Sirvi Märksõna "arusaamine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 36

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6–7-aastaste laste arusaamad enda seotusest loodusega ja inimtegevuse mõjust looduskeskkonnale
(Tartu Ülikool, 2024) Lees, Mary Marlen; Kikkas, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7. klassi õpilaste arusaamise kujunemine liustike teemast animatsiooni rakendamisel
(Tartu Ülikool, 2013) Kuningas, Aive; Piksööt, Jaanika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ahhaa-elamuse uurimine peitepiltide abil
(2022) Õunap, Ted Edward; Aru, Jaan; Tulver, Kadi; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenistusse astujate arusaamad infomõjutusest
(Tartu Ülikool, 2021) Roon, Jesper; Kruup, Kaspar, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada välja ajateenijate käitumine (sotsiaal)meedia infovoos: mis meediat tarbitakse, mida jagatakse, kuidas saadakse aru neile pakutud informatsioonist, kuidas mõistetakse võimalikku infomõjutust. Selleks analüüsisin andmeid ankeetküsitlusest, mis viidi läbi Eesti Vabariigi Kaitseväe ajateenijate hulgas 2020. aasta oktoobris, mille üldine eesmärk oli kaardistada ajateenijate sotsiaalmeedia tarbimise harjumused, meediakriitilisus ning arusaamu infomõjutusest. Keskendusin enda töös ajateenijate tõlgendustele, mille nad andsid ankeedis käsitletud piltidele ja analüüsisin nende vastuseid erinevate demograafiliste näitajate lõikes Samuti annan enda töös ülevaate ajateenijate meediatarbimisest, kokkupuutest valeinformatsiooniga ja oskusest valeuudiseid tuvastada. Eesmärkide saavutamiseks teostasin ankeetküsitluse eksploratiivse ja kirjeldava kvantitatiivse analüüsi ning induktiivse kvalitatiivse sisuanalüüsi. Kodeerisin ajateenijate kvalitatiivsed vastused ja analüüsisin koodide seoseid erinevate demograafiliste näitajatega ja teiste vastustega. Suurimad erinevused ilmnesid haridustasemete lõikes ning mõnevõrra üllatuslikult ei sõltunud ajateenijate tõlgendused ning kavatsused pilte edasi jagada või neile reageerida teistest testitud muutujatest. Pigem hinnati pilte igavaks ning leiti, et need ei vääri seetõttu jagamist. Seda tulemust kujundab tõenäoliselt nii sotsiaalne soovitavus, piltide valik kui ka sotsiaalmeedia konteksti puudumine, milleta selliste meemide tõlgendamine keeruline võib olla. Samuti analüüsisin seda, milliseid infoallikaid ajateenijad usaldusväärseks peavad ning mis on nende kokkupuuted valeinfoga. Nende küsimuste puhul ilmnesid sageli erinevused lähtuvalt vastaja kodusest keelest ja haridustasemest. Nende tulemuste valguses saab väita, et valeinfo levik ajateenijate seas võib olla probleem, kuivõrd sellist infot nähakse sageli. Samas on ajateenijate oskus valeinfot hinnata pigem hea, kuigi erinevate infoallikate usaldusväärsusele antud hinnangud tekitavad nende võimete osas ka mõningaid kahtlusi. Tulemuste valguses võib öelda, et ajateenijatele meediaalaseid ning infomõjutust käsitlevate kursuste pakkumine oleks mõistlik nii hariduslike kui kultuuriliste erinevuste vähendamiseks kui ka üldise pädevuse suurendamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algoritmiline kirjaoskus Tartu Ülikooli 2. aasta informaatika ning ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekavade üliõpilaste näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Karu, Lisa-Batricia; Opermann, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school
