Sirvi Kuupäev , alustades "2024-06-06" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 6 6
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Electron-phonon interactions in local degenerate electronic states in solids(2024-06-06) Pae, Kaja; Hizhnyakov, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondElektronide interaktsioon kristallvõre võnkumistega ehk elektron-foononinteraktsioon määrab tahke keha paljud füüsikalised omadused. Doktoritöö keskendub kristallide lisanditsentritele, kus kaks ergastatud ja sama energiaga elektronolekut (nn kõdunud olekut) on interaktsioonis kahekordselt kõdunud (võrdse energiaga) lokaalse võnkemoodiga (Jahn-Telleri efekt) ja lisaks ka kõigi kahekordselt kõdunud kristallvõre võnkumistega, mille arvuline suurusjärk on ~10²³. Loodud on puhtalt kvantmehhaaniline meetod, mis võimaldab arvutada lisanditsentri interaktsiooni kristallvõre võnkumistega ja kirjeldada olulisi kvantmehhaanilisi efekte. Varasemad arvutusmeetodid suudavad arvesse võtta kuni paarkümmend võnkemoodi, mistõttu pole võimalik kvantmehhaaniliselt kirjeldada näiteks ajaliselt pöördumatuid protsesse. Väljatöötatud meetodit rakendades on arvutatud kristalli lisanditsentri optiline neeldumisspekter ja esimest ja teist järku Ramanhajumise spektrid erinevate interaktsioonitugevuste puhul. Kõdunud elektron- ja võnkeolekute interaktsioonil tekib süsteemis spontaanne sümmeetria rikkumine ning elektron- ja võnkeolekute segunemine. Spontaanne sümmeetria rikkumine, mis on seotud kõdunud ehk samaväärsete energiaolekutega, on füüsikalise maailma universaalne nähtus, mis peitub paljude aine ja universumi omadusi suunavate protsesside taga. Suure paugu järgse universumi arengut juhtisid erinevat tüüpi spontaansed sümmeetria rikkumised. Selliste süsteemide potentsiaalset energiat saab kirjeldada koonilise lõikumisega potentsiaalipinnaga, mis oluliselt määrab süsteemi evolutsiooni. Täiendav interaktsioon aine oma moodidega suunab relaksatsiooni teatavate konfiguratsioonide suunas ja võimaldab ainetes ergastatud olekute relaksatsiooni põhiolekusse. Biomolekulides on kõdunud elektron- ja võnkeolekute interaktsioon seotud mitmete oluliste efektidega, näiteks fotosünteesiga. DNA-s põhjustab elektronide ja võnkumiste interaktsioon tümiin aluste omavahelist reageerimist, mis takistab DNA transkriptsiooni ja võib põhjustada vähki. Kuna koonilised potentsiaalipindade lõikumised määravad suuresti molekulaarsüsteemide ja tahkiste fotofüüsikalised ja -keemilised omadused, on nende süsteemide uurimine viimastel aastakümnetel tublisti hoogu juurde saanud. Kasutades loodud arvutusmeetodit on uuritud ergastatud seisundis Jahn-Telleri efektiga kristalli lisanditsentri kiirgusvaba relaksatsiooni tänu tsentri interaktsioonile kristallvõre võnkumistega. Esmakordselt on visualiseeritud lainefunkstiooni evolutsioon läbi koonilise potentsiaalilõike. Seni on arvatud, et antud protsess toimub femtosekund skaalal, doktoritöö arvutused näitavad aga, et üleminek ergastatud Jahn-Telleri olekust põhiolekusse toimub pikosekund skaalas ja on suunatud teatavate koordinaatide suunas. Lisaks laine funktsiooni evolutsioonile ja energia relaksatsioonile on esmakordselt uuritud ka pöörlemisrelaksatsiooni, mis on seotud pöörlemismomenti omavate võnkekvantide emiteerimisega. Pöörlemise kvanthõõrdumine Jahn-Telleri süsteemis erineb klassikalisest – arvustuste kohaselt võib pöörlemismoment pöörlemise vahefaasides kasvada ja ületada isegi