Sirvi Märksõna "avalik-õiguslik ringhääling" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 19 19

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2009. - 2010. aasta ETV spordiuudiste sisu ja vormi analüüs
(Tartu Ülikool, 2011) Rootsma, Juhan; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The present Bachelor’s thesis attempts at analysing the content and form of the sports news presented in the Estonian television channel ETV in 2009 and 2010. The sports news of the Estonian Public Broadcasting (ERR) is one of a kind among other similar programs in Estonia. No other Estonian television channel has regular sports news in their programme. It is the role of the ERR to ensure that people are informed in every possible way and to provide something enjoyable to watch for as large audience as possible. Estonians like sports and, thus, the relevance of sports in a television programme should not be underestimated. The achievements of the Estonian athletes unite our nation in unprecedented ways. Estonian sports fans have become used to watching the summary of the daily sports news at the same time every night. One can only wish for the tradition not to break and for the sports news to be an integral part of the programme of ETV for a long time. In the first part, theoretical and empirical principles, the author attempts at constructing the relationship between the media and sport and vice versa. The part related to methodics gives an overview of the video footage sample. In the results, the author attempts at analysing the functions of the sports news in ETV, and the part dedicated to discussion reflects the conclusions. In order to analyse empirical material, the method of content analysis was used. The author analysed all 12 months of 2009 and 2010 on the basis of the sport.err.ee web environment archives. The research did not include weekends and less than minute long news. The final sample included altogether 272 video footages from 2009 and 2010. The author of the thesis brought up several questions. Among others, the discipline most reflected in the sports news was found – basketball. In addition to that it became obvious that every sports reporter of ETV tends to specialise in specific areas. Although the number of areas varied by reporters, it was still obvious in most cases. Also, it was found that men’s top sport gains much more reflection than all other sports categories. Women get significantly less air time, which is caused by some subjective and objective factors. The sports news department includes only one woman, all other reporters are men. Thus, it is impossible to talk about generic neutrality. In addition to that, the circle of female top athletes in Estonia is rather 56 small and the athletic level generally somewhat poorer. However, the activities of the next generations and amateur athletes are even less represented. In the part dedicated to discussion, the author points out that the success of a discipline is determined by several factors. First of all, there is a saying “Every man is the architect of his own fortune.” This means that the athletic level has to be high. When a discipline is successful, it generally gets more reflection. In Estonia, volleyball proves this point vividly. In 2010, the national volleyball team was successful and made it to the top 16 volleyball teams in Europe. Due to this splendid achievement, volleyball gained much more reflection in the sports news. The rate of reflection, on the other hand, is essential for the supporters in order to advertise themselves. Secondly, traditions and habits play an important role. Some disciplines are popular due to their glorious past. People are used to follow the discipline and do not give up doing so even in the less fortunate periods. Still, it is rather difficult to continue being popular only with the