Sirvi Märksõna "ahistamine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ahistav jälitamine – olukord pärast uue normi jõustumist
(Tartu Ülikool, 2019) Kuresson, Maarja; Markina, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ahistav jälitamine Eestis
(Tartu Ülikool, 2022) Vaher, Mirjam; Eelma, Simone, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on ahistava jälitamise kui kuriteo olemus, leides, millisel viisil ahistava jälitamise kuritegusi toime pannakse ning milline on antud kuritegude sotsiaalne kontekst. Analüüs põhines kõikidel Riigi Teatajast leitavatel avalikel kohtulahenditel aastatest 2018-2021, milles sisaldus viide Karistusseadustiku §-le 1573. Valim koosnes 94 kohtulahendist. Tööst selgus, et ahistava jälitamise puhul on tegemist pika aja vältel toime pandud jätkuva kuriteoga. Eelkõige liigitub ahistav jälitamine lähisuhtevägivalla alla, sest enamjaolt oli jälitajate näol tegemist endiste partneritega, kes tihtipeale kasutasid ohvrite peal mingit vormi vägivalda, kõige sagedamini esines vaimset vägivalda. Selgus, et küberjälitamise element on muutunud jälitamise tavapäraseks osaks. Analüüsitud juhtumitest joonistus välja neli tüpoloogiat: intensiivselt kontakti otsija, valeväljakutsete tegija, vägivaldne ning häbistada sooviv jälitaja. Leitud tüpoloogiad aitavad aimu saada erinevat tüüpi jälitajatest, mis tegusid nad võivad toime panna, kui kaua nende tegevus kestab ning kui ohtlikud nad on. Antud töös on võimalik näha, milline seos on jälitaja-ohvri vahelisel suhtel ja ühiste laste olemasolul jälitamise kestusele ning milline on toimepanija tegude mõju kannatanule ja tema elule. Käesoleva uuringu piiranguks on kindlasti asjaolu, et mõnel juhul polnud juhtumite sisus selgesõnaliselt välja toodud ohvri ja jälitaja omavahelist suhet, mistõttu pidi konteksti tuvastama, seega ei pruugi tehtud järeldused olla sajaprotsendiliselt õiged. Samuti võis olla juhtumeid, kus ohvril ja jälitajal oli lapsi, kuid seda polnud lahendis välja toodud, mistõttu võivad uuringu tulemused tegelikkusest erineda. Kuna Eestis on ahistavat jälitamist uuritud vähe ning needki uuringud keskenduvad õiguslikule probleemistikule, võiksid edasised uuringud keskenduda samuti ahistava jälitamise kui nähtuse uurimisele. Kindlasti võiks uurida, mis raskendab/takistab abi otsimist ning kuidas mõjutab laste olemasolu ahistava jälitamise dünaamikat. Samuti oleks oluline teada, miks ahistava jälitamise juhtumid nii pikka aega kestavad. Veel oleks huvitav teada jälitajate perspektiivi, mis põhjustel ja eesmärkidel nad antud kuritegusid toime panevad, et potentsiaalselt mõista kuriteo kui nähtuse sügavamaid tagamaid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ahistava jälitamise ja eluruumi sissetungimise kuriteokoosseisude piiritlemine kuriteokoosseisuvälisest konfliktist ühise elamispinna või ühiste lastega isikute vahel aset leidnud perevägivalla juhtumite puhul
(Tartu Ülikool, 2024) Kurik, Nora; Kaugia, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ahistava jälitamise kriminaliseerimine Eestis - kuriteokoosseisu erakordsusest ja sellega seotud problemaatikast
(Tartu Ülikool, 2017) Kahu, Kaidi; Parmas, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ahistava jälitamise regulatsiooni rakendamise problemaatikast kriminaalmenetluses
(Tartu Ülikool, 2019) Stepanova, Julia; Markina, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ahistava jälitamise süüteokoosseisu tõlgendamine ja kohtupraktika analüüs
(Tartu Ülikool, 2019) Lee, Kristjan; Kruusement, Anne, juhendaja; Sootak, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste internetiahistamist puudutav õiguslik regulatsioon ning preventsioon Eestis ja Soomes
(Tartu Ülikool, 2017) Ausmees, Asko; Kaugia, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti naisajakirjanike kogemused agressiivsete ja ahistavate kommentaatorite ja allikatega
