskenduvad korruptsiooni mõju tagajärgede uurimisele firma tulemustele. Oluline on märkida, et uurimustes on peamiselt kasutatud andmeid endistest kommunistlikest maadest, kus korruptsioon on laialt levinud probleem. Seega võivad uurimuste tulemused aidata tõsta teadlikkust sellest visalt kaduvast probleemist ja valida sellistes riikides korruptsioonivastaseid toimimisstrateegiaid.
Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school
(2020-07-13) Kärbla, Triinu; Uibu, Krista, juhendaja; Männamaa, Mairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tekstidest arusaamine võimaldab omandada uusi teadmisi ja igapäevaelus edukalt hakkama saada. Tekstimõistmine on mitmetasandiline ja sisaldab paljude omavahel seotud komponentide ja protsesside samaaegset kasutamist. Selleks, et jälgida õpilaste arengut tekstimõistmise eri oskustes, võib jaotada tekstimõistmise kolmele tasandile: sõnasõnalisele, järeldavale ja hindavale. Tekstimõistmine järeldaval ja hindaval tasandil eeldab lugejalt tekstimõistmise strateegiate kasutamist, mida on tarvis õpilastele enamasti lugemistundides õpetada. Siinses doktoritöös uuriti, kuivõrd eesti keele taseme- ja eksamitööde tekstimõistmise ülesanded mõõdavad õpilaste loetust arusaamist eri tasanditel, ning töötati välja sekkumisprogramm tekstimõistmise strateegiate õpetamiseks emakeeletundides. Uuringust ilmnes, et üleriigilised hindamisvahendid sisaldavad palju õpilaste faktiteadmisi kontrollivaid ülesandeid ning vähe pööratakse tähelepanu hindava tasandi tekstimõistmise mõõtmisele. Lisaks selgus, et sama klassi ülesannete tasandiline jaotus oli aastati erinev, näiteks keskenduti ühel aastal peamiselt sõnasõnalise tasandi, kuid järgneval aastal järeldava tasandi ülesannetele. Tekstimõistmise ülesannete tasandilist jaotust arvestati sekkumisprogrammi koostamisel. Selle programmi efektiivsuse kontrollimisel selgus, et tekstimõistmise strateegiate õpetamine suurendas oluliselt õpilaste sõnavara ja tekstimõistmist sõnasõnalisel, järeldaval ja hindaval tasandil. Seevastu kontrollrühmas, kus strateegiaid ei õpetatud, arenes olulisel määral vaid õpilaste sõnasõnalise tekstimõistmise oskus. Doktoritöö tulemused toovad välja vajaduse muuta üleriigiliste hindamisvahendite koostamise põhimõtteid kooskõlas tekstimõistmise teooriatega. Lisaks kinnitavad tulemused tekstimõistmise strateegiate olulisust tekstimõistmise arendamisel. Sel põhjusel tuleks lisada strateegiate õpetamine riiklikku õppekavva ning emakeeletundidesse ning pakkuda õpetajatele teadmisi sellest, kuidas tekstimõistmise strateegiaid õpilastele eesmärgipäraselt õpetada
Eesti teatrite repertuaar aastatel 1986–2006
(2020-07-13) Karja, Sven; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktoritöö uurib, millistel alustel formeerus nimetatud aastatel Eesti teatrite repertuaar, millistest lavastustest see koosnes ja milline oli selle dünaamika. Uurimuse aluseks on üldistused ja järeldused, mis on tehtud enam kui kaks ja pool tuhat (2511) lavastust koondava andmebaasi alusel, kuhu on võetud kõik sel perioodil Eesti kutselistes teatrites esietendunud uuslavastused. Doktoritöö keskse meetodina on kasutatud repertuaariuurimust, paigutades lavastuste statistilised näitajad laiemasse teatriloolisse ning ühiskondlikku konteksti. Eesti teatri kahekümne ühe aasta repertuaari on vaadeldud erinevate dominantide kaudu: lavastuse liik, žanr, sihtgrupp, tekstide