(2020-07-13) Kärbla, Triinu; Uibu, Krista, juhendaja; Männamaa, Mairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tekstidest arusaamine võimaldab omandada uusi teadmisi ja igapäevaelus edukalt hakkama saada. Tekstimõistmine on mitmetasandiline ja sisaldab paljude omavahel seotud komponentide ja protsesside samaaegset kasutamist. Selleks, et jälgida õpilaste arengut tekstimõistmise eri oskustes, võib jaotada tekstimõistmise kolmele tasandile: sõnasõnalisele, järeldavale ja hindavale. Tekstimõistmine järeldaval ja hindaval tasandil eeldab lugejalt tekstimõistmise strateegiate kasutamist, mida on tarvis õpilastele enamasti lugemistundides õpetada. Siinses doktoritöös uuriti, kuivõrd eesti keele taseme- ja eksamitööde tekstimõistmise ülesanded mõõdavad õpilaste loetust arusaamist eri tasanditel, ning töötati välja sekkumisprogramm tekstimõistmise strateegiate õpetamiseks emakeeletundides. Uuringust ilmnes, et üleriigilised hindamisvahendid sisaldavad palju õpilaste faktiteadmisi kontrollivaid ülesandeid ning vähe pööratakse tähelepanu hindava tasandi tekstimõistmise mõõtmisele. Lisaks selgus, et sama klassi ülesannete tasandiline jaotus oli aastati erinev, näiteks keskenduti ühel aastal peamiselt sõnasõnalise tasandi, kuid järgneval aastal järeldava tasandi ülesannetele. Tekstimõistmise ülesannete tasandilist jaotust arvestati sekkumisprogrammi koostamisel. Selle programmi efektiivsuse kontrollimisel selgus, et tekstimõistmise strateegiate õpetamine suurendas oluliselt õpilaste sõnavara ja tekstimõistmist sõnasõnalisel, järeldaval ja hindaval tasandil. Seevastu kontrollrühmas, kus strateegiaid ei õpetatud, arenes olulisel määral vaid õpilaste sõnasõnalise tekstimõistmise oskus. Doktoritöö tulemused toovad välja vajaduse muuta üleriigiliste hindamisvahendite koostamise põhimõtteid kooskõlas tekstimõistmise teooriatega. Lisaks kinnitavad tulemused tekstimõistmise strateegiate olulisust tekstimõistmise arendamisel. Sel põhjusel tuleks lisada strateegiate õpetamine riiklikku õppekavva ning emakeeletundidesse ning pakkuda õpetajatele teadmisi sellest, kuidas tekstimõistmise strateegiaid õpilastele eesmärgipäraselt õpetada
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Design of educational technology platform for acquiring mathematics and physics concepts by basic and middle school students
(Tartu Ülikool, 2021) Kaurson, Roman; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Divergent understandings regarding the “strategic autonomy of the European Union”: a result of the plurality of strategic cultures among the member states
(Tartu Ülikool, 2019) Pals, Peeter; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Kuusik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
In the recent years, the strategic autonomy of the European Union (EU) has become one of the buzzwords when it comes to the defence cooperation of the EU. However, even though that all EU Member States have agreed with the goal in a way that it can be found in the strategic documents, such as the Global Strategy of the EU, in practice the Member States seem to have somewhat different positions and understandings regarding it when it comes to implementation, yet it has received little scholarly attention. This study aims to tackle this issue and sets out to first, provide empirical insights to map the different understandings in an empirically grounded way and second, explain the occurrence of such differences through the various elements of national strategic cultures. In order to explore this link between the understandings of strategic autonomy and the specifics of national strategic cultures, this study relies on data collected through a series of semi-structured interviews with the security specialists and government officials from five EU Member States that reflect the whole spectrum of Europeanist/Atlanticist divide among the Member States when it comes to strategic orientation. The findings of this thesis show that first, the understandings of strategic autonomy are indeed different among the Member States to a certain extent and second, the differences in understandings and concerns can indeed be explained through the plurality of strategic cultures among the EU Member States. However, adding more nuance to the existing literature highlighting the differences in understandings, this study finds that while there are certain differences in understandings, there are more differences when it comes to fears and concerns regarding the possible outcomes of the goal. While all elements of strategic culture reflect in the understandings of EU (or European) strategic autonomy in a certain way, then the major driver for the division among the Member States is the strategic orientation (Europeanist/Atlanticist divide).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kodanikualgatuste esindajate arusaamad veebiaktivismist ja släktivismist