help of the past. In the author’s rather subjective opinion such observation is most obvious in terms of Estonian basketball, where the athletic level has decreased over the years. On the other hand, one should not underestimate the intrigue that captures people and hots up emotions in the national basketball. Thirdly, it is also important whether a discipline is telegenic or not. People enjoy watching disciplines that are exciting and provide passionate struggles. This, however, means that all disciplines cannot be equally exciting. Being visible is vital for a discipline as sponsors’ interest depends on it to a large extent. It is no use supporting a discipline which is unsuccessful and boring to watch. Some disciplines have come up with somewhat more radical measures and made the events more TVfriendly. Generally, patriotism also plays an important part in several countries. This involves disciplines important from the local point of view. Somewhere else in the world the specific discipline may not be so popular at all. In Estonia, such disciplines include cross-country skiing, discus, and decathlon. Estonian skiiers, discus-throwers and decathlon competitors have achieved good results in the international level. On the result of that, the abovementioned disciplines are very popular in Estonia but they may not be as popular in some other part of the world. It would be very intriguing to follow the reflection of cross-country skiing events in the next years and compare it to the top period of the discipline. In the author’s opinion there will be some changes in this area. First, three most successful Estonian top-skiiers have finished their careers. Also, during the compilation of this paper, the Estonian sport was shaken by the largest doping-related scandal ever with Andrus Veerpalu, the most popular male skiier in Estonia, as the main character. If a discipline has been through a scandal of such dimension, it can obviously affect the search for sponsors and even the reflection of the discipline on television. The objective of analysing the sports news on ETV lay in finding proof to certain developed practices. The research also served personal interest as the author is a fanatic sports viewer. Last but not least, works on similar topic have not been conducted in the Institute of Journalism and Communication before.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktuaalse Kaamera 2009. aasta formaadimuutus
(Tartu Ülikool, 2013) Ilves, Liina; Unt, Aune, juhendaja; Kurvits, Roosmarii, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalik-õiguslik ringhääling Eestis
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001) Lõhmus, Maarja; Ehand, Epp; Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalik-õigusliku telekanali (Eesti Televisioon) roll avaliku diskussiooni foorumina saate „Vabariigi kodanikud“ näitel
(Tartu Ülikool, 2009) Talvari, Maris; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalik-õigusliku ringhäälingu eesmärgid ja tulevik Eestis: ERRi töötajate, ajakirjanike ja ajakirjanduspoliitika kujundajate arvamused
(Tartu Ülikool, 2016) Põld, Anna; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis
(Tartu Ülikool, 2005) Jõesaar, Andres; Lauristin, Marju, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis
(2005) Jõesaar, Andres; Lauristin, Marju, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cross-media in public service broadcasting: the struggle between producers and audiences
(2018-10-29) Nanì, Alessandro; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tänapäevane meediamaastik, mis hõlmab arvukalt nii traditsioonilisi kui uusi audiovisuaalide tootjaid, ajendab ühest küljest ringhäälinguorganisatsioone uurima televisiooni ja interneti ning teatud juhtudel ka muu meedia vahelise sünergia poolt pakutavaid võimalusi ning teisalt kujutab see endast võimalusterohket väljakutset meediasõnumite tõlgendamiseks auditooriumide poolt. Käesoleva väitekirja eesmärk on vaadelda, kuidas tootjad auditooriume kontseptualiseerivad, uurida erinevusi ja sarnasusi oodatavate meediaüleste tekstide tõlgendamises ideaalse publiku poolt ja selliste meediaproduktsioonide võimalikku ühtlustamist tegeliku auditooriumi poolt. Töö ülesandeks meedia muutuvas olukorras on kujutada suhet Soome ja Eesti avaliku meedia tootjate ning auditooriumide vahel kindlal ajaperioodil – täpsemalt aastatel 2016-2017. I, II, III ja IV uurimuse kombineeritud tulemused annavad üldpildi, mille kokkuvõte on järgnev: • avalikõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid püüavad luua avalikku väärtust, kaldudes ristmeedia poole. Nende eesmärgiks on reageerida killustuva auditooriumi probleemile ja sellest tulenevale väljakutsele säilitada oma roll ühiskonnas; • ristmeedia produktsioonipraktikale ülemineku potentsiaalset mõju ohustavad produtsentide uskumused ja meediavastuoluline vastuvõtt auditooriumide poolt; • produtsendid asetavad status quo säilitamise ristmeedia pakutavate võimaluste ära kasutamisest kõrgemale, sest ristmeedia poolt pakutavat auditooriumide osalust peetakse ohuks kvaliteedile ja vastutusele; • produtsendid kujundavad kujuteldava auditooriumi lähtudes iseendist, oma eelarvamustest ja ettekujutusest; • avalikõiguslik meedia, mille eesmärgiks on avaliku väärtuse loomine, võib kaasavaid ristmeedia võimalusi kasutades sattuda vastuollu eetiliste juhtnööridega; • auditooriumide valmisolekut olla tekstidesse aktiivselt kaasatud ei reguleeri mitte ainult meediumi ja tekstide lubatavused, vaid see, kuidas neid lubatavusi tajutakse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahvusringhäälingu legitiimsed alused muutumises: praegusaeg ja visioonid
(Tartu Ülikool, 2015) Teppan, Sten; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö „Eesti Rahvusringhäälingu legitiimsed alused muutumises: praegusaeg ja visioonid“ eesmärk on kaardistada organisatsiooni suhtes mõjukal positsioonil olevate inimeste vaateid, kuidas ERR vastaks paremini muutunud keskkonna nõudmistele, ja hinnangute analüüsi põhjal pakkuda välja võimalikud lahendused avalik-õigusliku ringhäälingu legitiimsuse tugevdamiseks. Töö otsib vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: millised nägemused eristuvad rahvusringhäälingu rollist ja funktsioonist praegusajas; missuguseid ohte nähakse rahvusringhäälingu legitiimsusele; kuidas hinnatakse vajadust legitiimseid aluseid uuesti põhjendada; millisel positsioonil asub rahvusringhääling antud koostööd tehes; millised probleemid tuuakse välja koostööd takistavate teguritena; missugune on koostöö üle otsustamise protseduur; millistel tasanditel langetatakse valikuid. Mitmed nendest küsimustest kerkisid kevadel 2014 rahvusringhäälingu sporditoimetuse ja spordiringkondade vastasseisus. Ajakirjanduslike valikute konfliktist arenes välja juhtimiskriis, milles meedia alusväärtused (autonoomia, erapooletus jt) põrkusid avalikkuse ootustega ja välise sekkumisega. Konfliktiga seoses arutleti ERRi olemuse ja tuleviku üle teistes meediakanalites – ilmusid artiklid Postimehes, Eesti Päevalehes, Õhtulehes ja Eesti Ekspressis ning arutleti publitsistlikes raadiosaadetes („Olukorrast riigis“ Raadio 2, „Nädala tegija“ ja „Keskpäevatund“ Raadio Kuku, „Rahva teenrid“ Vikerraadio“. Neid kasutati analüüsis. Lisaks viidi märtsis 2015 läbi kuus intervjuud avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes mõjukatel positsioonidel olevate inimestega (Daniel Vaarik, Margus Allikmaa, Agu Uudelepp, Andres Jõesaar, Hanno Tomberg, Heidi Pruuli ja Heiki Sepp). Magistritööst selgus, et avalik-õigusliku ringhäälingu funktsioonidest räägitakse ühest küljest ajastuüleses võtmes (erameediast katmata infovälja tugevdamine ja rahvuskultuuri hoidmine), teisest küljest aga tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutuste valguses (rahvusringhääling kui julgeolekuressurss ja informatsiooni filtreerija paljude kanalitega keskkonnas). Ohtu ERRi legitiimsusele nähti kahes trendis. Intervjueeritute arvates kasvab poliitikute soov kontrollida ERRi toodetud informatsiooni. Politiseerituse kuvand raskendab avalikkuse tunnustusel põhineva legitimatsiooni saavutamist. Teise ohuna toodi välja ERRi väidetav suund konkurentsile ja sellega kaasnevad küsitavused avaliku meediateenuse põhiprintsiipide järgimise osas. Intervjueeritavate arvates näitab ERRi kõrge usaldusväärsus ühiskonnas, et tema legitiimsed alused ei vaja uuestisõnastamist. Rahvusringhäälingu puhul eristus neli rohkem või vähem passiivset koostööpositsiooni: a) ERR kui valikutegija (organisatsiooni valik, keda ja kui palju kajastada); b) ERR kui vastanduja (ei luba välist sekkumist, tuues ettekäändeks sõltumatuse); c) ERR kui reageerija (aktiviseerub ainult kriitika peale); d) ERR kui ootaja (vastutus koostöö õnnestumiseks pannakse partnerile, kes peab eelnevalt tõestama enda legitiimsust). Intervjuude põhjal võib ERRil koostöösuhete arendamise juures välja tuua kaks takistust: kartus avatusega kaasneva sõltumatuse vähenemise või kaotamise ees, ning sisulise ja tehnilise kvaliteedi tagasiminek. Koostöö üle otsustamise protseduuri kirjeldamisel on asjatundjad üksmeelel, et see peaks olema toimetuse- ja programmijuhi kompetents. Hinnangud sellele, kuidas otsustamise protseduur praktikas toimub, lähevad lahku. Erinevad seisukohad valitsevad küsimuses, kas ja mil määral sekkub protseduuri organisatsiooni juhatus. Analüüsides vajadust leida avalikkusest liitlasi teeb autor ettepaneku rakendada Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu legitiimsuse tugevdamiseks kaasavat eelarvet. Intervjueeritavad jäid avalikkuse kaasamise otstarbekuses erinevatele seisukohtadele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti- ja venekeelsete teleuudiste erinevused Eesti Rahvusringhäälingu “Aktuaalse kaamera” näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Roomets, Katre; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EU media policy and survival of public service broadcasting in Estonia 1994–2010
(2011-07-04) Jõesaar, Andres
Käesolev doktoritöö käsitleb Euroopa Liidu (EL) meediapoliitikat ning Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu (AÕR) arengut ja toimetulekut aastatel 1994–2010. Euroopa Liidu tasandil on vaatluse all meediapoliitiline regulatsioon, riikide majanduslik olukord ning avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine ja vaadatavus. Rahvuslikul tasandil analüüsib töö põgusalt Baltimaade avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamist ning vaadatavust. Detailsem analüüs on pühendatud Eesti meediapoliitika arengule. Vaatluse all on Eesti erakanalite ja avalik-õigusliku ringhäälingu toimetuleku majanduslikud aspektid, erakanalite majandushuvide mõju seadusandluse kujunemisele ning rakendatud Ringhäälinguseaduse muudatuste mõju telekanalite kasumlikkuse muutusele. Euroopa tasandi uurimisküsimused on: Kas eksisteerib suhe riikide SKT elaniku kohta ja AÕR vaadatavuse vahel? Kas AÕR rahastamise tasemete alusel kujunevad välja kindlad maade grupid? Kas erineva poliitilise kultuuri ja AÕR ajaloolise traditsiooni taustast sõltumata omavad AÕRid Ida- ja Lääne-Euroopas sarnast vaadatavust? Kas EL ühisturu poliitika mõjul loodetavalt saavutatav riikide elatus-tasemete võrdsustumine toob kaasa ka AÕR positsioonide võrdsustumise? Töös tõstatatud Eesti tasandi uurimusküsimused on: Millist mõju omab EL meediapoliitka Eesti ringhäälingut puudutavate seaduste kujunemisele? Kuidas Ringhäälinguseaduse muudatused on mõjutanud üleriiklike era¬telekanalite majandustulemusi? Hinnates AÕR tänast finantseerimise taset ning vaadatavuse trende, siis milliseks kujuneb AÕR tulevik digitaalajastul?
