Kollektiivse mälu roll Eesti ja Saksamaa Euroopa Parlamendi saadikute sõnavõttudes seoses Vene-Ukraina sõjaga

Abstract

Bakalaureusetöös uuritakse kollektiivse mälu rolli Eesti ja Saksamaa Euroopa Parlamendi saadikute kõnedes seoses Vene-Ukraina sõjaga. Kollektiivse mäluna defineeritakse töö raames kui ülevalt-alla poliitiliselt ehitatud narratiivide ja arusaamade kogumit, mis on seotud ajaloolise kogemusega. Uuritakse Euroopa Parlamendi saadikute kõnesid parlamendi täiskogu debattidel ja võrreldakse kahte riiki erinevate ajalooliste kogemuste ning seega ka kollektiivse mälu tõttu. Uurimuse läbiviimiseks lähtuti kvalitatiivsest sisuanalüüsist kodeerides saadikute kõned induktiivselt, kolmel erineval ajavahemikul, aastate 2014–2023 lõikes. Analüüsides umbes 90 000 sõnalist andmestikku märgati erinevate riikide saadikute kõnedes eristatavaid trende. Kõnede suunitlused erinesid riikide võrdluses ning saadikud lähtusid tihti enda riigi kollektiivsest mälust. Kollektiivne mälu mängis debattides olulise rolli ning täheldati, et kollektiivse mälu tõlgendamine ja selle kasutamine sõltus suuresti indiviidist. Töö tulemusena selgus, et kollektiivne mälu toimib rahvusvahelises poliitikas kui tööriist, mille otsene kasutamine pole kunagi reegel, kuid selle olemasolu mõjutab arutelude suunda ning ka kõnelejate arusaama.