(Tartu Ülikool, 2022) Kostla, Carine Jessica; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu magistritöö eesmärk oli selgitada välja Eesti kodanikualgatuste (n=13) esindajate arusaamad veebiaktivismist ja släktivismist ning see, milliseid probleeme ja võimalusi nad selles näevad. Lisaks kaardistasin valimisse kuulunud kodanikualgatuste esindajate peamised aktivistide tüpoloogiad (Neumayer jt, 2016). Andmete kogumiseks viisin läbi fookusgrupi intervjuud (n=4) ja kvalitatiivse teemaanalüüsi. Käesolev magistritöö annab vastuse, et valimisse sattunud kodanikualgatuste esindajad on enamuses vastuolulised aktivistid (Neumayer jt, 2016: 139), kes võitlevad, et luua muutust ning ei karda vajadusel vastanduda ka seadusega (ibid.). Infoühiskonnas ei oleks kodanikualgatus ja sotsiaalne aktivism mõeldav ilma veebiplatvormideta, mis tähendab, et veebiaktivism on aktivismi lahutamatu osa. Nii Vegh (2003: 74) kui Cammaerts (2015) on toonud veebiplatvormide tugevusena välja info kiire ja laialdase leviku. Eesti kodanikualgatuste esindajad ei erista suures plaanis släktivismi ülejäänud veebiaktivismist. Neumayer jt (2016: 142) loodud aktivistide tüpoloogia seab kahtluse alla släktivismile omistatud negatiivse tähendusvälja. Mitmed liikumiste esindajad ei olnud varasemalt släktivismi mõistega kokku puutunud, mis tähendab, et nad ei saanud seda ka negatiivsena tajuda. Ennekõike nähakse släktivismis võimalust edastada sõnumit, informatsiooni, anda nõu ja kutsuda kodanikke üles aktivismile. Nii nagu on kirjutanud Picone jt. (2019: 2019) ja Christensen (2011), näevad ka intervjueeritavad probleemina seda, kui tegevust tehakse ühekordselt ja oma staatuste upitamiseks. Kõige enam nähti negatiivseid släktivismi ilminguid Facebooki pildiraamide vahetamises ehkki oli ka kodanikualgatusi, kes on kasutanud neid enda kuuldavaks tegemisel või kes leiavad, et see loob kogukonna tunde ning annab inimestele valjuhäälselt märku sellest, mida pooldatakse, mis omakorda tagab sarnaselt mõtlevate inimeste teineteise märkamise küberruumis. Valimisse sattunud kodanikualgatuste seas oli ka neid, kelle aktivism põhineb släktivistlikel tegevustel ehk iga kodanikualgatus ei otsi uusi reaalelus tegutsevaid aktiivseid liikmeid, vaid hoopiski seda, et nende mentaliteet jõuaks massidesse ning looks seeläbi teistsuguse mõttemalliga tuleviku.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlaste arusaamad teaduse ja tehnoloogia rollist ühiskonnas
(Tartu Ülikool, 2018) Pärtelsohn, Ragnar; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Exploring the role of personality traits and age in the experience and recognition of emotions
(2017-09-20) Mill, Aire; Realo, Anu, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Emotsioonid loovad igapäevaselt inimeste elule värvingu, iga inimese emotsionaalne maailm on ühest küljest unikaalne, kuid samas on oluline mõista üldisi seaduspärasusi emotsioonide kogemise, väljendamise ja äratundmise mustrites. Käesoleva väitekirja peamiseks uurimisküsimuseks on: „Kuidas mõjutavad inimese isiksuseomadused ja vanus emotsioonide kogemist, väljendamist ja teiste inimeste emotsioonide äratundmist?