1. TÜ väitekirjad alates 2004 - Theses, PhD, MSc, ETD

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/3

Browse

Browsing 1. TÜ väitekirjad alates 2004 - Theses, PhD, MSc, ETD by Subject "16. saj. lõpp"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Kirikukorraldus ja vaimulik elu rootsiaegses Tallinnas
    (2021-12-06) Kõiv, Lea; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Väitekirja aluseks on kuus artiklit Tallinna kirikuajaloost 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil, rõhuasetusega 17. sajandil. „Tallinn“ tähendab väitekirja kontekstis rae jurisdiktsioonile allunud all-linna, Toompead kui vahetult Rootsi riigi administratsioonile allunud ala puudutatakse riivamisi. Tallinna kiriklikus ajaloos oli kõnealune aeg luterliku kiriku ülesehitamise ja kindlustamise ajastu. Poliitiline seotus Saksa-Rooma keisririigiga oli pärast Tallinna minekut Rootsi võimu alla 1561. aastal katkenud, kuid linn püsis endiselt saksakeelse kultuuri mõjuväljas. Sellest tulenevalt vaadeldakse väitekirjas Tallinna kiriku- ja usuajalugu tihedas seoses Saksa varauusaegse luterluse ja Rootsi provintsipoliitikaga. Ainese käsitlemisel lähtutakse kirikust ja religioonist kui varauusaegse linnaühiskonna enesestmõistetavast ja lahutamatust koostisosast. Väitekirjas uuritakse, kuidas mõjutas Tallinna kirikuelu linna kuulumine Rootsi koosseisu; millest sõltus Rootsi kirikupoliitika Tallinna suhtes; millised olid Rootsi võimu tingimustes Tallinna valikud ja võimalused linna kirikliku autonoomia säilitamisel; kuidas ja millises kontekstis kujunes Tallinnas välja luterlik kirikukorraldus; millised olid Tallinna kirikliku põhikorra alused ja eeskujud; millised asjaolud määrasid Tallinnas ilmaliku võimu ja vaimulikkonna vahelisi suhteid; millist vastukaja said Tallinnas 17. sajandi religioossed otsingud ja luterluse probleemid ning kuidas mõjutasid need linna kiriklikku miljööd ja avalikku elu. 17. sajandi Tallinna usulist õhkkonda, ühtlasi ajastu mentaliteete üldisemalt, püütakse muu hulgas tabada linna kahe kirikuõpetaja – eesti koguduse abipastori Georg Mülleri ja eri konfessioonide lähendamist taotleva luterliku teoloogia koolkonna esindaja Andreas Sandhageni – isikuloo kaudu. Kuna väitekirja teema paigutub viimasel poolsajandil Euroopa varauusaja uurimist enim mõjutanud kontseptsiooni, Saksa ajalooteaduses kujundatud konfessionaliseerimise teesi konteksti, siis uuritakse lähemalt ka määratluste „konfessionaalne ajastu“ ja „konfessionaliseerimine“ sisu.  
  • Thumbnail Image
    Item
    The rise of the Riga schillings (1582–1621)
    (2023-08-28) Dāboliņš, Viktors; Küng, Enn, juhendaja; Leimus, Ivar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Doktoritöö on esmakordne katse käsitleda süstemaatiliselt Riia killingi erakordselt jõulist esiletõusu Poola-Leedu rahaturul aastatel 1582–1621. Seda teemat uuris nelja aastakümne eest Poola numismaatik Andrzej Mikołajczyk Poola mündiaarete põhjal, laiendades analüüsi geograafilist ulatust ka Leedu ja Ukraina mündiaaretele. Vaadeldes killingi jõudsa leviku dünaamikat ja mahtu ajaloolisel Poola-Leedu territooriumil, täiendab käesolev töö uurimisvaldkonda aardeleidude andmetega Läti ja Eesti aladelt, mis aastatel 1561–1629 moodustasid Liivimaa hertsogkonna, kus Riia rahapajal oli müntimise ainuõigus. Lisaks sellele esitatakse doktoritöös Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseumi killingikogu ja Riia rahapaja erakordselt hästi säilinud arhiivi analüüsil põhinevaid peamised uurimistulemused. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed põhinäitajad – müntimismahud, mündialused, müntimistulu, hõbeda- ja vasekulu – on süstematiseeritud ja esitatud aegridadena, mida on võrdlevalt analüüsitud Poola-Leedu riigi, Liivimaa hertsogkonna rahaajaloo ja rahapaja enda ajaloo kontekstis. Seega käsitleb doktoritöö nn Poola aja rahaajalugu ka üldisemalt. Arvestuslike müntimismahtude ja mündiaardeandmete andmete analüüs lubab järeldada, et vaatlusalusel perioodil löödi üle 300 miljonit killingit ja lausa pool toodangust võis mitmes laines jõuda väljapoole Liivimaa hertsogkonna piire. Ühises rahapiirkonnas ringlesid kohalikud mündid piiranguteta; Riia killingi edu selgitab selle suhteline odavus, peenraha nappus Poola-Leedu rahaturul ja killingite vermimise lõpuaastatel ka suurenevad spekuleerimise väljavaated.