Kirjanduse magistritööd - Master's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/42103
Sirvi
Sirvi Kirjanduse magistritööd - Master's theses Märksõna "analüüs" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 5 5
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , E. R. Doddsi essee "Irratsionalist Euripides" tõlge ja kommentaar(Tartu Ülikool, 2019) Pilvisto, Agne; Näripä, Neeme, juhendaja; Talviste, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Loodustunnetus Nikolai Baturini avarilmas ja Ladina-Ameerika selvaromaanis(Tartu Ülikool, 2019) Viisileht, Ann; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , M-äng Mati Undi loomingus(Tartu Ülikool, 2019) Puudersell, Eliisa; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida, mida tähendab sõnakujund “m-äng” Mati Undi 1970. aastate algupoole loomingus. See on väljend, millega on võimalik mõtestada Undi tolle aja tekste, kuna nimetatud aega võib näha kui Undi üleminekuperioodi. Autorina liikus ta modernismist postmodernismi, seega tema teosed jäävad nii-öelda piiri peale, neis on segunenud modernistlikud ja postmodernistlikud jooned, ka äng ja mäng. Unt katsetas erinevate kirjandusvõtetega ning hakkas 1970. aastatel osasid oma teoseid umber kirjutama. See on oluline mängu element, mis avaldus ka siinses töös vaadeldavates tekstides. Teosest teosesse liiguvad Undile olulised motiivid ja stiilivõtted, mida ta üha uuesti ümber kirjutas ja taas lõi ning nii peegeldavad tema tekstid üksteist.listelement.badge.dso-type Kirje , Ma nägin päiksepaistet vihmasajus: maailma armastussonettide valikkogu koostamine(Tartu Ülikool, 2023) Pääbo, Laura; Lotman, Rebekka, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Naise minapildi kujunemine teise maailmasõja ajal kirjutatud naiste päevikute põhjal(Tartu Ülikool, 2019) Jürgenson, Sandra; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; ; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTeisest maailmasõjast on möödunud üle seitsmekümne aasta. Ometi avaldab toimunu inimestele mõju veel tänapäevalgi. Aastas tuuakse kinolinale mitmeid sõjateemalisi filme ja ka raamatupoodide riiulid saavad sõda puudutavate teoste näol sagedast täiendust. Nendes filmides ja raamatutes on aga tavaliselt peategelasteks mehed. Läbi aja on meeste sõjamälestusi naiste omadest enim väärtustatud, mistõttu on naiste sõjakogemused saanud märksa väiksema tähelepanu osaliseks. Et aga saada sõjamõjust inimkonnale terviklikumat pilti, on vaja rõhku asetada mõlema soo kogemusele. Oma magistritöös uurisin kolme Teise maailmasõja ajal kirjutatud naise päeviku – inglanna Nella Lasti, hollandlanna Etty Hillesumi ja eestlanna Erna Nageli – põhjal, kuidas naised päevikuis oma minapilti loovad, keskendudes nii temaatilisetele fookustele kui ka tekstuaalsetele joontele. Vaatluse all oli ka see, kuidas naised enda jaoks päevikut defineerivad, milline otstarve päevikul nende elus oli ja kas päevikupidamine muutis sõjasündmuste poolt tekitatud kogemused nende jaoks ka talutavamaks. Lisaks tõin välja päevikute ühisjooni ja erinevusi ning keskendusin sellele, kuidas naised erinevaid sündmuseid päevikus vahendasid.