“. Uurimustöö raames viidi läbi kaks eksperimenti, esimeses uuriti individuaalseid erinevusi emotsioonide äratundmises (Uurimus I ja II). Teises eksperimendis olid vaatluse all individuaalsed erinevused emotsioonide kogemises ja väljendamises, kasutades kogemuse väljavõtte meetodit (Uurimus III, IV, V). Väitekirja põhijäreldused on järgmised: – Inimestel on üsnagi selge ja üldistunud arusaam sellest, kui hästi suudetakse teise inimese seisundeid ja omadusi hinnata. Kuid see enesekohane hinnang oma inimesetundmise võimele ei ole seotud tegeliku sooritusega emotsioonide või isiksuseomaduste hindamisel, peegeldades pigem inimese isiksuseomadusi. Samas kui tegelik sooritus on seotud pigem vaimse võimekusega. (Uurimus I) – Vaatamata suuremale elukogemusele, tunnevad vanemad inimesed teatud negatiivseid emotsioone (eriti viha ja kurbust) halvemini ära, ning selline muutus on täheldatav juba 30-ndates eluaastates. Samas kui näiteks põlguse väljenduse äratundmine isegi tõuseb 60ndate eluaastateni. (Uurimus II) – Inimeste emotsionaalne maailm seisneb paljuski kogetud emotsionaalsete hetkede taasloomises. Uurimus III näitas, et kurbuse, hirmu, rõõmu ja viha kogemise mäletamine sõltub olenevalt möödaläinud ajast nii inimese hetke väsimusest kui ka isiksuseomadustest. – Väsimus on sageli kogetav vaimne seisund, mida mõjutavad nii kogetud emotsioonid kui ka nende varieeruvus. (Uurimus IV) – Sageli kogevad inimesed reaktsioonina mingile situatsioonile mitut emotsiooni korraga. Viha kogemisel surutakse viha alla või näidatakse seda välja ning see sõltub nii kaasuvatest emotsioonidest kui ka isiksuseomadustest. Näiteks kui lisaks vihale on inimene ka pettunud või hirmunud, näidatakse viha vähem välja. (Uurimus V)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Füüsikaliste väärarusaamade püsivus
(Tartu Ülikool, 2010) Tiit, Külli; Voolaid, Henn. juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gümnaasiumi õpilaste arusaamise areng elektrokeemilistest protsessidest rakendades veebipõhiseid animatsioone
(Tartu Ülikool, 2013) Moones, Tauri; Zinakov, Maksim, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gümnaasiumiõpilaste arusaamad redoksreaktsioonidest ja elektrokeemiast
(2006) Kaarmaa, Kristelle; Jüriado, Erika, 1947-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gümnaasiumiõpilaste arusaamise areng molekulaargeneetikast veebipõhise õpikeskkonna „Rakumaailm“ rakendamisel
(Tartu Ülikool, 2013) Kübar, Liisa; Piksööt, Jaanika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hoolivuse- ja sõpruse-teemaliste vanasõnade mõistmine 6–7-aastastel lastel
(Tartu Ülikool, 2019) Teras, Ene; Raudik, Signe, juhendaja; Häidkind, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Immigratsiooni mõju heaoluriigi majanduskasvule ja kuritegevusmäärale ning selle ühiskondlik tajumine/raamistamine Rootsi näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Laanjärv, Romet; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Immigratsioon on viimastel aastatel Euroopas märgatavalt kasvanud ning tänu sellele on küsimused immigratsioonist, immigrantidest ja nende mõjudest tõusnud väga tugevalt poliitilise debati üheks olulisemaiks teemaks. Spekulatsioonid, teooriad ja vaidlused migratsiooni puudutavates küsimustes on ka teadlaste seas aktuaalseks teemaks alates 20. sajandist ning uuringute tulemused ja seisukohad on vastuolulised. Vaidlused immigratsiooni mõjudest puudutavad ka erinevaid sektoreid: räägitakse selle mõjudest kultuurile ja selle säilimisele, mõjust majandusele, kuritegevusele ja üleüldisemalt julgeolekule. Tänu kasvavale immigratsioonile ja kahetistele seisukohtadele on meedia, poliitilise võitluse ja avaliku arvamuse abil tekkinud arusaam immigrandist kui kriminaalsest nähtusest, kes on ohuks riigi julgeolekule. Lisaks on levinud arusaam, et immigrandid pärsivad riigi majanduslikku arengut. Heaoluriigid Euroopas võtavad vastu kõige rohkem immigrante teiste riikidega võrreldes ning avalik debatt immigratsioonist on sellest tulenevalt nendes riikides ka kõige teravam. Samal ajal on avatud immigratsioonipoliitika osaks heaoluriigi kontseptsioonist. Käesoleva töö raames