Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/29387
Sirvi
Sirvi Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses Märksõna "asenduskodud" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 7 7
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Asenduskodu töötajate kogemused peremajade süsteemis(Tartu Ülikool, 2018) Jaeski, Janelin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Asenduskodude üleminek perekodu vormile ühe Eesti asenduskodu näitel(Tartu Ülikool, 2015) Matela, Ingrid; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Asenduskodus elavate laste kogemused huvitegevuses osalemisest(Tartu Ülikool, 2018) Oja, Mariella; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutAntud bakalaureusetöö eesmärk oli mõista huvitegevuse tähendust asenduskodu laste jaoks laste ja noorte arvamuste alusel. Eesmärgi täitmiseks viisin läbi individuaalintervjuud. Individuaalintervjuude käigus keskendusin erinevatele teemadele. Tuli välja, et uurimuses osalenud asenduskodus suunavad kasvatajad lapsi huvitegevusega tegelema nii asenduskodus sees kui ka väljas. Uurides erinevaid komponente huvitegevusega tegelemisel (huvitegevuse juhendaja, võistlused, kaastegelejad), tuli välja, et juhendaja omab suunavat, õpetavat ja motiveerivat rolli. Võistlustel osalemine võib olla väljundiks huvitegevusega tegelemisel, samas ka kaasnev positiivne tegevus, mis avardab silmaringi. Huvitegevusega kaastegelevad inimesed omavad suurt rolli ning on ka põhjuseks, miks noored tegelevad sellega ka siis, kui nad on asenduskodust iseseisvasse ellu siirdunud. Individuaalintervjuude käigus toodi välja, et huvitegevusega tegelemine on tähtis, et mitte olla tegevuseta. Huvitegevus on vajalik, et lapsed ei raiskaks enda aega vaid paneks aja enda jaoks tööle. Huvitegevusega tegelemine avardab lapse ja noore silmaringi ning arendab neis erinevaid spetsiifilisi oskuseid olenevalt sellest, mis huvitegevusega tegeletakse. Huvitegevusega tegelemise käigus võib tõusta lapse enesehinnang ja ta esinemiste või võistluste käigus rahuldada eneseteostus vajaduse. Erinevate tegevuste ja ringide käigus saadakse enda kõrvale inimesed, kellega veedetakse aega ja kes tulevikus võivad tutvusringkonnas olles abiks olla. Lapse õiguste konventsioonis (1996) on laste asendushoolduse kohta üldiste tingimustena muuhulgas välja toodud huvitegevuse võimaldamine väljaspool asenduskodude keskkonda. Lapsel on õigus vabale ajale, mida ta saab kasutada ka huvitegevuseks. Lasteombudsmani asenduskodude analüüs (2013) tõi aga välja, et asenduskodudel pole piisavalt raha, et rahuldada laste vajadusi ja samaaegselt täita personaliga seotud nõudeid. Antud töö näitab, et huvitegevusega tegelemine annab nii lapsele kui ka noorele ellu palju erinevaid omadusi, tegevusi ja inimesi juurde ja huvitegevuse roll on suur.Kirje Asenduskodus elavate laste suhtumine samasooliste paaride lapsendamisõigusesse(Tartu Ülikool, 2014) Heinma, Gerda; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMinu bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida asenduskodus elavate laste ja noorte kui potent-siaalsete poliitikakujundajate käsitlusi samasooliste paaridega perekondade ning samasooliste paaride lapsendamisõiguse suhtes. Uurimise aspektist oli oluline teada saada, milline on asenduskodus elavate laste suhtumine samasoolistesse paaridesse ja nende lapsendamis-õigusesse, mida peavad asenduskodus elavad lapsed perekonna juures oluliseks ja kas sama-soolised paarid on noorte arvates võimelised lapsevanematena neid olulisi aspekte tagama. Uurimuse valimi moodustasid viis asenduskodus kasvavat noort. Uurimuse juures pidasin sil-mas laste osalemise olulisust ning sellest tulenevalt olid lapsed mitte ainult uurimuses osale-jad vaid ka kaasuurijad. Uurimusest selgus, et noorte käsitlustes homoseksuaalsusest ning samasoolistest paaridest esines pooldavat, pelglikku ning hukkamõistvat suhtumist. Noorte suhtumine samasoolistesse paaridesse on seotud nende arvamusega sellest, kuidas homoseksuaalsus kujuneb. Selgus, et noortes tekitab ebakindlust samasooliste vanematega peres kasvamine, sest üldine ühiskondlik hoiak samasooliste paaride suhtes pole salliv. Samasooliste paaridega perekondadest eelis-taksid noored elada sellises peres, kus lapsevanemad on lesbid, sest see tundub neile turva-lisem. Lisaks