VKRK magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/34630

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Õmbluskunst keskaegsetes linnades: Tallinna Jahu tn arheoloogiliste leidude näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Ratas, Jaana; Rammo, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö "Õmbluskunst keskaegsetes linnades Tallinna Jahu tn arheoloogiliste leidude näitel" uurib õmblusjälgedega tekstiilileide keskaegsetest linnadest, põhitähelepanuga Jahu 6 / Väike-Patarei 1 (Tallinn) kaevandi materjalil. Töö on isiklikule käsitöökogemusele toetuv ja tehnikatele keskenduv esemeuurimus. Magistritöö on seotud arheoloogiaga, üritades esemekatketest õmblemise jälgi otsides heita valgust esemete elukäigule minevikus. Töö koosneb kolmest peatükist ja lisadest. Esimene peatükk vaatleb teema varasemat uurimist, arutleb töös kasutatud terminite üle ja kirjeldab uurimismetoodikat. Teine peatükk annab ülevaate tekstiilikatketel tuvastatud pistete ja õmbluste tüüpidest ning teeb kokkuvõtted nende esinemissagedusest uuritud leidudel. Kolmas peatükk vaatleb tekstiilikatketel leiduvaid kasutusjälgi ja kirjeldab esemeid, mida õnnestus tekstiilikatkete hulgas leida.
Taušeerimistehnoloogia kasutamine Eesti arheoloogiliste leidude näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Puciriuss, Edvards; Jets, Indrek, juhendaja; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö uurib taušeerimistehnoloogiat, metallitöö meetodit, mille abil kaunistatakse raudesemeid värviliste ja/või väärismetallidega. Uurimus annab ülevaate Eestist leitud arheoloogilistest taušeeringuga kaunistatud esemetest, uurides nende loomistehnikaid ja -kontekste ning taušeermisega seotud metallitöötehnikaid, taušeermisjägede tuvastamise võimalusi jpm. Katsete ja arheoloogiliste leidude analüüsi kaudu valgustatakse uurimuses taušeerimise tehnilisi aspekte ja ajaloolist tähtsust. Töö eesmärk on tutvustada taušeerimistehnikat laiemale publikule ning rõhutada vajadust edasiseks uurimistööks erinevate taušeeritud esemegruppide põhjalikumaks uurimiseks.
Villaste kangaste kudumise võtted 11.-17. sajandi Eesti arheoloogiliste leidude põhjal ja nende taasloomine tänapäeval
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Kaljus, Astri; Rammo, Riina, juhendaja; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Villaste kangaste kudumise võtted 11.–17. sajandi Eesti arheoloogiliste leidude põhjal ja nende taasloomine tänapäeval“ sisaldab uurimuslikku osa, esemelise allikmaterjali käsitlust ja praktilise töö valikuid, kirjeldusi ja kokkuvõtteid. Töös keskendusin kangakudumise juures kasutatud töövõtetele ja kangaste visuaalsele taasloomisele. Kui enamasti on rekonstrueeritud mineviku rõivaesemeid või rõivajooniseid, siis antud töös lähenesin arheoloogilisele ainesele kangakudumise tehnoloogia taastamise eesmärgil. Esemelise allikmaterjalina kasutasin Tartu Ülikooli arheoloogiakogus, Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogus ning ERM-i tekstiilikogus hoitavaid tekstiilileide. Ajaliseks alampiiriks minu uurimistööle on 11. sajand, mille tingis Eesti aladel levinud matmistraditsioon. Kuni 11. sajandini oli tavaks surnud ja neile kaasa pandud panused põletada, tänu millele pole enne seda tekstiilid enamasti säilinud. Minu töö ajalise ülempiiri seadis Eesti üks paremini säilinud arheoloogilisi tekstiilileide Parisselja rabast ja asjaolu, et see on dateeritud 15.–17. sajandisse. Uuritud tekstiilileiud pärinevad enamuses maakalmistutest ja peitleidudest. Uurimusest jäid välja keskaegsed linnatekstiilid ja eraldi uurimust vajavad Siksälä matuste tekstiilid. Magistritöö ühe tulemusena sai dokumenteeritud 11.–17. sajandi arheoloogilised tekstiilileiud. Selles tuginesin arheoloogiliste tekstiilide uurimisel tavapäraseks saanud tehnilise analüüsi põhimõtetele, mille põhjal vaatlesin järgmisi omadusi: materjali (lõnga), kanga tihedust, sidusetüüpi, struktuuri, eritunnuseid (servad, alustused, lõpetused) ja viimistlust. Selekteerisin välja informatiivsemad ja paremini säilinud leiud, mille võtsin praktiliste katsetuste juures aluseks. Praktilise töö eesmärgiks oli saavutada leiumaterjalile võimalikult sarnaseid vasteid, kasutades tänapäevaseid materjale ja töövahendeid, et tulemused oleksid teostatavad ka edaspidi. Kõige suuremaks takistuseks praktilise töö juures oli samade omadustega lõngade leidmine. Kuna minu magistriõpingute ajal sai teoks TÜ VKA käsitöö osakonna villavabriku soetamine ja sisseseadmine, siis muutis see paremuse poole ka minu materjali otsingud. Üks olulisemaid tegureid on see, et masinapark võimaldab valmistada siledat poolkammlõnga. Originaalidele sarnaseid tulemusi saavutasin, kui kasutasin kudumiseks siledamat lõnga. Sellise materjaliga tuleb kangastruktuur hästi esile, mis iseloomustas suuresti uuritud originaale. Laiemas perspektiivis on käesoleva uurimuse põhjal plaanis TÜ Viljandi kultuuriakadeemia Vilma villakojas välja töötada kindel sortiment lõngu, millega töö ajalisest raamistusest pärit kangastest koopiaid kududa

Sirvi

Sirvi VKRK magistritööd – Master's theses Märksõna "arheoloogilised leiud" järgi