Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24343
Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut
Sirvi
Sirvi Võrdleva poliitika õppekava magistritööd – Master´s theses Märksõna "eestlased" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Poliitiline osalus väljaspool päritolumaad: võõrsil olevate eestlaste hoiakud(Tartu Ülikool, 2017) Semjonov, Meeli; Pettai, Vello, juhendaja; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutPäritoluriigist väljarändajatele kehtivad oma päritoluriigis üldiselt samad õigused ja kohustused kui nende päritoluriigis elavatele inimestele, kuid nad moodustavad oma päritoluriigi parlamendivalimistel kõigist valijatest väikese osa. Päritoluriigist väljarännanud inimesed mitmekesistavad riigi demokraatiat ning Eestis on päritoluriigist väljarännanud inimeste kaasamine Eesti ellu pigem kodanikuühiskonna kui riigi teema. Magistritöö eesmärk on anda ülevaade päritoluriigist väljarännanud inimeste poliitilisest käitumisest ja hoiakutest. Väljarändaja staatus on üks inimeste sotsiaaldemograafilise tausta tunnuseid nagu hariduski ning magistritöö uurimisküsimuseks on, kuidas haridus ja väljaränne mõjutavad inimeste poliitilist käitumist ja hoiakuid. Sotsiaaldemograafilise tausta mõju hindamiseks võrreldakse omavahel kolme gruppi: Eesti elanikkonda, vähemalt magistrikraadiga Eestis elavaid inimesi ja vähemalt magistrikraadiga Eestist väljarännanud inimesi. Võrdluses kasutatakse 2014. aasta Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid ning magistritöö tarbeks 2017. aastal läbi viidud küsitluse „Poliitiline osalus väljaspool päritolumaad: võõrsil olevate eestlaste hoiakud“ andmeid. Esiteks võrreldakse kolme grupi poliitilist käitumist (valimisaktiivsus ja kodanikuosalus) ja teiseks kolme grupi poliitilisi hoiakuid (poliitiliste institutsioonide usaldus, rahulolu demokraatia toimimisega) ning sisserändehoiakuid. Inimeste poliitilise käitumise ja hoiakute vaheline seos on lähtuvalt nende taustatunnustest erinev. Magistritöös püstitatakse teoreetilisele kirjandusele toetudes neli hüpoteesi poliitilise käitumise ja hoiakute vaheliste seoste kohta ja otsitakse vastust uurimisküsimusele, kuidas erineva sotsiaaldemograafilise taustaga inimeste poliitiline käitumine ja hoiakud kinnitavad poliitilise käitumise ja hoiakute vahelise seose hüpoteese ning seejuures antakse ülevaade vähemalt magistrikraadiga Eestist väljarännanud inimeste poliitilise käitumise ja hoiakute mustritest.