Sirvi Märksõna "adapteerimine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adaptation and validation of the Brief Resilience Scale (BRS) and the Positive Appraisal Style (PAS) Scale into Estonian and Russian on a representative Estonian sample
(Tartu Ülikool, 2025) Reinart, Liina; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Psychological resilience refers to the capacity to recover from stress. One proposed core mechanism enabling resilience is positive appraisal style – the tendency to view challenges constructively. Validated resilience measures for the Estonian population are currently lacking. This thesis reports the adaptation and validation of two instruments in Estonian and Russian: the 6-item Brief Resilience Scale (BRS) and the 8-item Positive Appraisal Style questionnaire (PAS8). A rigorous translation and cultural adaptation process was conducted using the back-translation method. The instruments were tested on a nationally representative sample (n = 1256) as part of the first wave of the Estonian National Mental Health Survey in 2023. Exploratory factor analysis (n = 663) was used to develop PAS8’s structure, identifying four theoretically grounded dimensions: optimism, coping efficacy, no-worries thinking, and silver-lining thinking. Both the BRS and the PAS8 demonstrated good internal consistency (Cronbach’s α > 0.8) and strong model fit in confirmatory factor analysis. While measurement invariance testing supported structural equivalence across versions, comparability of mean scores (scalar invariance) was primarily achieved for the Estonian versions. Validity was supported by expected correlations (r = 0.4 - 0.5) with mental health indicators, stress-buffering effects, and unique variance beyond demographics. In conclusion, both scales are psychometrically adequate and suitable for resilience monitoring in Estonia. Future work should assess test–retest reliability and review item wording effects of the Russian BRS.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adaptation of Autism Spectrum Quotient and Camouflaging Autistic Traits-Questionnaire into Estonian: exploring possible gender effects
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusik, Silja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Diagnosing autism in adults is difficult. Current paper tries to fill a gap in self-report screening instruments by adapting into Estonian two questionnaires: Autism Spectrum Quotient (AQ, Baron-Cohen et al., 2001) and Camouflaging Autistic Traits-Questionnaire (CAT-Q, Hull et al., 2019). Sample (N = 498, f = 409, m = 89) consisted of autistic (n = 42), self-suspected autistic (n = 105), autistic close relative (n = 95) and non-autistic (n = 256) participants. Using exploratory factor analysis, a 5-factor solution was found in AQ-24, total variance explained was 44.2% with Cronbach’s alpha of .86. CAT-Q-25, with five new items, retained the original three-factor solution, with total variance explained 56.1% (Cronbach’s alpha .95). As expected, correlations between autism questionnaires were higher than questionnaires measuring related constructs. Although correlation with anxiety measures i.e., Social Phobia and Anxiety Inventory (Turner et al., 1989) were significantly high as well. Group and sex interaction effect onto CAT-Q-25 total and subscale scores when controlling for either general or social anxiety revealed that a statistically significant interaction effect appeared only when controlling for social anxiety. It is worth considering applying item response theory approach to find the best set of questions. It is also important to explore both sex effects in autism and the effects of anxiety to autism related traits, and the possible ways how anxiety might affect autistic individuals.