selgus, et lapsed peavad oma arvamust oluliseks ning soovivad kaasa rääkida neid puudutavate poliitiliste otsuste tegemisel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi fookusgrupi intervjuus osalenud noored usuvad, et sama-soolised paarid on võimelised täitma ühiskonna poolt vanematele seatud ootusi, siis eba-kindlus homoseksuaalsuse suhtes üldisemalt paneb neid pigem muretsema ning küsimusi kü-sima. Noored ootavad, et nende arvamust kuulataks ning neid otsuste tegemisse kaasataks. Seetõttu loodan, et sellel bakalaureusetööl ning teistel lastega koos tehtud uurimustel on edaspidi praktiline väärtus poliitiliste otsuste tegemisel.Kirje Haridus, huvitegevus ja sotsiaalsed oskused: ühe asenduskodu näide noorte iseseisvasse ellu siirdumisel(Tartu Ülikool, 2016) Rehema, Anna Elisabeth; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva töö eesmärk oli uurida asenduskodu head praktikat laste kasvatamisel ning nende ettevalmistamisel iseseisvaks eluks. Uurimuse jaoks viidi läbi fookusgrupi intervjuu, individuaalintervjuu ja vaatlus, et saada võimalikult mitmekülgne ülevaade. Individuaalintervjuus tõi Töötaja mitmel korral välja, et asenduskodu ei ole erinev n-ö tavapere süsteemist - lapsi kasvatatakse, neid toetatakse, neile pakutakse võimalusi enesearenguks ja vajadusel aidatakse majanduslikult. Uurimustele tuginedes selgus, et asenduskodude taust Eestis on väga erinev ning regulatsioonid selles osas, mida üks iseseisvuv noor peaks teadma ja oskama, puuduvad. Erinevad ka asenduskodudes rakendatavad kasvatusmeetodid, ning see on kindlasti üheks aluseks, miks kõikidest asenduskodudest iseseisvasse ellu siirduvad noored ei saa ühtmoodi hakkama. Seega tuleks luua üleriigilised standardid ja regulatsioonid, mis tasandaksid asenduskodude erinevusi ning parandaks noorte teadmisi ja oskusi iseseisvasse ellu siirdumisel. Uurimuses osalenud asenduskodus pööratakse palju rõhku haridusele, sotsiaalsetele oskustele ning vaba aja tegevustele. Neid kolme peetakse põhiväärtusteks, mille alusel on kogu süsteem üles ehitatud. Haridus on oluline, et noored jõuaksid elus kaugele, kuna see on ainus, mis neid elus edasi viib. Sotsiaalsete oskusteta pole võimalik elada ning vaba aja tegevused on sama olulised kui haridus, sest erinevatest huviringidest saadakse uusi tutvusi ja sõpru kogu eluks. Kõik asenduskodu kasvandikud on seotud mõne huviringiga ning nad võtavad oma osalemist tõsiselt ja hingega. Paljudes uuringutes on rõhutatud majanduslike, sotsiaalsete ja majapidamisoskuste tähtsust. Asenduskodu, milles oma uurimuse läbi viisin, olid noored teadlikud oma oskustest ning rõhutasid, et kõik oskused on ajas arenevad ning algteadmised on neil kõige kohta olemas. Noored oskavad rahaga ringi käia ning kui vahepeal tekib olukordi, kus vajatakse asenduskodult finantstuge, siis neid toetatakse. Asenduskodus, kus oma uurimuse läbi viisin, tõid noored välja, et nende kasvatussüsteem on olnud hea ning nad hindavad seda, et asenduskodu prioriteediks on kasvandikud, mitte näiteks maja välimus. Samuti toovad noored välja, et ajapikku kasvab kasvandik-kasvataja suhtest välja partnerlussuhe ning üksteist võetakse võrdsemalt. Ka Töötaja nõustub sellise väitega ning rõhutab, et tugikorteris elavad kasvandikud on ka eeskujuks asenduskodus elavatele noorematele kasvandikele. Asenduskodus on tugikorterite süsteem, mida Töötaja peab kui „poolel teel koduks“. See on hea võimalus, kuidas noor saab kasvatada enda iseseisvust ja vastutustunnet, kuid alati on noorel olemas teadmine, et kui midagi juhtub, siis on võimalik asenduskodust abi küsida. Tugikorteris on olemas kindlad reeglid ja kohustused, mida tuleb järgida, kuid on olemas ka teatud mõttes vabadus ja suurem privaatsus. Noored ise peavad tugikorteri võimalust oluliseks, kuna seal on võimalik arendada oma oskusi, et saada paremini hakkama iseseisvas elus. Nii tugikorteris elavad noored kui ka Töötaja kinnitavad, et tugikorteris elamine muudab noori iseseisvamaks.Kirje Kasvatajate arusaamad asenduskodus elavate erivajadustega noorte ettevalmistamisest iseseisvaks eluks(Tartu Ülikool, 2014) Aasmaa, Anneli; Selg, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Vanemliku hooleta lapse perre võtmine – kuidas sünnib otsus?(Tartu Ülikool, 2013) Leppik, Eva; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut