Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/68043

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Ajateenijate suhtumine naiste osalusse ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2023) Peiponen, Kadi-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ajateenijate teenistusse tuleku suhtumise ja teenistusmotivaatorite seos tervise ja emotsionaalse enesetunnetuse hinnangutega
(Tartu Ülikool, 2025) Merelaht, Mathias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida ajateenijate teenistusse panustamise motivaatorite seost ajateenistuse alguse terviseseisundi, teenistusse tuleku meelsuse ning teenistuse lõpus emotsionaalse heaoluga. Lähtudes töö eesmärgist püstitati uurimisküsimused: 1) Kuivõrd ajateenistuse alguses on teenistusse panustamise motivaatorid seotud teenistusse tuleku meelsusega? 2) Kuivõrd ajateenistusse tuleku meelsus on seotud ajateenijate tervisliku seisundiga teenistuse alguses? 3) Kas ajateenistuse alguses halvema tervisliku seisundiga ajateenijate puhul teenistusse panustamise motivaatorid muutuvad teenistuse jooksul rohkem võrreldes hea tervisliku seisundiga ajateenijatega? 4) Kuivõrd ajateenistusse panustamise motivaatorite hinnangute langus teenistuse jooksul on seotud emotsionaalse enesehinnanguga teenistuse lõpus? Esimese uurimis küsimuse vastuseks saab analüüsi tulemusel väita, et ilmneb statistiliselt oluline seos tuleku meelsuse gruppide ja motivaatorite hinnangute vahel, kuid seosed on olemuselt peamiselt mõõdukad või ühel juhul nõrk. Teise uurimisküsimuse vastuseks väidab töö, et analüüsi tulemuste alusel on võimalik väita, et esineb seos ajateenistusse tuleku meelsuse ja ajateenijate ensehinnangulise tervisliku seisundiga. Seos olemuselt on nõrk. Kolmanda uurimisküsimuse vastuseks käesolev töö väidab leitud analüüsi tulemuste alusel, et motivaatorite hinnangute langus esineb statistiliselt oluliselt rohkem ja tugevamate seostega ajateenijate seas, kes teenistuse alguses hindasid oma tervist pigem heaks Neljanda uurimisküsimuse vastuseks leiab töö, et analüüsi tulemuste põhjal, toetudes peamiselt tehtud Welchi t-testidele ja nende Coheni D väärtustele, on alust väita, et teenistuse panustamis motivaatorite hinnangute langused on statistiliselt oluliselt rohkem seotud EEK–2 gruppidega, kellel on soodumus EEK–2 kategoorias esitatud vaimse tervise probleemi tekkeks. Käesolev töö näitab, et ajateenistuse keskkonnas võiks veel detailsemalt uurida kuidas erinevad tegurid ajateenistuse mõjutavad ajateenijate tulemusi teenistuse jooksul.
Eesti ajateenijate hoiakute muutus enne ja pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas
(Tartu Ülikool, 2024) Soone, Elisabet; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
The dissertation aimed to identify the change in attitudes of Estonian conscripts before and after the beginning of the full-scale war in Ukraine. The current international security situation has brought many changes to Estonia's national defense stance, focusing on the increase in defense willingness and threat perception among conscripts. Estonia's national defense relies on a reserve army, including conscripts, and NATO membership. Understanding conscripts’ attitudes towards security and the service makes it crucial to know their national defense stance. The thesis begins with a theoretical overview of conscription and its development, highlighting the attitudes towards conscription in the Baltic states in recent history. It then discusses the security situation in Ukraine, Russia’s behavior, and the impact of the military situation on individual threat perception. The final theoretical chapter addresses the relevance of defense willingness in the context of the war and the attitudes of conscripts, presenting different approaches to the concept. The attitudes of conscripts were examined through frequency distributions and a binary logistic regression analysis, with variables divided into attitudes toward defense willingness and threat perception. The time context was the year 2020/21 before the war began, and 2022/23 after the war began. The results illustrate the relationship between conscripts’ attitudes towards defense willingness and threat perception, with the primary statistically significant demographic factor being the native language. The perception of threat among conscripts has increased following the outbreak of the war in Ukraine, raising societal anxiety and stress. Increased threat perception has influenced defense willingness, which has risen since the beginning of the war. The rise in defense willingness is reflected in the changing attitudes of conscripts, who now place a higher value on the necessity of conscription for Estonia's national defense, and are more inclined to volunteer for service. However, while defense willingness has increased, conscripts still value individual freedom of choice in their lives, and most do not want to engage in active service after conscription.
Eesti elanikkonna suhtumine naiste osalusse Kaitseväes aastatel 2016–2021
(Tartu Ülikool, 2022) Tulk, Marii-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Mitmekesisus kaitseväes - mitte-eesti emakeelega ajateenijate hoiakud ja kohanemine ajateenistusega
(Tartu Ülikool, 2024) Rožkov, Anastasia; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Sirvi

Sirvi Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd Märksõna "ajateenistus (sõjandus)" järgi