Euroopa õpingute õppekava magistritööd – Master´s theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/52078

Browse

Browsing Euroopa õpingute õppekava magistritööd – Master´s theses by Subject "andmekaitse"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • Thumbnail Image
    Item
    Euroopa Liidu õiguskaitse integratsiooni ja andmekaitse ühildamise võimalus lennureisijate broneeringuinfo korralduse näitel
    (Tartu Ülikool, 2016) Virks, Karel; Luhamaa, Katre, juhendaja; Loik, Ramon, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Magistritöö teemavalik „Euroopa Liidu õiguskaitse integratsiooni ja andmekaitse ühildamise võimalus lennureisijate broneeringuinfo korralduse näitel“ ja aktuaalsus tuleneb kolmest asjaolust. Esitaks, julgeolekuolukorra muutumine viimasel kümnendil. Euroopa julgeolekuolukord on viimasel kümnendil muutunud üha ebastabiilsemaks. Julgeolekuolukorra muutuste üheks läbivaks märksõnaks on terrorism, mistõttu on töö aktuaalsuse teiseks asjaoluks terroristliku tegevuse aktiivsuse tõus. Terroriste ja terroristlikke ühendusi leidub nii EL-s kui ka väljaspool EL-i piire ning nad on tõestanud oma võimet teostada rünnakuid ja vägivallaakte kõikidel kontinentidel ja mis tahes riigi vastu. Kolmandaks põhjuseks on esile kerkinud vastuolud ratsionaalse õigusloome poliitika ja isikute põhiõiguste kaitse vahel. Nimelt ei võeta ratsionaalse õigusloome poliitika kohaselt uusi õigusakte vastu enne, kui kehtivad aktid on täielikult rakendatud ja nende ebapiisavus tõendatud. Terrorirünnakud on aga pannud Euroopa Liidu institutsioone, liikmesriike ja nende liidreid mõtlema, kuidas tulevikus terrorirünnakuid tõhusamalt ennetada ja tõkestada. Ühe sellise meetmena jõustus 27. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/618, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (PNR direktiiv). Arvestades asjaolu, et PNR direktiivi vastuvõtmist takistasid põhiõiguste kaitsega seotud küsimused, mille tõttu oli takistatud ka EL-i õiguskaitse integratsioon, on magistritöö eesmärk uuringupõhiselt selgitada andmekaitse ja EL-i integratsiooni ühildamise võimalust lennureisijate broneeringuinfo korralduse näitel. Uuringu põhjal selgub, millised piirid seab EL-s tagatud andmekaitse EL-i õiguskaitseintegratsioonile üldisemalt ning kuidas tuleks neid piire tõlgendada ja rakendada lennureisijate broneeringuinfo korralduse riiklikul rakendamisel. Uuringu põhjal tehakse ka põhjendatud ettepanekud PNR direktiivi eesmärgipäraseks harmoniseerimiseks Eesti õiguskorda. Magistritöö põhineb kvalitatiivsel juhtumiuuringul (inglise k case study). Kokkuvõtlikult on läbiviidud analüüsi järgi võimalik öelda, et vähemasti broneeringuinfo korralduse näitel on EL-i õiguskaitseintegratsiooni ja andmekaitse ühildamine võimalik. Magistritöös läbiviidud analüüs näitas, et andmekaitsega seotud põhiõigused ei takista Euroopa Liidu õiguskaitsekaitse integratsiooni terrorismi ja teiste raskete riikideüleste kuritegude vastase võitluse korral. Olukorras, kus julgeoleku tagamiseks mõeldud meede riivab isikuandmete kaitset ja eraelu puutumatust peab regulatsioon ette nägema täiendavad andmekaitselised tagatised, kuid andmekaitse kui nö asi iseenesest ei välista liidu õiguskaitse integratsiooni terrorismi ja teiste raskete kuritegude korral. Seevastu kergemate õigusrikkumiste ennetamise, avastamise, tõkestamise ja uurimise puhul võivad isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse õigus olla EL-i õiguskaitse integratsiooni takistavateks põhiõigusteks, kuna näiteks broneeringuinfo kasutamise kontekstis oleks kasutatav meede ebaproportsionaalne.
  • Thumbnail Image
    Item
    Isiku õigus andmete kustutamisele - kas paremini kaitstud siduvate või soovituslike õigusaktide poolt?
    (Tartu Ülikool, 2016) Kukk, Kaisa; Rosentau, Mario, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Inimeste soov jagada teavet enda elu kohta, seda võimaldatavate meediumite areng, andmebaasidele lihtne ligipääsetavus ja tormiliselt arenenud andmetöötluse võimalused ning kiirused on tekitanud olukorra, kus sotsiaalvõrgustikke ja avalikke andmebaase kasutades on igaühe kohta võimalik kokku panna küllaltki üksikasjalik pilt. Vananenud isikuandmete kaitse reeglid Euroopa Liidus ei ole tehnoloogia arenguga suutnud kaasas käia, mistõttu on tekkinud olukord, kus isiku õigused andmekaitsele ja eraelu puutumatusele ei ole enam igas valdkonnas kaitstud. Üheks selliseks valdkonnaks on isiku tegevus küberruumis. Töö eesmärgiks oli leida, kuidas andmekaitse reformiga kaasnev isikuandmete üldmäärus, mis jõustub 25.05.2018, erineb hetkel kehtivast direktiivist ning milliseid muudatusi toob see kaasa isiku „õigusele olla unustatud“ ja vaadata, kas antud õigusaktide puhul on tegu hard või soft law’ga ehk siduva või soovitusliku õigusaktiga ning kumb neist sobib paremini lahendama tänapäeva ühiskonnas tekkinud isikuandmete kaitse probleeme, mis puudutavad isiku „õigust olla unustatud.“ Meetodiks on Kenneth Abbott ja Duncan Snidal poolt loodud süsteem, mille abil analüüsida, kas tegu on siduva või soovitusliku õigusaktiga. Õigusaktide analüüsis kasutan objektiiv-teleoloogilist tõlgendamist, et leida, kuidas nad suhestuvad kehtivate õigusaktide ning väärtustega. Analüüsist saab järeldada, et mõiste „õigus olla unustatud“ asemel eelistatakse õigust andmete kustutamisele, mis on olemas ka hetkel kehtivas direktiivis. Üldmääruses ei anta andmesubjektile rohkem õiguseid kui oli direktiivis, vaid üldmääruses on lihtsalt laiendatud seadusandluse territoriaalset haldusala.
  • Thumbnail Image
    Item
    Isikuandmete kaitse nõuete juurutamine Eesti vabaühendustes
    (Tartu Ülikool, 2022) Kriiska, Hanna; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut