Sirvi Märksõna "Euroopa Parlament" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 33

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste meediakajastus: Eesti rahvusvahelises võrdluses
(Tartu Ülikool, 2010) Lass, Liisu; Lauristin, Marju, juhendaja; Pullerits, Evelin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analyse comparative des réactions post-débat dans la presse lors des élections européennes et des élections législatives de 2024 en France
(Tartu Ülikool, 2025) Moorits, Emily; Dautancourt, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakond
Cette thèse est une analyse comparative des réactions de la presse française aux débats télévisés organisés dans le cadre des élections européennes et législatives de 2024. À partir d'un corpus d'articles issus de six journaux français, l'étude se concentre sur les stratégies de cadrage médiatique à travers la thématisation, la désignation et le discours rapporté. En s'appuyant sur l'approche de Wander Emediato (2011), l'analyse révèle une couverture moins neutre et plus politisée des débats législatifs et une moindre couverture des débats européens dans leur ensemble. Ce travail met en évidence le rôle des médias dans la construction de l'image des candidats et dans la formation des perceptions électorales.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analyse contrastive des programmes du Rassemblement National et du Fratelli d’Italia aux élections européennes en 2024
(Tartu Ülikool, 2025) Koort, Freddy; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakond
Ce mémoire compare les programmes électoraux européens 2024 du Rassemblement National (RN) et Fratelli d’Italia (FdI) et analyse les stratégies discursives employées. Considérant leurs origines communes mais trajectoires politiques divergentes (RN en opposition vs. FdI en gouvernement), cette étude contrastive vise à identifier les différences linguistiques reflétant ces positionnements politiques en combinant des analyses qualitatives et quantitatives. Le travail examine trois axes : l’usage des verbes, les orientations évaluatives et les métaphores conceptuelles. Les résultats montrent une rhétorique plus conflictuelle et accusatrice chez le RN, tandis que le FdI emploie aussi un discours développementaliste et réformiste, suggérant des processus et des succès distincts de normalisation et dédiabolisation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestimaa Rahvaliidu, Eesti Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Euroopa Parlamendi valimiste kampaania strateegia analüüs
(Tartu Ülikool, 2005) Lilles, Eli; Lauristin, Marju, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Electoral institutions and constituency service of the European Parliament's members
(Tartu Ülikool, 2017) Khokhlova, Aleksandra; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The European Parliament is a unique legislature for several reasons, including one that concerns the fact that its members (MEPs) are elected under different electoral rules. This Master’s thesis examines the impact of these rules on MEPs constituency service, assuming that the latter could be not only the means of being responsive to the electorate, but of the realization of own preferences as well. Such preferences concern re-election, that, thus, makes the supranational level, on which MEPs operate, highly dependent on the national context, where fortunes of MEPs are decided. Thus, this study shows that not only electoral rules for European elections shape the behavior of MEPs, but also – those that are used for national general elections. Therefore, MEPs’ constituency service becomes a mechanism of building personal reputations among voters and intraparty reputation as well.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eriliste hääletusviiside mõju Euroopa Parlamendi valimistel osalemisele
(Tartu Ülikool, 2023) Ross, Madis; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on teada saada, kuidas eriliste hääletusviiside võimaldamine mõjutab Euroopa Parlamendi valimistel osalemist. Eesmärk on seatud, kuna kirjanduses puudub nende mõjude osas üksmeel. Eriliste hääletusviiside uurimine Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis on relevantne, kuna võimaldab vaadelda nende mõjusid mitmes riigis toimunud sama tasandi valimistel ning samal ajaperioodil. Samuti on Euroopa Parlamendi valimistel olnud valimisaktiivsus kuni 2019. aasta valimisteni pidevas languses ning eriliste hääletusviiside positiivse mõju korral oleks nende võimaldamine üks lihtsamaid viise, kuidas valimisaktiivsust tõsta saaks. Tööga kaardistatakse ka eriliste hääletusviiside võimaldamine 2004. ning 2019. aasta vahel toimunud Euroopa Parlamendi valimistel, mille jaoks autor viib läbi liikmesriikide valimisseaduste dokumendianalüüsi. Mõjude selgitamiseks viiakse läbi nii kahemõõtmeline- kui ka regressioonanalüüs, millesse on kaasatud lisaks erilistele hääletusviisidele ka kontrollmuutujad, et arvestada teiste võimalike valimisaktiivsust mõjutavate teguritega. Analüüside tulemusel selgub, et posti teel hääletamisel on positiivne mõju valimisaktiivsusele, mis tähendab, et see vähendab valija jaoks arvestataval määral hääletamisega kaasnevaid kulusid ning mõjutab lõplikku otsust valimistel osaleda. Lisaks posti teel hääletamisele on suur mõju valimisaktiivsusele ka kontrollmuutujatel, eriti suurt mõju omas kohustusliku hääletamise rakendamine. Samas ilmnes teiste eriliste hääletusviiside puhul kahemõõtmelisest analüüsist negatiivne või olematu korrelatsioon ning regressioonanalüüsis ei olnud need statistiliselt olulised. Seetõttu ei saa küll järeldada, et kõikidel erilistel hääletusviisidel on kindlasti mõju valimisaktiivsusele, kuid samas ei saa ka väita, et statistilist olulisust mitteomanud viisidel mõju ei ole – käesolevas töös kasutatud andmete põhjal kõikide viiside osas järeldusi lihtsalt teha ei saa.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EU internal borders and voting behaviour in European parliament elections
(Tartu Ülikool, 2024) Simon, Kilian; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis investigates the impacts of the European Union's open border policy on voting behaviour, focusing on vote choice and turnout rates in European Parliament elections within internal EU border regions. This research contributes to the electoral voting behaviour debates, border studies as well as transactionalism and European identity literature, by analysing how the open border policy influences behaviour in EP elections. Thereby enriching the discourses by integrating a spatial dimension related to proximity to internal EU borders to the debates. The central research question examines potential disparities between EU internal border regions and non-border regions in voter turnout and vote choice during the 2019 European Parliament election. Three hypotheses are proposed and tested employing a multi-level regression analysing election data from 1060 NUTS 3 regions across 19 EU member states. Contrary to expectations, the results do not support any of the hypotheses. Proximity to a border does not significantly impact Europhile or Eurosceptic voting behaviour, challenging assumptions about the influence of border adjacency on voting tendencies. The study also reveals a decreased emphasis on EU affairs in border regions during elections and lower voter participation, challenging assumptions about the prioritization of EU integration as a policy issue. These findings suggest that factors beyond geographic proximity to borders play a more dominant role in shaping voting behaviours in EU border regions.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu määruste vahetu ja ühetaolise rakendamise probleemid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Jüriöö, Hedi; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Tänapäeval ei ole Euroopa Liit (edaspidi EL) üksnes majandusliit, vaid see on muutunud ka poliitiliseks liiduks, samuti on laienenud poliitikavaldkonnad, mida EL üldiselt reguleerib ning milles EL omab ainupädevust või jagatud pädevust liimesriikidega. Selle süsteemi toimimiseks ning tagamaks EL õiguse ja üldiste põhimõtete kehtivus kõigis liikmesriikides võrdsetel alustel, on välja kujunenud EL õiguse vahetu kohaldamise doktriin, mis seisneb üksikisikute õiguses tugineda EL õigusest tulenevatele õigustele ja kohustustele ning nõuda siseriiklikelt haldusüksustelt ja kohtutelt nende tagamist. Magistritöö eesmärgiks oli välja tuua EL määruste vahetu ja ühetaolise kohaldamise kitsaskohad ning pakkuda välja meetodeid EL õiguse ühetaolise kohaldamise tagamiseks. Samuti keskenduti küsimusele, kas EL õiguse ühetaolise kohaldamise tõhustamine on vajalik ja soovitud erinevate turuosaliste, liikmesriikide ja EL institutsionaalse süsteemi seisukohast. Probleemi ilmestamiseks kasutati näitena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 261/2004. Magistritöö raames viidi läbi küsitlus kvalitatiivsete andmete kogumiseks, mille eesmärgiks oli tuvastada teiste liikmesriikide praktika ning andmete põhjal teha järeldused EL määruste üldiste rakendusprobleemide kohta ja leida võimalikud lahendused. Uurimuse põhjal leiti, et liikmesriikide rakendusasutuste ülesehitus, tööjaotus ja ülesanded erinevad märkimisväärselt, samuti esineb olulisi erinevusi riikide poolt rakendatavates sanktsioonides. Uurimusest tuvastati ühtlasi, et liikmesriigid ei tõlgenda määrust ühtselt ning liikmesriigid ei rakenda piisavalt koostöömehhanisme. Lahendustena määruste ühetaolise rakendamise tagamiseks on autor pakkunud välja rakendusmeetmete ühtlustamise selliselt, et määruses tuuakse välja, millisel alusel toimub määrusejärgsete kaebuste lahendamine, samuti võiks kaaluda ülem- ja alampiiride seadmist sanktsioonidele ning selgitamist, millised sanktsioonid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Tõlgendusühtsuse tagamiseks on soovitatud aktiivset suuniste koostamist Euroopa Komisjoni poolt. Samuti on ettepanekuna välja toodud koostöövõrgustike loomine määruste rakendamise jaoks või olemasolevate võrgustike töö aktiivsem kasutamine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu väikeriikide esindatus ja mõju Euroopa Liidu poliitikale kliimapoliitika näitel aastatel 2019–2025
(Tartu Ülikool, 2025) Aun, Marten; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Climate policy is becoming increasingly important at the international level each year and gradually spilling over into other policy branches, exerting significant influence. As the impacts of climate change become more visible in everyday life, the decisions made regarding climate policy gain greater relevance. While the EU member states follow a common climate policy, smaller states may find themselves with limited influence at the EU level and may have to bear the consequences of decisions shaped predominantly by larger member states. This bachelor’s thesis aimed to examine the representation of small states in the European Parliament’s committees dealing with climate and energy policy and to analyze their influence on the EU’s climate policy between 2019-2025. Using Estonian MEPs as a case study, the thesis also aims to give a general overview of the tactics used by MEPs from small states to exercise influence. In addition to being more active in influencing policy through their filed reports, smaller states were more represented in the ENVI and ITRE committees during the ninth term of the European Parliament than would have been predicted based on proportionality. However, the representation of small-state MEPs in these committees declined at the start of the tenth term. According to interviews with Estonian MEPs, there is little cooperation among Estonian MEPs; in contrast, influence-wielding relationships with MEPs from other nations and political groups were deemed more important.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa paremäärmuserakondade ja Venemaa koostöö seos Euroopa Parlamendi hääletamisühtsusega
(Tartu Ülikool, 2015) Kapak, Margit; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesolev töö üritas ambitsioonikalt tuua selgust väga mitmetahulisse teemasse. Esiteks uuriti laialt vaieldud paremäärmuslaste määratlust Euroopas ja Euroopa Parlamendis. Lisaks püüti anda kohati liiga kinnine hinnang paremäärmuslaste ja Venemaa koostööle, hoolimata mitmetest ebaselgustest ja avalikele kättesaadavate andmete piiratusest. Selleks, et jõuda töö hüpoteesi testimiseni oli seetõttu vaja enne läbida mitmed etapid, mille tulemuseks olid kohati oletuslikud väited. Seda oli kõige rohkem märgata Gruusia teemalise resolutsiooni esimese analüüsietapi juures, kus oleks pidanud tõdema, et resolutsioon on ka Euroopa rahvusriikide endi huvidega tugevalt seotud. Töö esimene ja teine peatükk annavad autori hinnangul olulise ülevaate enne empiirilise uurimuse juurde asumist, kuid kannatavad puuduliku teoreetilise osa all. Seega täitsid need peatükid vaid osaliselt oma ülesannet. Kolmandas peatükis lükati ümbes uurimuse hüpotees. Põhjenduseks võib tuua juba mainitud eeldused, mis autor võttis analüüsi esimeses ja teises etapis. Autor on aga veendunud, et töö kasu väljendub ka hoolimata hüpoteesi ümber lükkamisest. Kolmanda peatüki lõpus kirjeldati regressioonanalüüsis tehtud vigu ning võimalikke parandusi tulevaseks uurimiseks. Näiteks leiti, et paremäärmuslased ei ole ainuke grupp, kes Euroopa Parlamendi