(Tartu Ülikool, 2018) Palgi, Greete; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöös uurisin Eesti naissoost ajakirjanike kogemusi lugejate- ja allikatepoolse ahistamisega. Bakalaureusetöö eesmärk oli saada paremat aimu, kuidas tajuvad Eesti naissoost ajakirjanikud ahistamist. Täpsemalt soovisin ka teada saada, kuidas ajakirjanikud sellega hakkama saavad ning mis võivad olla pikaaegse süstemaatilise ahistamise tagajärjed. Soovisin ka uurida seda, kas ajakirjanikud üldse kasutavad enda kogemustest rääkides sõna „ahistamine“ või kõnelevad nad läbielatust teiste sõnade ja terminite kaudu, pehmendades kogemust. Kasutasin kvalitatiivset meetodit, viies kaheteistkümne ajakirjanikuga läbi poolstruktureeritud intervjuud ning analüüsides neid hiljem kvalitatiivse sisuanalüüsi kaudu. Kasutasin seda, et jätta alles ajakirjanike endi sõnad ja kirjeldused, et kanda töös edasi nende „häält“. Intervjuudest selgus, et ajakirjanike ahistamine ei ole üsna tõenäoliselt ka Eestis võõras probleem. Ei saa tulemusi küll kaheteistkümne intervjuu põhjal üldistada, kuid ajakirjanikud tõid välja, et ka nende kolleegid on ahistava käitumisega kokku puutunud ning see on nende arvates suuresti üks osa ajakirjaniku elukutsest. Intervjuudest tuli esile see, et ahistavat käitumist defineeritakse ka teiste sõnade kaudu, näiteks „kiusamise“ ja „terrorina“. Intervjueeritavad leidsid, et süstemaatiline ahistamine võib lõppeda kas depressiooni, valdkonnast lahkumise või tõsiste terviseprobleemidega. Seksuaalse ahistamise puhul leidsid paar ajakirjanikku, et probleem eksisteerib ning seda pisendatakse tugevalt. Nooremate ajakirjanike puhul panevad ahistajad kahtluse alla ajakirjanike kompetentsi „noore tibi“ narratiivi kaudu. Ahistamise ja seksuaalse ahistamise uurimine Eesti kontekstis on oluline, kuna vaatamata demokraatlikule riigikorrale esineb ka siin seksismi ning ahistamise normaliseerimine ei aita selle kaotamisele kaasa. Ahistamisest on oluline rääkida, et probleemi paremini mõista ja loodetavasti ka otsida sellele lahendusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti uurivate ajakirjanike tajutud turvalisus ja turvariskid
(Tartu Ülikool, 2024) Kilusk, Ireene; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu bakalaureusetöö eesmärk oli kaardistada erinevad ohud uurivatele ajakirjanikele. Peamised ohud, mis kirjanduse ülevaates ja tulemustes välja tõin olid ajakirjaniku ahistamine internetis või telefoni teel, füüsiline oht või füüsilise vägivallaga ajakirjaniku ähvardamine, probleemid küberturvalisusega ja ajakirjanike kohtusse kaebamine vaigistamise eesmärgil. Tulemused kinnitasid, et ka eesti uurivad ajakirjanikud on kohtu puutunud kõigi väljatoodud ohtudega. Minu valimisse kuulus 10 eesti uurivat ajakirjanikku, kolm naist ja seitse meest. Valisin sihipärase ehk mittetõenäosusliku valimi, kuna eesmärk oli valida vastavalt uurimiseesmärgile ideaalsed küsitletavad (Rämmer, 2014). Kuna Eestis pole väga palju uurivaid ajakirjanikke, siis võtsin nendega otse ühendust ja palusin nende abi. Ajakirjanikud olid oma tihedate graafikute juures väga vastutulelikud ning ma ei saanud ühtegi eitavat vastust. Uurivatelt ajakirjanikelt küsisin peamiselt nelja erineva teema kohta: tunnetatavad riskid ja mured, millega nad kokku puutuvad, milliseid ohutus- ja turvalahendusi nad kasutavad, kust ja kuidas nad neid praktikaid on õppinud ja milline on toimetuste tugi. Kõigepealt täitsid nad ankeetküsitluse ja siis viisin nendega läbi poolstruktureeritud intervjuud, et saaksin vajadusel mõnele teemale rohkem keskenduda kui teistele (näiteks kui ajakirjanik oli vajanud politsei kaitset, siis rääkisime rohkem sellest). Lisaks intervjuukavale, mis oli juba olemas küsisin juurde täpsustavaid küsimusi, jätsin mõned küsimused vahele ja muutsin küsimuste järjekorda. Intervjuud olid standardiseerimata ehk intervjueeritavatel oli võimalik kõikidele küsimustele täiel määral oma sõnadega vastata (Lepik jt, 2014). See oli vajalik sellepärast, et intervjueeritavatel olid väga erinevad kogemused füüsiliste ja küber ohtudega ning turvatavadega. Peale intervjuude läbiviimist kodeerisin need ja analüüsisin tulemuste peatükis, diskussioonis ning järeldustes. Bakalaureusetööks analüüsisin intervjuusid kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, mis võimaldas mul analüüsida teksti tervikuna, näha intervjueeritava mõtete terviklikku mustrit ja/või struktuuri (Kalmus jt, 2015).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
En jämförande analys av tidningsartiklar om Fredrik Virtanens fall
(Tartu Ülikool, 2018) Saare, Renate; Elken, Maiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