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärevustundlikkuse mõõtevahendi ASI-3 kohandamine ja valideerimine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2021) Neemre, Marge; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kuusik, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kohandada ärevustundlikkuse küsimustik ASI-3 (Anxiety Sensitivity Index; Taylor et al., 2007) eesti keelde ning kontrollida selle valiidsust ja usaldusväärsust. Uuringus osales 305 inimest vanuses 18-65 aastat, neist 48 vaimse tervise spetsialisti poolt diagnoositud psüühikahäirega inimest ning 57 eneseraporteeritud psüühikahäirega inimest. Psühhomeetriliste näitajate kontrollimiseks viidi läbi uuriv faktoranalüüs, korrelatsioonanalüüs sarnaste konstruktide küsimustikega, dispersioonanalüüs ja sisemise reliaabluse test. Sarnaselt originaaluuringule eristus faktoranalüüsiga kolm faktorit: kehalised, kognitiivsed ja sotsiaalsed hirmud. Küsimustiku sisemine reliaablus oli suurepärane (0,93). Seosed ASI-3, EEK-2 (Aluoja et al., 1999) ja STAI (Spielberger et al., 1983) küsimustike alaskaalade vahel kinnitasid konvergentset valiidsust. Vaimse tervise häire diagnoosiga inimeste keskmised ASI-3 skoorid olid statistiliselt olulisel määral kõrgemad tavapopulatsiooni keskmistest skooridest. Uuring kinnitab eestikeelse ASI-3 piisavat valiidsust ja usaldusväärsust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestikeelse Nutitelefonisõltuvuse Küsimustiku adapteerimine ja valideerimine
(Tartu Ülikool, 2016) Rosenvald, Valdur; Täht, Karin, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Arvestades nutitelefonide laialdast levikut Eestis on vaja mõõtevahendit, mis potentsiaalseid nutitelefonisõltlasi eristaks ja selleks adapteeriti käesolevas töös Kwoni jt (2013) loodud Nutitelefonisõltuvuse Kusimustik (SAS; 33 kusimust) eesti keelde (E-SAS). Komplekti kusimustikke, sh eestikeelse Nutitelefonisõltuvuse Kusimustiku (E-SAS) ja Internetisõltuvuse Testi (Young, 1998) täitsid 766 (N = 596; M =170) täiskasvanut vanuses 18-71 aastat (M = 26.10; SD = 6.73). E-SAS-i psuhhomeetriliste omaduste kontrollimiseks tehti faktoranaluus, dispersioonanaluusid, sisereliaabluse test ning korrelatsioonianaluusid kusimustike vahel. Korrelatsioon E-SAS-i ja E-IAT-i vahel oli r = .62, p < .001, E-SAS-i Cronbachi alfa oli .91, kordustesti korrelatsioon oli r = .88, p < .001, mis koos teiste tulemustega viitab, et E-SAS on reliaabne ja valiidne ning võimaldab enesekohase kusimustiku abil hinnata potentsiaalse nutitelefonisõltuvuse tõsidust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
HEEMA küsimustiku adapteerimine ja valideerimine ning seosed subjektiivse heaolu kognitiivse ja emotsionaalse komponendiga
(Tartu Ülikool, 2020) Kirsimäe, Michelle; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli eestindada HEEMA tegutsemismotiivide küsimustik ning kontrollida uuriva faktoranalüüsi abil selle faktorstruktuuri vastavust originaalversioonile. Samuti sooviti teada, kas ja millised seosed leiduvad tegutsemismotiivide ning subjektiivse heaolu kognitiivse ja emotsionaalse komponendi vahel. Selleks koostatud veebiküsitlusele vastas 174 täiskasvanud eesti keelt kõnelevat inimest (82,2% naised; keskmine vanus 28,3; SD = 9,81). Leiti, et HEEMA faktorstruktuur vastab väikese eripäraga originaalstruktuurile. Kasutades korrelatsioonanalüüsi (Spearmani roo) leiti sarnaselt varasematele uuringutele, et eudaimooniliste motiivide tase on positiivselt seotud eluga rahuloluga ning positiivsete emotsioonide hulgaga. Samuti leiti, et väliste motiivide tase on negatiivselt seotud eluga rahuloluga ning positiivselt seotud negatiivsete emotsioonidega. Hedooniliste motiivide ja subjektiivse heaolu komponentide vahel olulisi seoseid ei leitud. Võib järeldada, et eudaimoonilistel motiividel tegutsemine aitab kaasa subjektiivse heaolu kasvule.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
OCI-R küsimustiku adapteerimine Eesti oludele
