Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24341

Sirvi

Sirvi Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology Märksõna "adolescents’ mental health" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Meeleolu- ja ärevushäirete sümptomid ning problemaatiline nutitelefoni kasutamine noorukitel: sotsiaalse toetuse roll ja soolised erinevused
    (Tartu Ülikool, 2020) Möldre, Teele; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Digiseadmete kasutamine on muutunud noorukite igapäevaelu osaks, kuid teadusuuringuid noorukite problemaatilise nutitelefoni kasutamise, meeleolu- ja ärevushäirete sümptomite ning sotsiaalse toetuse seoste kohta on vähe. Töö eesmärk oli uurida, kuivõrd on noorukite tajutud sotsiaalne toetus seotud problemaatilise nutitelefoni kasutamise ning meeleolu- ja ärevushäirete sümptomitega, võttes seejuures arvesse ilmajäämishirmu, digiseadmetes veedetud aega ja sugu. Läbilõikelise uuringu valimi moodustasid 234 Eesti kooliõpilast (Mvanus = 13,4, 56,8% tütarlapsed), kes täitsid küsimustiku vanematelt ja sõpradelt tajutud sotsiaalse toetuse, ilmajäämishirmu, meeleolu- ja ärevushäirete sümptomite, digiseadmete kasutamise ning problemaatilise nutitelefonide kasutamise (PNK) kohta. Keskmiste võrdlemisel selgus, et tütarlastel olid kõrgemad näitajad ilmajäämishirmus, sotsiaalsetele tegevustele pühendatud digiajas, meeleolu- ja ärevushäirete sümptomaatikas ning PNK-s. Mitmesed regressioonanalüüsid näitasid, et digivahendites tehtavatest sotsiaalsetest, meelelahutuslikest ja produktiivsetest tegevustest ennustasid ainult sotsiaalsed tegevused ja nendele kuluv aeg meeleolu- ja ärevushäirete sümptomeid ning PNK-d. Struktuurivõrrandite mudeli (SEM) tulemuste kohaselt oli nii poiss- kui tütarlastel kõrgem tajutud sotsiaalne toetus seotud madalamate meeleolu- ja ärevushäirete sümptomitega nii otse kui ilmajäämishirmu kaudu vahendatuna. Tütarlastel ilmnes kõrgema tajutud sotsiaalse toetuse ning madalama PNK vahel otsene ning sotsiaalse digiaja ja ilmajäämishirmu kaudu vahendatud seos. Poisslastel soodustas PNK-d ilmajäämishirm, mis oli omakorda sõltuv tajutud sotsiaalsest toetusest. SEM järgi puudus oluline seos meeleolu- ja ärevushäirete sümptomite ning PNK vahel. Töö tulemused osutavad, et nii PNK kui meeleolu- ja ärevushäirete sümptomid võivad alguse saada vähesest sotsiaalsest toetusest. See teadmine viitab omakorda, et noorukite problemaatilise digiseadmete kasutamise ning meeleolu- ja ärevushäirete ennetamisel ja ravimisel võib abi olla tähelepanu pööramisest sotsiaalsele tugivõrgustikule.