I min uppsats har jag undersökt hur media har återspeglat Fredrik Virtanens fall. Analysen baserar på artiklarna som publicerades från oktober 2017 till juli 2018 i Aftonbladet, Svenska Dagbladet och Expressen. Uppsatsens syfte är att finna med hjälp av Norman Faircloughs kritiska diskursanalys hur nyheter om Frederik Virtanens sexuella trakasserier har beskrivits för läsaren. Med reglerna av Pressens Opinionsnämnd och Internationella Federationen av Journalister utför jag analysen och förklarar orsaken varför man kan säga att de artiklarna är sensationella. Därför är min avsikt med denna uppsats att hitta svar på följande fråga: Vilka är skillnaderna i att rapportera nyheter om sexuella trakasserier i Aftonbladet, Svenska Dagbladet och Expressen? Enligt min undersökning motsvarar meddelandena i Aftonbladet, Expressen och Svenska Dagbladet inte reglerna av Pressens Opinionsnämnd och International Federation of Journalists. Svenska Dagbladet använder ett särskilt saftigt språk. Aftonbladet representerar sina anställda och diskuterar framför allt över varför man talar om Virtanens fall. Svenska Dagbladet som en konkurrent till Aftonbladet obducerar anklagelsen mot Fredrik Virtanen och utnyttjar tillika sensationellt språk. Expressen diskuterar såväl bakgrunden av Fredrik Virtanens händelse som handlar också om mediernas etiska regler.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
"Netipervertide" kuvand noorte seas: Eesti gümnasistide kogemused ja hinnangud
(Tartu Ülikool, 2018) Freienthal, Tuuli-Ann; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Internet muutub päev-päevalt kõigile kättesaadavamaks ning ka interneti kasutamine algab järjest nooremast eagrupist. See toob endaga kaasa selle, et veebis on aina rohkem kasutajaid ning nende seas ka neid, kellel on vähem üldiseid teadmisi ja kogemusi ning seetõttu on neil suurem tõenäosus sattuda kokku ka erinevate internetis olevate riskidega. Bakalaureusetöö eesmärk oli teada saada, millisena tajuvad noored netiperverti, kuidas selline ahistaja oma ohvreid peibutab ning kes on noorte meelest perverdi tüüpilised ohvrid. Nendele küsimustele vastuste välja selgitamiseks kasutati selles bakalaureusetöös kvalitatiivset uurimismeetodit ning kombineeriti omavahel loovuurimismeetodit intervjuuga. Uurimisküsimustele vastuse saamiseks viisin läbi kolmteist intervjuud kahe erineva kooli gümnasistidega, mille aluseks olid osalejate poolt eelnevalt joonistatud pildid „netiperverdist“.. Netiperverdina näevad intervjueeritud noored kaht erinevat tüüpi online-ahistajat – stereotüüpset ja stereotüübist kõrvalekalduvat perverti. Stereotüüpne ahistaja on 35-55- aastane meesterahvas, kes on materiaalselt kehval järjel, töötu või tegeleb lihttööga. Tegemist on enamasti inimesega, kellel on olnud raske lapsepõlv või kellel on psüühilised häired. Sellist ahistajat nähakse siinses kontekstis pigem eestlasena, kes istub pidevalt kodus oma lauaarvutis. Sellegipoolest arvavad noored, et netipervert võib olla ka täiesti tavaline inimene meie endi seast, kes tegeleb lisaks ohvrite otsimisele ja nendega suhtlemisele ka paljude muude igapäevaste asjadega nagu laste kasvatamine, abikaasaga suhtlemine ja tööl käimine. Sellisel juhul on tegemist stereotüübist kõrvalekalduva perverdiga, keda noored pidasid nooremaealiseks ning ei välistanud ka seda, et tegu võib olla naissoost isikuga. Olenemata perverdi tüübist kasutab ta tavaliselt ohvri peibutamiseks manipulatsiooni, kiitmist ja tunnustamist, hüvede pakkumist ning uue ja põneva teabega meelitamist. Tihti on noorte arvates ahistajal korraga mitu erinevat ohvrit, kes on reeglina naiivsed, kergeusklikud ja uudishimulikud tüdrukud, kellelt tahetakse saada pilte, kus ohver näitab enda alasti keha või jõuda füüsilise kontaktini. Sealjuures valib netipervert peibutamisviisi tavaliselt vastavalt enda eesmärkidele ja ohvri tüübile. Kui siinse bakalaureusetöö tulemusi võrrelda Murumaa-Mengeli (2015) tehtud uuringu tulemustega, siis on kõige suuremaks erinevuseks tõsiasi, et tänased noored tajuvad, et pervert ei ole alati äratuntavalt teistsugune ning ta võib olla ükskõik kes meie seast. See teadmine näitab, et noored on õppinud internetist leitavatesse uutesse kontaktidesse skeptilisemalt suhtuma ja ohtu osatakase paremini ära tunda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökohal ja nende vältimise õiguslik reguleerimine
(Tartu Ülikool, 2019) Kasepõld, Kärt; Tavits, Gaabriel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Seksuaalsest ahistamisest töökohal Eesti meditsiiniõdede näitel
(Tartu Ülikool, 2005) Lamesoo, Katri; Laas, Anu, juhendaja