Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24343
Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut
Sirvi
Sirvi Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses Märksõna "Aafrika" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Liberaaldemokraatlikud väärtused ja valitsemiskorraga rahulolu Aafrika riikide näitel(Tartu Ülikool, 2015) Remm, Joonas; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutKäesoleva töö eesmärk on välja selgitada, kas ja kui palju mõjutab indiviidi maailmavaate kokkusobimine riigi tegeliku režiimiga selle indiviidi valitsemiskorraga rahulolu. Ma keskendun täpsemalt indiviidide vaadete ja riikide liberaaldemokraatlikkusele Aafrikas. Allikatena kasutan mikrotasandil Afrobaromeetrit küsitlusandmeid ja makrotasemel põhiliselt Freedom House’i raportit „Freedom in the World“. Töös otsitakse seost mikro- ja makrotasandi liberaaldemokraatlikkuse erinevuse ja valitsemiskorraga rahulolu vahel. Selleks kasutan binaarset logistilist regressiooni. Empiirilised tulemused näitavad, et indiviidi vaadete ja riigi liberaaldemokraatlikkuse erinevusel on küll oluline ja tugev negatiivne seos, aga ka kolmel kontrollmuutujal on tugev mõju. Ilma hariduseta aafriklased on kaks korda suurema tõenäosusega demokraatia toimimisega oma riigis rahulolevad, kui kõrgharidusega inimesed. Inimesel, kes hindavad riigi majandusolukorda halvaks, on kaks korda väiksememad šansid olla rahul kui neil, kes hinavad seda heaks. Liberaaldemokraatlikus riigis elaval inimesel on kolm korda suurem tõenäosus olla rahul, kui totalitaarse riigi elanikul. Mikro- ja makrotasandi liberaaldemokraatlikkuse erinevusel on küll rahulolule oma mõju, aga sellest tugevamini määrab rahulolu riigi liberaaldemokraatlikkus. Jätkusuutlikuks rahulolu kasvuks on oluline püüelda liberaaldemokraatliku riigi suunas, muuta inimesi majanduse suhtes optimistlikemaks ja kaasata haritumaid inimesi rohkem riigi valitsemisse. Siiski kinnitavad töö tulemused, et on oluline uurida indiviidide enda demokraatia kontsptsioone, sest see määrab osaliselt, kui rahul riigis toimiva demokraatiaga ollakse.