(Tartu Ülikool, 2016) Säde, Kadri; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Petenberg, Kerttu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tulenevalt vajadusest eestikeelse obsessiiv-kompulsiivset häire sümptomaatikat hindava küsimustiku järgi, adapteeriti käesolevas töös Foa jt. (2002) loodud OCI-R küsimustik Eesti oludele (E-OCI-R). 44 söömishäire ja/või mõõduka kuni raske depressiooni ja kaasuva sõltuvus- ja/või ebastabiilset tüüpi isiksusehäirega patsienti ning 55 kontrollisikut täitsid OCI 42-väitelise eesti keelde tõlgitud küsimustiku, mille põhjal selgitati läbi faktoranalüüs välja kõige sobivam OCI-R väitestik. E-OCI-R koosneb 7 alaskaalast ning 21 väidet hinnatakse 5-punktilisel Likerti tüüpi skaalal. E-OCI-R koguskaala sisereliaablus on α = .931. Nädala kuni viie kuu pikkuse vahemikuga esimesest katsekorrast sooritatud kordustestimise käigus leiti E-OCI-R kordustesti reliaablus (r = .711; p = 0.01). Uurimistöö tulemused viitavad E-OCI-R heale reliaablusele, kuid oluline on edasistes töödes uurida täiendavalt ka küsimustiku konstruktivaliidsust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetajate autonoomia mõõteinstrumendi adapteerimine eesti keele kultuuriruumi
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2025) Raamat, Kaili; Kivipõld, Kurmet, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Psühhoosiriski hindavate mõõdikute adapteerimine eesti oludele
(Tartu Ülikool, 2017) Jakobsoo, Siim; Haring, Liina, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli adapteerida eesti keelde ja kultuuriruumi psühhoosiriski hindavad mõõdikud, ERIraos Intervjuu (ERIraos Interview; „Early Recognition Inventory based on IRAOS“; Häfner et al., 2004) ja ERIraos Küsimustik (ERIraos Checklist; Häfner et al., 2004). Uurimuses osales 145 inimest, kellest 123 olid täiskasvanud ja 22 alaealised. Statistilistest analüüsidest tehti: ICC (intraclass correlation coefficient) reliaablusanalüüs, Friedmani test ning korrelatsioonianalüüs. Selgus, et ERIraos Intervjuu intervjueerijate-vaheline hinnangute kokkulangevus on väga kõrge (ICC>0.75; p<0.001). Samuti on ERIraos Intervjuu üldskoor ning jälgitavate tunnuste üldskoor tugevalt statistiliselt oluliselt (r>0.65, p<0.01) korreleeritud vastavate psühhopatoloogia skaaladega nii täiskasvanute kui ka alaealiste valimil. ERIraos Intervjuu ja ERIraos Küsimustiku üldskooride ja mõõdikutepõhiste kategoriaalsete riskihinnangute vahel esines samuti tugev ja statistiliselt oluline positiivne seos (üldskooride vahel r>0.70, p<0.001; gruppide vahel r>0.50, p<0.05) mõlema alavalimi puhul. Seega saame väita, et eesti keelde tõlgitud psühhoosiriski hindavad mõõdikud ERIraos Intervjuu ja ERIraos Küsimustik on väga heade valiidsuse ja reliaabluse näitajatega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Psühhoteraapia tulemust hindava küsimustiku CORE-OM adapteerimine
(Tartu Ülikool, 2021) Kallas, Kalle; Schults, Astra, juhendaja; Evans, Chris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
CORE-OM on 34 enesekohase väitega küsimustik psühhiaatriliste patsientide muutuste hindamiseks. Seda on tõlgitud enam kui 30 keelde, kuid Euroopa keeltest on puudu eestikeelne versioon. Käesoleva töö eesmärk oli tõlkida CORE-OM küsimustik eesti keelde ning testida eestikeelse küsimustiku psühhomeetrilisi omadusi: hinnata usaldusväärsust, sisereliaablust ja kaasnevat valiidsust. Tõlge teostati küsimustiku algautorite juhistele tuginedes ja koostöös ühe algautoriga. Uuring viidi läbi uuringute keskkonnas Kaemus. Magistritöös kasutati mugavusvalimit (N = 386), kes täitsid kaasneva valiidsuse tuvastamiseks EEK-2 ja WHO-5 küsimustikke ja osalesid soovi korral CORE-OM kordustäitmises (N=201). Kõikide alamdomeenide puhul leiti head sisereliaabluskoefitsiendid, küsimustik näitas ka väga head kordustäitmise reliaablust. CORE-OM üldtulemused korreleerusid väga tugevalt EEK-2 ja WHO-5 tulemustega. Kinnitava faktoranalüüsiga ei leitud kinnitust esialgsele 4 domeeniga struktuurile. Töö käigus ei tuvastatud olulisi erinevusi meeste ja naiste mediaantulemuste vahel. Leiti, et kõrgema haridusega inimesed raporteerisid keskmiselt teistest madalamat psühholoogilist distressi. Samuti leiti, et kõige nooremasse vanusegruppi kuulunud inimeste keskmine distressihinnang oli teiste vanusegruppide hinnangust kõrgem. Eestikeelne CORE-OM on usaldusväärne ja paljulubav küsimustik mitte-kliinilise valimi skriinimiseks ning seda sobib kliinilise rühmaga katsetada. Eestikeelse küsimustiku lõikepunktide määramiseks ja teraapia tulemuse hindamisväärtuse kinnitamiseks on vaja läbi viia uuring kliinilise- ja suurema üldpopulatsiooni valimiga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Skeemi moodide küsimustiku (SMI) eesti keelde kohandamine: pilootuuring
(Tartu Ülikool, 2018) Lehtme, Enely; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Skeemiteraapia (Young, 1994) on integratiivne teraapiamudel, mille baas on kognitiivkäitumuslikus teraapias ning mida rakendatakse keeruliste psühholoogiliste juhtumite ravis. Selle töö raames kohandati skeemiteraapias rakendatavat hindamisvahendit: skeemi moodide küsimustikku (SMI). Testipaketti kuuluvaid küsimustikke, sh skeemi moodide küsimustik, täitsid esmasel vastamisel 201 (N = 153, M = 47, muu = 1) täiskasvanut vanuses 18-77 ( M = 29.32; SD = 11.17) ning kordustestimisel 86 (N = 65, M = 21) täiskasvanut vanuses 18-23 (M = 20.6; SD = 1.43). Eestikeelse SMI psühhomeetriliste omaduste kontrollimiseks tehti uuriv faktoranalüüs, korrelatsioonianalüüsid alaskaalade vahel, sisereliaabluse analüüs. Leiti 14- faktoriline mudel, mis on kooskõlas varasemate uuringutega. Töö peamiseks puuduseks on valimi suurus, mis võis tulemusi mõjutada. Seetõttu on äärmiselt oluline jätkata andmete kogumist, muuhulgas kaasates kliinilist valimit.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Treeneri Treenimiskindluse Skaala eestindamine
(Tartu Ülikool, 2020) Õun, Aleksandra-Lovise; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli eestindada treeneri treenimistõhususe mudelil põhinev küsimustik Treenimistõhususe Skaala (Coaching Efficacy Scale- CES; Feltz, Chase, Moritz & Sullivan, 1999) ja kontrollida selle faktorvaliidsust. Selle küsimustiku abil saavad treenerid hinnata oma enesetõhususe uskumusi erinevate treeneri töö osade lõikes: motivatsiooni juhtimise kindluse, mängustrateegia juhtimise kindluse, tehnika õpetamise kindluse ja iseloomu arendamise kindluse osas ning hinnata oma tööalase arengu vajadusi nendes valdkondades. Uurimistöö valim koosnes 129-st eesti meeskonna- ja individuaalalade treenerist, kelle tööstaaž varieerus 0.5 – 52 aastani (M = 11.31; SD = 9.87). Lisaks originaalküsimustiku neljale faktorile konstrueeriti väited veel kahe täiendava hüpoteetilise faktori — lapsevanemate kaasamise kindluse ja harjumuste kujundamise kindlus — kirjeldamiseks. Faktorvaliidsuse kontrollimiseks viidi läbi kuue alaskaala kinnitav faktoranalüüs, mis näitas, et Täiendatud Treeneri Treenimiskindluse Skaala kuue faktori sobivusindeksid CFI (Comparative fit index) jäid vahemikku .931 - .992. Küsimustiku alaskaalade sisereliaablus (Cronbach’i α) jäi vahemikku .816 - .914.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vajadus kognitiivse selguse järele küsimustiku adapteerimine ja seosed sotsiaalse soovitavusega
(Tartu Ülikool, 2017) Redi, Kaarel; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Arvestades vajadus kognitiivse selguse järele (Need for Cognitive Closure) uurimise üha laialdasemat arengut, adapteeriti Kruglanski, Atash’i, De Grada, Mannetti ja Pierro (2013; 47 küsimust) vajadus kognitiivse selguse järele (Need for Cognitive Closure, NFCC) inglisekeelne küsimustik eesti keelde. NFCC, sotsiaalse soovitavuse (Balanced inventory of desirable responding) ja SX5 isiksuseomaduste küsimustikke täitsid 129 (N = 82; M = 47) inimest vanuses 16-71 aastat (M = 31,46; SD = 13,36). Küsimustike komplekti psühhomeetriliste omaduste kontrollimiseks tehti sisereliaabluse test, korrelatsioonianalüüsid, sõltumatute gruppide t-test ja regressioonianalüüs. Adapteeritud NFCC küsimustiku sisereliaablus oli (Cronbach’i α = 0,835), mis viitab, et NFCC küsimustik on reliaabne. Statistiliselt olulised seosed NFCC ning sotsiaalse soovitavuse ja demograafiliste tegurite vahel puudusid, mis kinnitas eeldust, et NFCC on iseseisev individuaalne omadus ega ole mõjutatud sotsiaalsest soovitavusest.