uuritakse heaoluriigi, majandusarengu, kuritegevuse ja immigratsiooni omavahelisi seoseid. Juhtumriigina uuritakse Rootsit, sest seal on heaoluriigi ideed tugevalt esindatud ning samal ajal ollakse üks enim immigrante vastu võttev riik Euroopas. Töös uuritakse immigratsiooni mõju majanduskasvule läbi SKP (sisemajanduse koguprodukt) per capita ning mõju kuritegevusele läbi registreeritud karistusseadustike vastaste kuritegude. Lisaks uuritakse töös kolme suurima erakonna vaateid immigratsiooni suhtes ning seda, millised on ühiskondlikud hoiakud immigratsiooni puudutavates küsimustes. Läbi selle püüab töö autor välja selgitada, milline on olnud immigratsiooni mõju heaoluriigi majandusele ja kuritegevusele Rootsi näitel ning kuidas tajub ja raamistab avalikkus Rootsis immigratsiooni. Töös on viis peamist väidet: 1) mõõdukas (kuniks ei ületata riigi suutlikkuse piiri) immigratsioon on olnud Rootsi majanduskasvule positiivne nähtus; 2) immigratsioon ei ole tõstnud kuritegevusmäära; 3) immigratsiooni raamistatakse Rootsis nii probleemi kui ka väärtusena; 4) probleem seisneb asüülitaotlejate suures kasvus, mitte immigratsioonis tervikuna; 5) probleemikäsitlus ja pakutud lahendused erakondade poolt näitavad polariseerumise märke.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Investigating the teaching and learning of natural hazard disaster reduction
(2022-02-10) Cerulli, David; Holbrook, Jack Barrie, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Vaatamata teaduse ja tehnoloogia arengule on loodusõnnetuste ja nendest põhjustatud inimohvrite arv viimastel aastatel kasvanud. Loodusõnnetuste ohtu tõstab märgatavalt üleilmne soojenemine ja linnastumine. Loodusõnnetuste riski ja nendega seotud tagajärgi aitab leevendada asjakohane haridus ning eelkõige õpetajate suutlikkus arendada õpilaste loodusteaduslikku mõtlemist. Eelkirjeldatud probleemi leevendamiseks ja lahendamiseks esitab käesoleva töö autor kaks olulist tulemust: (1) loodusõnnetuste alase teadlikkuse ja valmisoleku indeks, mis aitab selgitada teemakohase hariduse mõju teadlikkuse ja valmisoleku tõstmisel; (2) kontseptuaalne mudel loodusõnnetuste temaatika käsitlemiseks, mis aitab olemasolevatele teadmistele tuginedes arendada õpilaste teemakohaseid väärtushinnanguid, teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Uuring näitas, et 30 riigi PISA loodusteaduste testi tulemuste (nn haridustegur) ning loodusõnnetustest teadlikkuse ja valmisoleku indeksi vahel on tugev seos. Õpilaste parem teemakohane haridus vähendas riigi elanikkonna haavatavust loodusõnnetuste tagajärgede suhtes ning tõstis toimetuleku- ja kohanemisvõimet. Töö tulemusena valminud kontseptuaalne lähtub teaduse ja tehnoloogia mõtestatud kasutamise põhimõttest. Edasi arendatud mudeli aluseks on loodusteadusliku sisu kontekstis kolm kognitiivset operatsiooni: üldistamine, täpsustamine ja taasüldistamine. Mudelist lähtuvalt küsitles töö autor Eesti, USA ja Jaapani kooliõpilasi, et hinnata nende loodusõnnetuste alaseid kogemusi ja riskitaju. Kõigi uuringus osalenud riikide õpilaste teadmised loodusõnnetuste korral käitumise osas osutusid võrdselt madalateks. USA õpetajate küsitlus ja jätkuintervjuud näitasid, et õpetajad vajavad koolitust, kuidas õpetada õpilasi oma tegevusi analüüsima ja mõtestama isegi siis, kui loodusõnnetus on mitte tegelik, vaid üksnes kujuteldav. Uurimuse põhjal soovitab autor loodusteaduste õpetamise töömudelile lisada vastutustundliku käitumusliku tegevuse kujundamise etapi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kohtla-Järve noorte arusaamas Ida-Virumaa tulevikust
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Olesk, Valeria; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kõne arusaadavuse hindamine omandatud düsartriaga eestikeelsetel patsientidel
(Tartu Ülikool, 2022) Palikova, Oksana; Viigand, Merje, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut