Sirvi Märksõna "Estonian" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 37

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid
(2018-07-09) Ross, Johanna; Merilai, Arne, juhendaja; Olesk, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirjas vaadeldakse nõukogude eesti naisautorite teoseid, mida võib näha kui naisarenguromaane – romaane sellest, kuidas noorepoolne naistegelane elus oma kohta otsib, püüab jõuda selgusele oma tahtmistes ning lepitada neid sotsiaalsete ootustega. Nõukogude perioodi puhul on huvitav ennekõike see, kuidas kujutatakse naistegelase isiklikku ja ühiskondlikku arengut tingimustes, kus totalitaarne riigikord propageerib ülalt alla „naisemantsipatsiooni“ ideed, kuid praktika on märksa mitmekihilisem. Selle uurimiseks visandatakse väitekirjas kaks viisi neid romaane lugeda: esiteks tavapärase nõukogude eesti kirjandusloo osana, mispuhul on eelduseks, et (hea) kirjandus tõstab mässu valitseva korra ja nõukogude kirjandusideoloogia vastu; teiseks feministlike lugudena naiste ühiskondlikust eneseteostusest. Võiks arvata, et need kaks lugemisviisi on 180-kraadises vastuolus – naise „ühiskondlikuks saamine“ on igav ja võimutruu süžee, mida pole võimalik võtta tõsiseltvõetava arenguloona. Materjalist selgub aga, et nii lihtne on asi harva. Kommunismi rajale pöörduv kangelanna võib meenutada pahelist filmidiivat; tööelus pettuv ja tuumikperekonda ihaldav noor naine võib mõjuda väga nõukogulikuna. Lähema analüüsi all on peamiselt 1960. aastatest pärit sõjaromaanid Luise Vaherilt, Lilli Prometilt ja Aimée Beekmanilt ning peamiselt 1970. aastatest pärit nn abieluromaanid Veera Saarelt, Aimée Beekmanilt, Aino Pervikult ja teistelt. Üldise tendentsina joonistub välja, et naisautorite sõjaromaanides esindavad n-ö naiselikud argitoimetused isiklikku ja tsiviilelu, mis mängitakse välja vastandina avalikule, maskuliinsele, heroilisele sõjanarratiivile. Seevastu abieluromaanides kipub isegi intiimsfääri kujutamine ümber tõlgenduma avalik-ühiskondlikuks, lausa sotsioloogiliseks kommentaariks. Eelloona tutvustatakse kaht Aira Kaalu 1950. aastatel ilmunud pikemat proosateost, järelloona kaht Mari Saadi 1980.–1990. aastate romaani.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärevustundlikkuse mõõtevahendi ASI-3 kohandamine ja valideerimine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2021) Neemre, Marge; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kuusik, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kohandada ärevustundlikkuse küsimustik ASI-3 (Anxiety Sensitivity Index; Taylor et al., 2007) eesti keelde ning kontrollida selle valiidsust ja usaldusväärsust. Uuringus osales 305 inimest vanuses 18-65 aastat, neist 48 vaimse tervise spetsialisti poolt diagnoositud psüühikahäirega inimest ning 57 eneseraporteeritud psüühikahäirega inimest. Psühhomeetriliste näitajate kontrollimiseks viidi läbi uuriv faktoranalüüs, korrelatsioonanalüüs sarnaste konstruktide küsimustikega, dispersioonanalüüs ja sisemise reliaabluse test. Sarnaselt originaaluuringule eristus faktoranalüüsiga kolm faktorit: kehalised, kognitiivsed ja sotsiaalsed hirmud. Küsimustiku sisemine reliaablus oli suurepärane (0,93). Seosed ASI-3, EEK-2 (Aluoja et al., 1999) ja STAI (Spielberger et al., 1983) küsimustike alaskaalade vahel kinnitasid konvergentset valiidsust. Vaimse tervise häire diagnoosiga inimeste keskmised ASI-3 skoorid olid statistiliselt olulisel määral kõrgemad tavapopulatsiooni keskmistest skooridest. Uuring kinnitab eestikeelse ASI-3 piisavat valiidsust ja usaldusväärsust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ausgraben und Erinnern. Denkbilder des Erinnerns und der moralischen Zeugenschaft im Werk von Ene Mihkelson und Christa Wolf
(2014-11-20) Sakova-Merivee, Aija
Käesolev uurimus „Väljakaevamine ja mäletamine. Mälutöö ja moraalse tunnistamise mõttepildid Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanides“ mõtestab ja avab Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanide filosoofilist potentsiaali. Eesti kirjandusuurija Jaak Tomberg on oma 2009. aastal kaitstud doktoriväitekirjas juhtinud tähelepanu kirjanduse lepitavale otstarbele ehk sellele, et ilukirjandusel on võime meenutada mineviku luhtunud võimalikkuseid (unustatud tegutsemissuutmatusi) ning neid kirjaliku meenutamise läbi lunastada. Teisisõnu on kirjandusel võime mudeldada mineviku ja tänapäeva vahelisi seoseid filosoofilisel tasandil selliselt, et see aitab nii meenutajal kui ka potentsiaalsel lugejal minevikus toime pandud ebaõiglust ja vägivalda, aga ka mõtestamata jäänud valu ning kaotust hoomatavamaks muuta. Selline mälutöö filosoofiline mõtestamine on äärmiselt vajalik, sest minevikuga tegelemine, olgu tegemist iseenda, oma vanemate või kogu rahva minevikuga, võib osutuda väga keeruliseks ettevõtmiseks mitte ainult praktiliste tõrgete, vaid eeskätt just moraalsete küsimuste tõttu. Walter Benjaminile, Avishai Margalitile, Giorgio Agambenile jt toetudes uuribki käesolev väitekiri mäletamise ja mälutööga seotud filosoofilisi mõttepilte Ene Mihkelsoni romaanides „Ahasveeruse uni“ (2001) ja „Katkuhaud“ (2007) ning Christa Wolfi teostes „Lapsepõlvelõimed“ (Kindheitsmuster, 1976; ek 1982) ja „Inglite linn ehk The Overcoat of Dr. Freud“ (Stadt der Engel oder The Overcoat of Dr. Freud, 2010). Teisisõnu seda, milliseid kirjanduslikke võtteid ja kujundeid saab ilukirjanduslik tekst rakendada mineviku läbitöötamise ja mälestuste nö väljakaevamise protsessi kujutamiseks ja kirjeldamiseks. Samuti on vaatluse all jutustava hääle mälutöö ja kirjutamise ajendid ning see, kas ja millistel tingimustel on võimalik rääkida moraalsest tunnistamisest ilukirjanduses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Building a database of academic text: challenges and solutions
(Tartu Ülikool, 2023-06-05) Leijen, Djuddah A.J.; Hint, Helen; Lemendik, Helena; Kirsipuu, Marleen
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Determining Stance in Estonian, Latvian, and Lithuanian Academic Writing. Implications and Directions
(Tartu Ülikool, 2023-02-19) Hint, Helen; Lemendik, Helena; Ruskan, Anna; Egle, Baiba; Johansson, Christer; Groom, Nicholas; Leijen, Djuddah A.J.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
ECDI-III valiidsusuuring 3- ja 4-aastaste laste sõnavara küsimustiku ja kõnesalvestiste põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Arpo, Linda Liis; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
ECDI-III on eestikeelne versioon CDI küsimustikust 2;6 kuni 4;0 aastaste laste kõne- ja suhtlusoskuste mõõtmiseks. Käesolev longituuduurimus keskendub ECDI-III sõnavara osa valiidsuse hindamisele võrreldes ema raporteeritud ECDI-III sõnu laste kõnesalvestistes kasutatud sõnavaraga. Uuringus kasutati 98 3-aastase lapse mängu- ja meenutusvestluste kõnesalvestisi, ema esitatud ECDI-III sõnavara raporteid ning aasta aega hiljem kogutud 77 4-aastase lapse mängu- ja meenutusvestluste salvestisi ning lapsevanema esitatud ECDI-III sõnavara raporteid. Uuringu käigus leiti keskmised suhtluses kasutatud ja ema poolt ECDI-III küsimustikus raporteeritud laste ekspressiivsed ECDI-III sõnade arvud, seosed salvestustes kasutatud ECDI-III sõnade arvu, erinevate sõnade koguarvu ja ema raporteeritud ECDI-III sõnade arvude vahel. Lisaks leiti iga ECDI-III sõna kaupa, millisel määral kattus ema raporteeritud ECDI-III küsimustiku sõnavara lapse kõnesalvestistes kasutatud sõnavaraga. Samuti leiti kui palju ja milliseid laste poolt kõnesalvestistes kasutatud ECDI-III sõnu ei olnud ema küsimustikus ära märkinud. Tulemused näitasid olulisi positiivseid korrelatsioone 3-aastaste laste ECDI-III sõnavara alaosa tulemuste ja kõnesalvestistes kasutatud sõnade arvu vahel. 3-aastaste laste kohta raporteeritud ECDI-III sõnad kattusid 49,85% ja 4-aastaste laste puhul 31,55% ulatuses kõnesalvestistes kasutatud sõnadega. Kõigi 3-aastaste laste ECDI-III küsimustiku sõnadest keskmiselt ainult 0,3% ja 4-aastaste laste sõnadest 0,27% olid sellised, mida laps kasutas, aga ema ei olnud ECDI-III küsimustikus ära märkinud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele ajasõnade omandamine
(2013-03-25) Parm, Sirli
Enamasti ollakse ühel meelel selles, et väikesed lapsed mõistavad ja väljendavad aega täiskasvanutest erinevalt. Põhilisemate kognitiivsete kategooriate – ruumi-, aja-, isiku- ja arvukategooria – omandamise arengut nii lingvistilisel kui ka mittelingvistilisel kontseptuaalsel tasandil on peetud väga oluliseks, kuna selles peegelduvad nii puhtkeeleline areng kui mõtlemise seaduspärad. Väitekirjas käsitletakse seda, kuidas eesti laps omandab ajakategooriat, eelkõige selle leksikaalseid väljendusvahendeid ehk ajasõnu. Töö üldine eesmärk on välja selgitada eesti keelelise ajasüsteemi arengu seaduspärad kuni 7-aastastel lastel. Väitekirjas otsitakse vastust põhiliselt kahele küsimusele: 1) millises järjekorras ilmuvad ajasõnad laste kõnesse ja milline on nende kasutus, 2) kas ajasõnad aitavad lastel grammatilist aega tajuda ja kasutada. Läbiviidud uurimus jaguneb kaheks: keeleomandamise varasel perioodil (kuni 3-aastaseni) ilmuvate ajasõnade uurimiseks on kasutatud korpusanalüüsi ja vanemate lastega (4–7-aastased) on läbi viidud psühholingvistiline eksperiment. Põhiliste tulemustena saab nimetada järgmist. (1) Leksikaalse aja omandamine algab samal ajal grammatilise ajakategooria omandamisega (enne lapse kaheaastaseks saamist). Esimesed ajasõnad on deiktikud, mis viitavad ajasuhetele lähtuvalt kõnehetkest. Leksikaalse aja väljendamine algab olevikukeskselt – kõigepealt ilmuvad olevikule osutavad ja olevikuaega täpsustavad ajasõnad. Seejärel sageneb nii mineviku väljendamine grammatiliste ja leksikaalsete vahenditega kui ka tuleviku väljendamine ajaadverbidega, sage on lapsekeeles on ajalisi järgnevussuhteid tähistavate sõnade kasutus. (2) Nelja-aastaselt ei ole eesti lapsed veel ajakategooriat täielikult omandanud, 4–7-aastaselt toimub ajakategooria aktiivne omandamine. Eksperimendi tulemused näitavad, et ajasõnad on oluline ajainfo grammatiliste ajavormide mõistmisel ja produtseerimisel. Ajalisele järgnevusele osutamisel on 4–7-aastaste laste jaoks küll ajasõnad enne, praegu, pärast selgemad kui komplekssema tähendusega ajasõnad juba, jälle, veel, kuid mõlemad sõnakomplektid aitavad verbiga väljendatud aega tajuda ja kasutada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
English-Estonian Glossary of Audio Recording Equipment and Techniques
(2015-06-18) Alo, Ailt; Veldi, Enn, juhendaja
The objective of the present master’s thesis was to compile an English-Estonian glossary of audio recording equipment and techniques. The aim of the glossary was to collect relevant terms, to supply the users with Estonian equivalents and to explain the meaning of the terms. The present glossary is intended as a guide and a source of reference for amateurs in the field of audio recording, translators and interpreters and anyone interested in the subject. The situation regarding audio recording terminology in Estonian is currently rather weak: relevant terms are mostly used as loanwords and no glossary on the topic has been compiled yet. Few books that have been published are either outdated, too specific or just not translated well. Considering the number of home recording artists, sound recording studios and audio equipment rental companies in Estonia, it can be estimated that interest in the subject is high though. The present thesis hopes to improve the situation and hopefully be a starting point for future more comprehensive glossary. 94 The theoretical part of the present thesis offers a short overview of the process of audio recording, describes the stages of recording, editing, mixing and mastering as well as compares the differences between analog and digital recording. The theoretical part also explains the aim of the glossary and analyses its sources and content. The glossary itself is organized alphabetically and covers 437 keywords with explanations and is followed by an Estonian-English registry.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ernesaks, Gustav. Autoportree
(1971) Ernesaks, Gustav
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonian Named Entity Recognition: New Datasets and Models
(Tartu Ülikool, 2023-05-23) Sirts, Kairit
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Faehlmann, Friedrich Robert. Portreebüst
(1929) Mändik, H.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
From ashes to interpretation: fragmented, commingled and cremated human remains in Estonian Roman Iron Age (50‒450 CE) tarand cemeteries
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-22) Lillak, Anu; Tõrv, Mari, juhendaja; Oras, Ester, juhendaja; Thompson, Tim, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö „Tuhast tõusnud tõlgendused: fragmenteerunud, segatud ja põlenud inimluud Eestis rooma rauaaja (50–450 m.a.j) tarandkalmete näitel” uurib fragmenteeritud, segi paisatud ja põletatud inimluude uurimise väljakutseid ja võimalusi, et näidata luuanalüüsi tähtsust kalmistute materjali tõlgendamisel ning kogukondade ja matmiskommete mõistmisel. Uurimus võrdleb Viimsi I ja Aakre Kivivare tarandkalmeid. Aakrest leiti küll vähem luid, kuid sealne dokumentatsioon on täpsem. Kalmete materjalis olid esindatud kõikide kehaosade luud, ent luude kogukaal võrreldes isikute arvuga oli madal ehk kalmetesse ei olnud jõudnud kõik luud. Viimsis oli erisusi ka selles, millised kehaosad on kalmesse jõudnud põletatud või põletamata kujul. Tarandkalmete osteoloogiline analüüs viitas võimalikele piirkondlikele erinevustele matmiskommetes. Ruumianalüüs näitas, et põlenud luud paiknesid Viimsis pigem tarandimüüride vahel. Viimsis oli ka luupeasasid ja paar leiukompleksi, mis Aakres puudusid. Viimsi luud olid veidi nõrgemalt põlenud kui Aakre kalme luud. Samuti oli Viimsi luudel märke lõikejälgedest, mida Aakre kalme puhul ei olnud. Osa Viimsi kalme luudest jõudis tuleriidale pärast liha lagunemist ehk matusekombestik oli etapilisem kui seni arvatud - ühe inimese luud võivad olla jõudnud kalmesse nii põletatult kui ka põletamata. Seega surnute põletamine ja laibamatuse komme ei olnud tingimata kasutusel eri aegadel, vaid olid osa samadest matmiskommetest. Hoolimata fragmentaarse, segi paisatud ning põletatud luumaterjali piiratusest, on sel hindamatu väärtus mineviku mõistmisel. Selleks, et materjal oleks kasutatav, on ülioluline korrektne dokumentatsioon ja standardiseeritud meetodite kasutamine. Doktoritöö sisaldab juhendit eri uurimisküsimuste jaoks sobivate meetodite valimiseks ning fragmenteeritud, segi paisatud ja põlenud inimjäänuste uurimise parima praktika kirjeldust.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
[Gogol, Nikolai]
(1950) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jannsen, Johann Voldemar. Portreebüst
(1880) Weizenberg, August
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juhan Liiv kirjanduslikus traditsioonis
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-25) Kirs, Tanar; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö keskmes on Juhan Liivi (1864–1913) loomingu ja kirjandusliku traditsiooni suhted. Liivi loomingut on eesti kultuuris väga palju käsitletud, kuid seni on teda peamiselt nähtud oma kaasaegsest kirjandustraditsioonist sõltumatu erandnähtusena – omapärase geeniusena, kelle poeetika sündis justkui väljaspool mõjutusi. Käesolev uurimus seab selle arusaama kahtluse alla, otsides Liivi luuletunnetuse seoseid laiema kirjandusliku ümbrusega. Liivi-tõlgenduse aluseks on ennekõike Friedebert Tuglase, Aarne Vinkli ja Jüri Talveti koostatud põhiväljaanded ja -uurimused. Tuglas sidus Liivi loomingu arengut luuletaja psüühikahäirega, nähes temas luuletajat, kelle eriline stiil