ühtsust mõjutavad. Seega tuleks sõltumatu muutuja valik hoolikamalt läbi mõelda ja lisada veel sõltumatuid muutujaid. Veel leiti, et paremäärmuslaste sees oli hääle andmisel teisigi põhjuseid kui Venemaa huvid. Näiteks Läti paremäärmuslik saadik ei ole Lääne-Euroopa saadikutega. Uurimistööst tulenes aga ka tõesemaid järeldusi. Näiteks väidetakse, et paremäärmuslaste ja Venemaa koostöö on nii väärtustepõhine kui pragmaatiline. Levinud on püüdlus selgitada koostööd kas ühe või teise põhjenduse läbi, kuid autor usub, et neid ei tuleks omavahel vastandada. Teiseks, väidab autor empiirilisele uurimusele tuginedes, et paremäärmuslased on võrreldes teiste poliitiliste rühmadega Euroopa Parlamendis ühtsemalt Vene huvide poolt. Euroskeptikud ja vasakäärmuslased valivad sagedamini neutraalseks jäämise võimaluse, mis vähendab ühtsust, kuid ei toeta otseselt Vene huvisid. Autor näeb, et nii positiivseid kui negatiivseid tulemusi saab teema edasiseks uurimiseks aluseks võtta. Kindlasti on võimalik jätkata uurimist ning otsida veel Venemaa ja paremäärmuslaste koostöö tagajärgi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Parlamendi parteigruppide poliitiline paigutamine nende manifestide põhjal
(Tartu Ülikool, 2021) Umerov, Siim; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Antud töö eesmärk on analüüsida Euroopa Parlamendi parteigruppe ja nende ideoloogilisi hoiakuid ajavahemikus 2004 kuni 2019 ning uurida, kuidas on erinevates valimisplatvormides kajastatud erinevad poliitika valdkonnad. Analüüsitavateks parteigruppideks on Euroopa Rahvapartei, Euroopa liberaalide parteigrupp ja Euroopa Sotsialistlik Partei. Töö esimeses osas tutvustatakse parteigruppe ja analüüsitakse nende manifeste kasutades spetsiaalset kodeerimistabelit. Seejärel arvutatakse iga manifesti väärtus ning paigutatakse see parem-vasak skaalale. Erinevate aastate manifestide analüüsi tulemusena tuleb välja iga parteigrupi positsiooni muutumine skaalal läbi viieteistkümne aasta. Uurimuse tulemusena selgub, et kolme uuritavat Euroopa parlamendi parteigruppi on olnud aastate jooksul oma manifestide koostamises pigem stabiilse hoiakuga. Euroopa Liberaalide parteigrupp ja Euroopa Rahvapartei on hoidnud manifestide koostamises parem-tsentristliku joont, samas Euroopa Sotsialistliku partei manifestid on jäänud väärtuselt tsentrist vasakule. Lisaks tuleb analüüsimise tulemusena välja, et igal parteigrupil kujunevad manifesti koostades välja kindlad poliitikavaldkonnad, millele pannakse rohkem rõhku, kuid ükski parteigrupp pole programme koostades ühtegi poliitikakategooriat täielikult ignoreerinud. Töö teine eesmärk, katsetada MARPOR analüüsimise meetodit Euroopa üleste parteigruppide peal, näitab seda, et meetod on sobilik, kuid ideaalis oleks võimalik laienduste abiga manifestide analüüsimist detailsemaks ja täpsemaks viia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Parlamendi roll Euroopa Liidu välispoliitikas Gruusia kriisi näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Pärnsalu, Tanel; Made, Vahur, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eurooptimismi ja euroskeptitsismi vastasseis Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis
(Tartu Ülikool, 2012-10-30) Heinsalu, Lauris; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Elections are the cornerstone of a democratic government and low turnout could be said to be damaging the legitimacy of it. It is therefore important to research the determinants of voting behaviour. Mapping the distribution of positive and negative attitudes toward further European integration can show if and how these attitudes affect turnout. The purpose of this paper is to map the distribution and prevalence of euro-sceptic and euro-optimistic attitudes among the voters and non-voters of the 2009 European parliament elections in order to compare the prevalence of these attitudes among the member states and regions of the European Union and assess the impact of attitudes among voters to turnout in the elections. And also to find out attitudes toward furthering integration differ among the different states and regions of the European Union. Analysis showed that Eurosceptic attitudes are more common that eurooptimistic attitudes in Austria, Estonia, Finland, Latvia and the United Kingdom. These attitudes were equally distributed in France, Hungary and Portugal. Positive attitudes toward European integration were more common than negative ones in all other states examined. Statistical analysis concluded that turnout in states, where eurooptimistic attitudes are more prevalent that Eurosceptic attitudes, does not differ from turnout in states where the distribution of attitudes is the other way around. Eastern Europe and Southern-Europe have the highest number of eurooptimistic respondents. In only two of the eight regions observed - Northern Europe and Finno- Ugric nations – were Eurosceptic attitudes more prevalent that optimistic ones.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Europarteide ja Euroopa Parlamendi fraktsioonide sotsiaalmeediakasutus 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis
(Tartu Ülikool, 2021) Aukust, Rasmus; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Kuigi sotsiaalmeediat kasutatakse poliitika tegemisel üha enam ning osav sotsiaalmeediakampaania võib mõjutada valimistulemusi, ei ole analüüsitud Euroopa Parlamendi (edaspidi EP) fraktsioonide ega europarteide ühismeediakanalite olemasolu ning kasutamise aktiivsust. Niisiis uurisin europarteide ja EP fraktsioonide sotsiaalmeedia kasutust 2019. aasta EP valimiste kontekstis. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli teada saada, kui laialdaselt ja intensiivselt kasutasid EP fraktsioonid ja Euroopa tasandi erakonnad nelja sotsiaalmeedia kanalit (Facebook, Twitter, Instagram ja Youtube) EP 2019. aasta valimiste ajal. Uurimistöö eesmärgi täitmiseks analüüsisin EP fraktsioonide ja europarteide sotsiaalmeedia kanaleid – missugused kontod olid EP fraktsioonidel ja erakondadel olemas, kui suured olid nende sotsiaalmeediakanalite jälgijaskonnad ja kui aktiivselt neid valimiste-eelsel perioodil kasutati. Analüüsitulemused näitasid, et nelja sotsiaalmeediakontot omasid kõik EP fraktsioonid ja suurem osa europarteidest. Lisaks selgus, et Roheliste europartei ja Euroopa Loomade Partei postitused olid kaasavamad tsentristlike europarteide postitustest. Viimasena järeldus, et euroskeptilised europarteid ei kasutanud enda kontosid postitamiseks sagedamini kui teised europarteid ning kahel euroskeptilistel europarteil puudusid kõik sotsiaalmeediakontod. Tugevaima sotsiaalmeedia kohaolu ja sotsiaalmeedia strateegiaga paistis välja Roheliste europartei.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
European Parliament member's activism: the case of the Baltic States.
(Tartu Ülikool, 2019) Liepina, Santa; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The main aim of this thesis is to discern the activism of the European Parliament Members (MEPs) representing the Baltic states, with a secondary aim to find out the differences of activism between European Union founding states and Central-Eastern European countries that joined the union in 2004. The argumentation for the research stems from finding out, which of the MEPs representing any of the Baltic states can be considered the most active, as a common misconception in modern Europe is that MEPs are inactive in their day-to-day duties in the European Parliament. Additionally, the secondary aim attempts at comparing the aforementioned country groups to see whether or not countries with greater experience in the union are more active than relative newcomers. The research utilizes 9 different parameters that depict parliamentary activities in the EP by which activism of each MEP is measured in this research. To display the activism of both countries and individual MEPs, a suite of methods is designed to discern the relevant results. The research includes the collection of required data on every MEP currently serving in the current European Parliament that is later used for necessary calculations. The results for both the analysis of countries and Baltic MEPs are gathered in several graphs and relevant conclusions are drawn from them. Based on the available results, the Baltic MEPs are further classified into two divisions of parliamentary activities inspired by Bíró-Nagy (2016).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
European Union external action under the treaty of Lisabon: institutional aspects and the role of the European Parliament
(2010-08-13) Allik, Mihkel; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool; Laffranque, Julia, juhendaja
1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga muudeti oluliselt Euroopa Liidu välistegevuse institutsionaalset raamistikku. Üks lepingu peaeesmärke oli tagada ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning liidu muu välistegevuse kooskõla ja järjepidevus. Kuid teisalt suurenes oluliselt ka Euroopa Parlamendi pädevus nii liidu kaasseadusandjana kui ka poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsioonide teostajana. Käesolev magistritöö analüüsib Lissaboni lepinguga kaasnenud õiguslikke võimalusi nende kahe eesmärgi saavutamisel ja ühitamisel, otsides vastest küsimusele, kuidas tuleks Euroopa Parlamendi aluslepingutest tulenevaid pädevusi tõlgendada ja rakendada nii, et see muudaks liidu välistegevust tõhusamaks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroskeptiliste fraktsioonide mõju Euroopa Parlamendis
(Tartu Ülikool, 2016) Mahov, Sten; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Euroskeptikuid on Euroopa Parlamenti (EP) valitud alatasa, kuid mitte kunagi varem ei ole nad valimistel võitnud nii palju kohti kui 2014. aasta kevadistel valimistel. Käesolevas magistritöös on vaatluse alla võetud parteimanifestide järgi end euroskeptikuteks kuulutanud fraktsioonide ning nendega samu vaateid jagavate fraktsioonitute liikmete hääletuskäitumine täiskogul uue parlamendi esimese tööaasta jooksul. Võrreldud on, kui palju erinevad fraktsioonid, rühmad eelnõude poolt ja vastu hääletavad ning milliste teemakomisjonide poolt euroskeptilised parlamendijõud on. Vaatlusperioodi ajal 16. juulist 2014 - 9. juulini 2015 leidis EP täiskogul aset 304 erinevate nimelist (roll call vote) komisjoni resolutsioonieelnõu hääletust. Töös kasutatavad uurimisandmed on saadud EP hääletusi jälgivast sõltumatult veebilehelt www.votewatch.eu, kus on välja toodud hääletustulemused nii fraktsioonide, rühmade kui iga parlamendiliikme kohta eraldi. Analüüsis on eraldi ning üldiselt välja toodud hääletustulemused nii nende eelnõude puhul, mille täiskogu vastu võttis kui ka tagasi lükkas. Analüüsist selgub, et kui panna ritta kõik 304 eelnõu hääletusel (vastuvõetud ning tagasi lükatud), ning jälgida hääletusi fraktsiooni- ning rühmapõhiselt, oleks hääletatud rohkem eelnõude vastu kui poolt. Täiskogu hääletas 287 eelnõu poolt, ning kui need ritta panna ja jälgida hääletusi fraktsiooni- ning rühmapõhiselt, näeb, et euroskeptikud hääletasid suurema osa täiskogu poolt heakskiidu saanud eelnõude vastu. Kui aga vaadata neid 17 eelnõu, mis täiskogu tagasi lükkas, näeb, et euroskeptikud hääletasid võrdselt eelnõusid poolt ning vastu. Kõige enam hääletasid täiskogu hääletustulemusega vastupidiselt Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa (EFDD) fraktsiooni liikmed, neile järgnesid fraktsioonitute euroskeptikute rühma saadikud (NI). Kõige enam hääletas täiskoguga sarnaselt Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon (GUE/NGL) ning ECR fraktsioon. 2015. aasta loodud uus fraktsioon Rahvaste ja Vabaduste Euroopa (ENF), mis osales 41 eelnõu hääletusel, hääletas võrdselt nii eelnõude poolt kui vastu. Nii nagu oli hääletusel palju eelnõusid, mille üle fraktsioonid ja rühmad erinevalt hääletasid, oli ka palju neid eelnõusid sisaldavaid teemakomisjone, mille poolt ning vastu hääletati. Näiteks hääletasid kõik vaatluse all olevad parlamendijõud suuresti siseturu ja tarbijakaitse ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjonide eelnõude poolt. Ühiseid eelnõusid sisaldavat teemakomisjoni, mille poolt euroskeptilised parlamendijõud ühiselt vastu hääletasid, ei olnud. Küll aga saab fraktsioonid ning grupid jagata kaheks liiniks: ECR - GUE/NGL ning EFDD - fraktsioonitud liikmed – (ENF). Just nende gruppide vahel oli kõige enam neid teemakomisjone, mida toetati või mitte. Ka nende gruppide siseselt oli erinevusi, mistõttu tulevad sealt välja need teemad, mis ühele või teisele fraktsioonile, rühmale meelepärased on.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
"Greenlash" in the European Parliament - between politicisation and business lobbying
(Tartu Ülikool, 2025) Šefer, Susann; Eihmanis, Edgar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The recent political backlash against policies of the European Green Deal is a new phenome-non. This is particularly noteworthy in the case of the European Parliament considering the institutions historical role as an environmental champion, now exhibiting opposition to key environmental policies. The thesis addresses this research puzzle through a comparison of three regulations proposed by the 2019 – 2024 von der Leyen Commission which varied in their degrees of success in the adoption by the European Parliament: the Nature Restoration Law, the Deforestation Regulation, and the Sustainable Use Regulation. Borrowing insights from literature on electoral politicisation and business lobbying, this thesis introduces a novel framework that examines the combined influence of these factors on policy outcomes in the European Parliament. The thesis contends that the convergence of increased public scrutiny and resistance from corporate actors leads to the rejection of a policy. Based on an analysis of EU institutional documents, speeches of the Members of the European Parliament, political group publications, and interest group reports, the thesis reveals that the policy outcomes of the European Parliament are increasingly shaped by the inability to find compromise which is a result of high levels of politicisation and business lobbying as illustrated in the case of the Sustainable Use Regulation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kollektiivse mälu roll Eesti ja Saksamaa Euroopa Parlamendi saadikute sõnavõttudes seoses Vene-Ukraina sõjaga
(Tartu Ülikool, 2024) Malm, Hans Erik; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöös uuritakse kollektiivse mälu rolli Eesti ja Saksamaa Euroopa Parlamendi saadikute kõnedes seoses Vene-Ukraina sõjaga. Kollektiivse mäluna defineeritakse töö raames kui ülevalt-alla poliitiliselt ehitatud narratiivide ja arusaamade kogumit, mis on seotud ajaloolise kogemusega. Uuritakse Euroopa Parlamendi saadikute kõnesid parlamendi täiskogu debattidel ja võrreldakse kahte riiki erinevate ajalooliste kogemuste ning seega ka kollektiivse mälu tõttu. Uurimuse läbiviimiseks lähtuti kvalitatiivsest sisuanalüüsist kodeerides saadikute kõned induktiivselt, kolmel erineval ajavahemikul, aastate 2014–2023 lõikes. Analüüsides umbes 90 000 sõnalist andmestikku märgati erinevate riikide saadikute kõnedes eristatavaid trende. Kõnede suunitlused erinesid riikide võrdluses ning saadikud lähtusid tihti enda riigi kollektiivsest mälust. Kollektiivne mälu mängis debattides olulise rolli ning täheldati, et kollektiivse mälu tõlgendamine ja selle kasutamine sõltus suuresti indiviidist. Töö tulemusena selgus, et kollektiivne mälu toimib rahvusvahelises poliitikas kui tööriist, mille otsene kasutamine pole kunagi reegel, kuid selle olemasolu mõjutab arutelude suunda ning ka kõnelejate arusaama.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lähimushääletamine ja seda mõjutavad tegurid – seletav analüüs 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Kütt, Karmeli; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesolevas magistritöös võetakse uurimuse teoreetiliseks aluseks lähimushääletamise teooria, mis on empiiriliselt mõjuvõimas ning tõestatult oluline ja toimiv kontseptsioon valimiskäitumise uurimises (Singh, Roy 2014: 89). Lähimushääletamise mudeli üheks eelduseks on valija informeeritus poliitilise ja majandusliku keskkonna aspektidest ehk kontseptsiooni võib vaadata kui informatsiooni osas nõudlikku. Sel põhjusel võib eeldada, et mida informeeritum ja mida võimelisem valija uut informatsiooni omandama on, seda tõenäolisemalt hääletab ta lähimushääletamise mudelile kohaselt. Töö on edasiarendus 2013. aastal autori poolt kaitstud bakalaureusetööst (Kütt 2013), mille uurimisküsimus oli, kui suur hulk valijatest hääletab Euroopa Parlamendi valimistel ratsionaalselt. Uuringu tulemustest selgus, et lähimushääletamise mudel on arvestatava seletusjõuga, umbes pooled valijatest hääletasid mudeli kohaselt ratsionaalselt. Magistritöös võetakse sisend sõltumatuks muutujaks bakalaureusetööst ning otsitakse vastust küsimusele, millised individuaaltasandi sotsiaal-demograafilised, hoiakulised ja käitumuslikud tegurid seletavad lähimushääletamist. Magistritöö analüüsi aluseks on Euroopa Parlamendi valimiste uuringu (2009) individuaaltasandi küsitlusandmed ning meetodina kasutatakse multivariatiivset logistilist regressiooni. Empiirilisest analüüsist selgus, et mudeli testimisel statistiliselt olulisi tulemusi välja tuua ei saa olgugi, et teoreetiliselt võib oodata sotsiaal-demograafiliste, hoiakuliste ja käitumuslike tegurite poolset mõju lähimushääletamisele. Lähimushääletamise kõige olulisem ennustaja on see, kui suurt lähedust indiviid kindla erakonnaga tunneb. Vähesemal määral mõjutab lähimushääletamist ka valija sugu ja huvi poliitika vastu. Loodud mudeli peamiseks probleemiks osutus statistilise jõu puudujääk – pärast kodeerimist jäi valimisse puuduolevate andmete tagajärjel järele vaid umbes kolmandik respondente.