esialgset väärtust. Tegu on ootamatu nähtusega, mis on võimalik kvantsüsteemides. Lahendatud on ka pikki aastaid vaidluse all olnud Jahn-Telleri E ⊗ e ja Renner-Telleri süsteemi põhioleku sümmeetria ja näidatud selle sõltuvust lineaarse ja ruutvibrooninteraktsiooni tugevustest.listelement.badge.dso-type Kirje , Effects of remote ischaemic preconditioning on arterial stiffness, organ damage and metabolomic profile in patients with lower extremity artery disease(2024-06-06) Kuusik, Karl; Kals, Jaak, juhendaja; Zilmer, Mihkel, juhendaja; Eha, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondKaugisheemiline eelkohastamine (KIE) on protseduur, mille eesmärgiks on kaitsta kudesid ja elundeid verevarustuse häiretest tingitud kahjustuste eest. Lisaks erakorralistele situatsioonidele esineb sellist kahjustust igapäevase plaanilise meditsiinilise tegevuse käigus, kus vajaliku raviga kaasnevate tüsistuste oht on kõrgem juba suure haiguskoormuse ja riskidega patsientidel. Selliste haigete rühma kuuluvad ka alajäsemete arterite haigusega (AAH) patsiendid. KIE protseduur hõlmab korduvaid lühiajalisi verevarustuse katkestamise ja taastamise tsükleid eemalasetsevas koes, eelistatult ülajäsemes, tekitades rakkudes ja kudedes soodsaid kohastumuslikke muutuseid eesmärgiga kaitsta verevarustushäiretest tingitud kahjustuste eest. Käesolev doktoritöö uuris KIE mõju AAH patsientidel digitaalse subtraktsioon angiograafia ja endovaskulaarse raviprotseduuri järgselt, keskendudes muutustele arterite jäikuses, neeru- ja südamekahjustuste näitajates, põletikus, oksüdatiivses stressis ja metaboolses profiililis. Uuringusse kaasati 111 AAH patsienti, kes jaotati juhuslikustamise alusel KIE-rühma ja kontrollrühma vahel. KIE-rühma patsientidele tekitati neljal korral järjest õlavarrele asetatud vererõhumansetiga lühiajalised verevarustuse peatamise episoodid, millele järgnes verevarustuse taastamise periood. Kontrollgrupis teostati sarnasel kombel vererõhumanseti täitmist minimaalsete rõhkude juures. Tulemused näitasid, et KIE-rühmas paranesid võrreldes kontrollrühmaga märkimisväärselt arterite jäikuse näitajad ja esines keskmise arteriaalse vererõhu langus. Muutused olid enam väljendunud patsientidel, kellele paigaldati endovaskulaarse ravi käigus stent. Samas ei ilmnenud neeru- ja südamekahjustuses märkimisväärseid muutuseid. KIE protseduuril oli oluline mõju põletikulise aktiivsuse ja oksüdatiivse stressi näitajatele piirates teatud tervisenäitajate, nagu adiponektiini, taseme tõusu pärast protseduuri. Lisaks viitavad muutused metaboolses profiilis KIE võimele vähendada verevarustuse häiretest ja nende järgsest taastumisest tingitud muutuseid. KIE on ohutu ja kergesti rakendatav meetod, mis vähendab diagnostiliste ja raviprotseduuridega seotud riske AAH patsientidel, muutes ravi personaalsemaks ja seeläbi ka efektiivsemaks.listelement.badge.dso-type Kirje , Õppematerjali koostamine, selle abil õpetamine ja mõju hindamine 11. klassile teemal „Immuunsüsteem ja selle häired“(Tartu Ülikool, 2024-06-06) Reiu Anette; Laius Anne; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusMagistritöö raames loodi ADDIE mudelit kasutades õppematerjal teemal „Immuunsüsteem ja selle häired“, et arendada 11. klassi õpilaste teadmisi ja oskusi teemal „Inimese talitluse regulatsioon“ – inimkeha kaitseliinid, immuunsüsteemi häired. Õppematerjali mõju uurimiseks rakendati õppematerjali õpilastega, kes vastasid teadmiste ja oskuste testile