tulenes haigusest. Vinkel tõi fookusesse Liivi käsikirjalise pärandi ja seadis eesmärgiks tekstide algupärasuse taastamise. Talvet on keskendunud Liivi luuletehnika ja poeetilise maailma tõlgendusele. Kuna suur osa Liivi loomingust on avaldatud postuumselt ja toimetajate valikud on tekste oluliselt mõjutanud, on töös tuginetud käsikirjalistele allikatele. Üks olulisemaid käsikirju on essee „Ääremärkused“, kus Liiv teeb ainsa katse sõnastada programmiliselt oma arusaama luulekunstist. Tema kriitilisest pärandist selgub, et ta tundis põhjalikult eesti kirjanduskultuuri ning jõudis sisse elada saksa klassikalisse kirjandusse ja filosoofiasse, tutvudes ka muu maailmakirjandusega saksa keele vahendusel. Liivi luuletajaks kujunemist mõjutas Väike-Maarja parnassi ringkond, sh tema vend, hiljem Ado Grenzsteini ja tema ajalehe Olevik toimetuse liikmed. Eesti kirjanduselu vahendusel avanes Liivile ka maailmaluule. Kui vaadata Liivi varast luulet tõlkeluule taustal, nähtub, et Liiv kujunes luuletajaks saksa kirjanduse schillerlikul taustal, arendas luule poeetikat Heine vormis ja otsis lüürilist hoiakut Goethe luule jälgedes. Juhan Liivi lüürika ja selle kaudu eesti esimese luuleuuenduse algus on arenenud seega tihedas kontaktis maailmaluule ja kirjandusliku mõttega. Siinne uurimus on esimene süsteemne katse näidata, kuidas Liivi luuletunnetus on seotud laiema kirjandusliku traditsiooni tõlgendamisega. Liivi looming ei sündinud kirjandustraditsiooni väliselt isikliku eripära pinnalt, vaid dialoogis Euroopa kirjandusliku traditsiooniga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kitzberg, August. Portreebüst
(1900) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
[Konik, Konstantin. Rindportree]
(1937) Triik, Nikolai
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
[Kõpp, Johan. Poolfiguurportree]
(1934) Ole, Eduard
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
[Kurko, L.]
(1931) Adamson, Ida Emilie
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Le temps d’engagement dans les oeuvres d’André Gide et de Johannes Semper: les univers fictionnels entre l’élan vital et la littérature engagée
(2023-10-31) Karelson, Marit; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri keskendub André Gide’i (1869-1951) ja Johannes Semperi (1892-1970) ilukirjanduslikele teostele, eesmärgiga analüüsida nende fiktsionaalsesse maailma kätketud aega. Aja mõistet uuritakse läbi Gide’i ja Semperi esseistika, samuti läbi Jean-Paul Sartre’i, Henri Bergsoni, Paul Ricœuri ja Jacques Noiray teooriate. Lähtudes Sartre’i „värvatud kirjanduse“ ideest kujundan mõiste „värvatuse aeg“, et analüüsida Gide’i ja Semperi loomingut. Selline aeg viitab kirjaniku aktiivsele püüdele muuta oma teoste kaudu ühiskonda. Nii Gide’i kui Semperi fiktsionaalsetes maailmades esindab aeg indiviidi teadvuse mitmesust. Mõlema autori teostes tekib aeg, kui tegelaste kehad esinevad kujutluspiltidena, mis võivad asuda iseendast väljaspool. Nii saavad tegelased „teiseks“ – nendeks, kes nad ei ole. Analüüsin neid kujutluspilte läbi Sartre’i mõiste „võimalikkus“, mis viitab ideele, et indiviidil on võime kujutleda tulevikku asuvana väljaspool olevikku. Uurides Gide’i loomingus kujutluspilte, mida võib käsitleda „võimalikkusena“, selgub, et nende läbi avalduvat aega võib järjest enam käsitleda aktiivsusena, mida märgib see, et äratuntav ajastruktuur laguneb järjest enam koost. Semperi teostes ei esine tegelaste kehad ainult kujutluspiltidena, mis asuvad endast väljaspool, vaid nad moodustavad „võimalikkuste“ võrgustiku koos tegelastega, kes on nende kõrval. Semperi loomingus on selgemini kui Gide’i puhul äratuntav teose kui erinevatest kehadest koosneva organismi orgaaniline jätkuv areng, mis kätkeb Bergsoni „kestuse“ ja „eluhoo“ elemente. Tegelaste võrgustiku arenemist võib mõtestada kui ühiskonna arengu võrdpilti: nii Semperi kui Gide’i jaoks on oluline indiviidi aktiivsus ühiskonna kujundamisel.