autorid, päritoluriigid ja kronoloogiline paiknevus. Uurimuse eesmärgiks on otsida ajastut kujundavaid sisemisi jõujooni, mis aitaks kokku panna suuremat pilti selle perioodi Eesti teatri esteetilistest otsingutest ning organisatsioonilistest arengutest. Aastad 1986-2006 olid Eesti ühiskonnas siirdeajaks, mil oluliselt muutusid nii ühiskondlikud kui kultuurilised paradigmad. Riigikorra vahetumine ja astumine ühest ühiskondlikust formatsioonist teise tõi kaasa kohanemisraskusi, millest Eesti teater väljus küllalt kiiresti, säilitades oma senise teatrivõrgu, külastajate arvu ja mitmed traditsioonid, millele uute tegijate kaudu hakkasid liituma kaasaegse avatud maailma otsingud. Kuigi seda perioodi Eesti teatri ajaloos pole põhjust nimetada murranguliseks, on kindlasti tegu üleminekuperioodina nii esteetilisel, organisatsioonilisel kui ühiskondlikul tasandil. Oluliselt muutub ka teatrite repertuaariplaanide koostamise tava: kui varem oli see toimunud erinevate kontrollivate instantside mõjul, siis muutunud oludes on kogu otsustusõigus läinud teatri kätte. Samas on repertuaarikujundust asunud oluliselt mõjutama turumajanduse mehhanismid. Uurimuse teoreetilise tugistruktuurina on kasutatud Hollandi kultuuriteoreetiku Hans van Maaneni teost How to Study Art Worlds. On the Societal Functioning of Aesthetic Values (2009). Doktoritöö on osaks mahukamast kollektiivsest uurimusest „Eesti teater 1986-2006”, mis jätkab akadeemilise eesti teatriloo uurimise traditsiooni kahekümne aastaste tsüklitena
Small fine-tuners of the bacterial stringent response – a glimpse into the working principles of Small Alarmone Synthetases
(2020-07-13) Beljantseva, Jelena; Tenson, Tanel, juhendaja; Hauryliuk, Vasili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakterid elavad pidevalt muutuvates ja tihtipeale karmides tingimustes. Nad asustavad kõige ligipääsmatuid paiku maailmas ja suudavad ellu jääda äärmuslikult külmades või kuumades kohtades, taluvad liigset soolsust või hapnikuvaegust. Samuti ka patogeensete bakterite jaoks on peremeesorganismi immuunsüsteem väljakutse millele vastu panna. Selleks, et kiiresti reageerida ja edukalt toime tulla muutlike ja ebasoodsate oludega on bakterirakkudel evolutsioneerunud spetsiaalsed keerukad regulatoorsed mehhanismid. Üheks kõige levinumaks selliseks mehhanismiks on “bakteriaalne poomisvastus”. Poomisvastus on vahendatud alarmoonmolekuli (p)ppGpp poolt, mida sünteesitakse vastuseks aminohappevaegusele ja muudele stressitingimustele. Selle akumuleerumine rakus soodustab bakterite ellujäämist mõjutades erinevaid rakulisi protsesse nagu transkriptisoon, translatsioon, replikatsioon. (p)ppGpp mängib olulist rolli ka bakterite virulentsuses, biofilmi tekkes ja ka antibiootikumresistentsuses. Seega poomisvastuse uurimine on ka kliinilisest aspektist väga oluline. (p)ppGpp molekuli tase rakus on reguleeritud bakterites konserveerunud RelA-SpoT homoloogsete (RSH) valkude poolt. Käesolev käsikiri on pühendatud RSH valguperekonna vähemtuntud liikmete uurimisele – E. faecalis RelQ ja S. aureus RelP. Nimelt uurisin nende valkude ensümaatilisi omadusi ja tõepoolest leidsin, et need omavad erilisi tunnuseid võrreldes teiste uuritud RSH valkudega. Erinevused nende valkude funktsioonides rõhutavad nende rolli poomisvastuse häälestamises ja seeläbi viitavad bakterite mitmekülgsele võimele reguleerida oma elutegevust erinevates tingimustes.