õppematerjali rakendamise eel ja pärast. Eel- ja järeltesti tulemuste võrdlemisel leiti, et õppematerjal mõjutas õpilaste teadmiste ja oskuste kujunemist. Lisaks andsid nii õpilased kui ka bioloogiaõpetajad tagasisidet, kas õppematerjal vastab väljatöötatud kriteeriumitele. Tagasiside õppematerjalile osutus positiivseks – õppematerjal vastas kriteeriumitele.listelement.badge.dso-type Kirje , Õpiblogi, edenemismõtteviisi ja Ikigai metoodika elementide rakendamise mõju õpipädevuse arengule biotehnoloogia valikkursuse näitel(Tartu Ülikool, 2024-06-06) Just Kadri; Laius Anne; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusMagistritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutavad õpiblogi, edenemismõtteviisi ja Ikigai elementide rakendamine õpipädevuse arengut ning millised on õpilaste hinnangud nende meetodite rakendamisele biotehnoloogia valikkursusel. Uuringu tulemused põhinevad 16 kursusel osalenud õpilase õpisokuste enesehindamise küsitlusel ning õpiblogi ja kursuse tagasiside küsimustike sisuanalüüsil. Magistritöös leiti, et uuritud elementide rakendamine biotehnoloogia valikkursusel avaldas õpipädevuste arengule positiivset mõju. Õpilaste hinnangul nende õpipädevus kursuse jooksul tõusis. Vaatamata rakendatud meetoditele antud valdavalt negatiivsetele hinnetele oli neil õpipädevuse arengule kumulatiivselt positiivne mõju.listelement.badge.dso-type Kirje , Eesti geograafiaõpetajate hinnangud õuesõppe läbiviimisele(Tartu Ülikool, 2024-06-06) Hüsson Moonika; Teppo Moonika; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusMagistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas Eesti geograafiaõpetajad defineerivad õuesõpet, milliseid tegurid mõjutavad õuesõppe läbiviimist ja missuguseid meetodeid õuesõppe läbiviimiseks kasutatakse. Andmeid koguti väljatöötatud küsimustikuga, millele vastas 74 geograafiaõpetajat üle Eesti. Andmete analüüsimisel kasutati nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset lähenemisviisi. Tulemustest selgus, et õpetajad defineerivad õuesõpet sõnadega “õues” ja “väljaspool klassiruumi”. Õuesõppe läbiviimist mõjutavad ilmastik, õpetatav teema, planeerimisoskus, keskkond, vahendite kättesaadavus, koostöö, õpetaja ja õpilaste motivatsioon. Õuesõpet viiakse läbi kõige enam kooli territooriumil, kooli lähedal looduskeskkonnas ja matkadel/ekskursioonidel Eestis. Meetoditena kasutatakse eelkõige vaatlus- ja/või töölehe täitmist, ekskursiooni ja/või matka ja erinevate mõõtmisülesannete lahendamist.listelement.badge.dso-type Kirje , Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste kliimamuutuste alane teadlikkus ja kliimaärevuse esinemine(Tartu Ülikool, 2024-06-06) Alajan Airi; Semilarski Helin; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskusKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada kliimaärevuse esinemine põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste seas. Uuringu läbiviimiseks koostati instrumendina küsimustik, mis tugines kirjanduse analüüsile ning varasematele uuringutele. Uuringus kasutati mugavusvalimit, kuhu kuulus 58 põhikooli õpilast ja 70 gümnaasiumi õpilast. Uuringu tulemustest selgus, et gümnaasiumi õpilastel on kliimamuutuste osas parem teadlikkus võrreldes põhikooliõpilastega ning kliimaärevust õpilastel pigem ei esine. Uuringu tulemustest võib järeldada, et mida teadlikumad on õpilased kliimamuutustest, seda tõenäolisemalt kogevad nad kliimamuutustega seotud negatiivseid emotsioone.