Infohariduse lõputööd

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/42504

Browse

Browsing Infohariduse lõputööd by Subject "andmekaitse"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Privaatsust puudutavad praktilised väljakutsed infotöötaja töös
    (Tartu Ülikool, 2018) Liister, Monika; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Lõputöö on kirjutatud teemal „Privaatsust puudutavad praktilised väljakutsed infotöötaja töös“. Uuritav valdkond on oluline ja huvitav, kuna privaatsuse tajumine on tehnoloogia arenguga muutunud ning aina keerulisemaks saab ühe privaatõiguse alustala, isikliku informatsiooni kaitsmine. Teema valiku ajendiks oli seminaritöö raames läbiviidud uuring, mis tuvastas mitmeid probleemkohti avaliku sektori infotöötaja töös privaatsuse tagamisel. Lähtuvalt varasematest uuringutest ja teooria peatükis käsitletust sõnastasin lõputöö eesmärgi ning püstitasin uurimisküsimused. Töö eesmärgiks oli uurida ning välja tuua privaatsust puudutavad praktilised väljakutsed avaliku ja erasektori infotöötaja ametitegevuses. Selle täitmiseks viisin läbi nelja avaliku ja nelja erasektori infotöötajaga semistruktureeritud intervjuud, millede tulemused näitasid, et dokumendihalduse eest vastutavate töötajate ametiülesanded on otseselt seotud privaatsuse tagamise ning isikuandmete kaitsega. Kui avalikus sektoris on probleemide raskuspunkt seotud teabe avalikustamise ja sellele juurdepääsu piiramisega, siis erasektori infotöötaja jaoks on väljakutseks eelkõige kliendiandmete tervikluse tagamine. Lisaks asutustes isikuandmete kaitseks rakendatavatele füüsilistele, infotehnoloogilistele ja organisatsioonilistele meetmetele, tagamaks andmete terviklus, käideldavus ja konfidentsiaalsus, peavad infotöötajad väga oluliseks koostööd teiste valdkondade esindajatega, samuti teiste andmetöötlejatega ning juhtkonna poolset toetust, sealhulgas praktikate juurutamisel ja muutuste rakendamisel. Andmetöötlusriskide maandamise seisukohalt peetakse prioriteediks asutuse personali järjepidevat koolitamist. Dokumendihalduse eest vastutavate teenistujate teadlikkus ja kaasatus andmekaitsereformi rakendamisse oli pigem madal. Andmekaitsereformi mõju infotöötaja igapäevastele tööülesannetele oli vähene või puudus üldse. Üldmääruses (2016) sätestatud „õiguse olla unustatud“ ja andmete ülekantavuse realiseerimise osas käsitleti probleemina pigem andmete ülekantavuse tagamist, samas avaliku sektori infotöötajad siiski eeldasid infosüsteemidelt vastavate funktsionaalsuste olemasolu. Arvestades dokumendihalduri rolli ja tööülesandeid, oleks asutustel otstarbekas suuremal määral rakendada infotöötajate teadmisbaasi andmekaitse valdkonnas ning tuua neid läbiviidavate tegevuste nagu infovarade ja protsesside kaardistamine, dokumentide uuendamine, juurde. Uuringu tulemustele toetudes saab väita, et infotöötajatel on privaatsuse kaitsel asutustest täita oluline roll ning seda ka reformi järgselt. Märksõnadena tõstatusid vajadus koolituste järele ning koostöö ja otsustusprotsesside juurde kaasamise olulisuse. Käesolev lõputöö kaardistas privaatsust puudutavad praktilised väljakutsed infotöötaja töös nii avalikus kui erasektoris ning tõi välja soovitused asutustele edasisteks tegevusteks. Läbiviidud uuringu tulemused annavad ülevaate andmekaitseõigusega seonduvatest praktikatest, probleemidest ning EL isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamiseks ettevalmistumisest infotöötaja vaates.
  • Thumbnail Image
    Item
    Tartumaa põhikoolide infotöötajate põhimõtted ja põhjendused koolide veebilehtedel teabe avalikustamisel
    (Tartu Ülikool, 2015) Hüsson, Reet; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Käesolev lõputöö on edasiarendus autori seminaritööst, mille tulemusel selgusid põhikoolide veebilehtedel õigusaktidega sätestatud teabe avaldamise osas vajakajäämised. Lõputöös tuuakse välja infotöötajate põhimõtted ja põhjendused veebilehel teabe avaldamisel. Lõputöö eesmärgiks oli uurida koolide veebilehtedel teabe avalikustamise valikuid tegevate töötajate – veebilehtede haldajate – valikute tegemise, tähenduste loomise ning käitumise erinevaid aspekte, nagu näiteks koolide veebilehtede halduse üldine korraldus, igapäevatöös esinevad praktikad ja põhimõtted ning probleemid tööülesannete täitmisel. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks ning eesmärgi saavutamiseks viidi läbi semi-struktureeritud intervjuud kaheksa põhikooli töötajaga, kelle töökohustuste hulka kuulusid veebilehele info edastamise ja veebilehe haldamisega seotud ülesanded. Kolm intervjueeritavat töötasid põhikohaga sekretärina, kolm infojuhina ning kaks huvijuhina. Intervjuude analüüsist selgus, et veebilehe haldusega tegeleb koolis mitu erineva põhitöökoha ja ettevalmistusega töötajat. Infotöötajad pidasid oma ettevalmistust veebilehe haldamisega seotud ülesannete täitmiseks piisavaks, kuid olid valmis ka täiendavateks koolitusteks. Uuringu tulemustele toetudes saab väita, et infotöötajad vajavad kommunikatsiooniprotsessis täiendavat juhendamist ja koolitust, et nad teaksid oma tegevuse eesmärke, omaksid oskusi teabe leidmisel ja edastamisel, orienteeruksid teabe avaldamise aluseks olevates õigusaktides ning mõistaksid paremini organisatsiooni eesmärkidest tulenevaid juhtkonna korraldusi. Õigusaktidega sätestatud teabe koolide veebilehtedel vaid osalisel avalikustamisel on erinevaid põhjuseid, mida autori hinnangul saab seostada peamiselt seadustes vähese orienteerumisega, aga ka põhjustega, et organisatsioonides pole toimunud arutelusid, missugune avalik teave haridusasutuse tegevuse käigus tekib. Tulemuste analüüsist selgus, et õigusaktidest pööratakse enim tähelepanu isikuandmete kaitse seaduse järgimisele, õpilaste piltide ja nimede veebilehel avalikustamise osas küsitakse lapsevanematelt luba, kuid nõusoleku saamata jäämise korral on infotöötajatel raskusi jälgida, et läbi aastate nende õpilaste kohta isikuandmeid puudutav teave kooli veebilehele ja sotsiaalmeediasse ei jõuaks. Autor leiab, et siinkohal võiks koolidele abiks olla infotehnoloogiline rakendus nimede ja piltide tuvastamiseks, mida veebilehel ja sotsiaalmeedias avalikustada ei tohiks. Haridusasutustes liigub veebilehega seonduv teave mööda erinevaid infokanaleid (e-kool, teadete tahvel, siseveeb, e-post, suuline suhtlus) ning kommunikatsiooniprotsessi on kaasatud nii sise- kui välisgrupid. Autor leiab, et peamiseks põhjuseks teabe avaldamata jäämisel on see, et haridusasutustes pööratakse kommunikatsiooniprotsessidele liiga vähe tähelepanu. Uuringust selgus, et kommunikatsioonivõrgustikus info edastamise protsessi reeglistamise järele tunnevad vajadust ka infotöötajad. Informatsiooni külluse ning mitmete erinevate teabekanalite kasutamise tõttu vajab töötajate vahelise suhtluse ning info liikumise korraldamine organisatsioonis erilist tähelepanu. Veebileht infokanalina täidab olulist rolli asutuse väliskommunikatsioonis, aidates kaasa kooli maine kujundamisele ning seega ka organisatsiooni tulemustele ja püsima jäämisele. Lõputöö raames läbiviidud uurimuse tulemusel kaardistas autor koolide veebilehtede kaudu toimuva kommunikatsiooni protsessid. Koostatud kommunikatsiooni skeem on erinevate koolide praktikate kogum, mille alusel saaksid haridusasutused täpsemalt kaardistada just nende organisatsioonis toimuvad kommunikatsioonipõhimõtted, et tagada sujuv info liikumine ning tõrgeteta infovahetus kõigi sihtgruppide vahel, millega kaasneb õigeaegne teabe edastamine veebilehe kaudu. Lõputöö raames läbiviidud uurimus ja autori poolsed lahendused pakuvad haridusasutustele näiteid erinevate koolide veebilehtede haldamisega seonduvatest praktikatest, mida saab ühtlasi kasutada organisatsiooni töö tõhustamiseks. Käesolev lõputöö edastatakse ka intervjueeritavatele. Käesolevas lõputöös välja toodud kommunikatsiooni skeemi ning uurimuse tulemusi saab kasutada haridusasutuste organisatsiooni kommunikatsiooni käsitlevates tuleviku uurimustes.