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haridussaadete tootmine Eesti Rahvusringhäälingu teleprogrammides
(Tartu Ülikool, 2012) Eero, Piret; Unt, Aune, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
This Bachelor’s Thesis is titled “Producing of Educational Programmes in Estonian Public Broadcasting Television” and is focused on analysis of the production of educational programmes at Estonian Public Broadcasting (EPB) from the 1st of September 2008 to 31 of December 2011. The main purpose of this study is to figure out how the role of education has changed on the television and what is its effect to the educational programming. The aim is also to find out what kind of educational programmes are currently broadcasted by EPB and how are they produced. First, the work gives an overview of the changes in the role of education on television in Europe and Estonia as well from the middle of 1980s, introduces the tasks of educational programmes at EPB and describes the work organisation of the editorial board of Education, Science and Environmental programmes. Questions under research and introduction of the methodology used for study are given in the second part of the Thesis. The results of the research are based on empirical materials, such as documents which regulate the content of educational programmes at EPB, action plans and reports composed by the head of the editorial board and on the interviews with the experts. To study the educational programmes that were broadcasted during the period, EPB TVmanagement programme Provys was used. In conclusion it may be said that the role of educational programmes on television has changed a lot since the middle of the 1980s. In comparison with previous years when television broadcasted mainly schooling programmes which were targeted at some specific groups of people, it may be claimed that nowadays educational programmes are meant for general audience to broaden their mind. Specifically the edinfortainment genre is on the rise. One main aspect that hinders successful production of educational programmes is the shortage of financial resources. That seems to be a problem in several European countries. The situation is alleviated for example by assigned European funds. In Estonia, the biggest part of EPB educational programmes are produced with the help of European and other assigned mediafinances and according to experts the situation will not change soon. Experts also say it can harm the independence of the educational department to affect the content of the educational programmes as the choice of topics is also regulated by the financers. The Bachelor’s Thesis ends with discussion and conclusion.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muudatused Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudiste tekstides
(Tartu Ülikool, 2017) Raidla, Kristi; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noorte eelistused ja ootused seoses Eesti avalik-õigusliku ringhäälinguga
(Tartu Ülikool, 2017) Tins, Andrus; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Organisatsiooni funktsioonide ja toimetaja rollide muutumise tajumine rahvusringhäälingus pika staažiga ajakirjanike käsitluses
(Tartu Ülikool, 2013) Teppan, Sten; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida avalik-õigusliku ringhäälingu funktsioone ja ajakirjaniku rolli muutumise tajumist pika staažiga töötajate puhul. Soovisin leida vastused küsimustele, kuidas tunnetavad ajakirjanikud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni, praeguse ühendorganisatsiooni Eesti Rahvusringhääling ühiskondlikke funktsioone ning millisena nähakse ajakirjaniku panuse arengut ajas. Uuritav periood jagunes kolmeks: nõukogude aeg, taasiseseisvumise aeg ja vabariigi aeg. Analüüsiks vajalike andmete kogumiseks kasutasin meetodina semistruktureeritud intervjuud ja dokumendianalüüsi. Töö õnnestumise eelduseks oli adekvaatne valim. Kaasasin protsessi staažikad ringhäälingutöötajad, kelle puhul võis eeldada tahet ja võimet muutusi kolme perioodi jooksul sõnastada. Nende hulka kuulusid mõned endised, aga enamjaolt praeguseni praktiseerivad ajakirjanikud ja toimetajad. Terviku parema tunnetamise huvides avardasin uuringut ajastu erinevuste tuvastamise kõrval veel kahe mõõtmega. Esiteks, televisiooni ja raadio kui McLuhani järgi külma ja kuuma meediumi15 erinev iseloom. Teiseks, valdkondade (poliitika, sport, lastesaated jne) spetsiifika. Nõnda olid valimisse pääsenud 11 ajakirjaniku-toimetaja seas esindatud nii tele- kui raadiotöötajad, kes omakorda jagunesid viie eri valdkonna spetsialistideks. Intervjuude analüüsimise järel võib märkida, et ajakirjanike seas on avalik-õiguslikkusele kolm peamist tõlgendusviisi: müstifitseeriv, normatiivne ja praktilisi ülesandeid rõhutav. Viide müstifitseerivale tõlgendusviisile on näiteks institutsiooni võrdlemine rahvusraamatukoguga kui millegi kõrge ja eetilisega. Normatiivset lähenemist on märgata mõttekäigus, et ERR peab õpetama õigesti elama, süvendama teatud mõttelaadi. Kui tsiteerida Peeter Kaldret, siis kodanikke „õigel rajal hoidma“. Ning kolmandaks praktilised ülesanded nagu informeerimine, eesti keele ja kultuuri kaitsmine ja säilitamine. Kuigi funktsioonide sõnastamisel ei jäädud hätta, võib toonist, mil moel seda tehti, välja lugeda muret või nõutust rahvusringhäälingu ühiskondliku positsiooni ja väärtuste suhtes. Turumajanduslikus situatsioonis 1990. aastate alguses sai analüüsiobjektiks avalik-õigusliku ringhäälingu sisuline enesemääratlus. Intervjueeritavad viitasid nende jaoks uuele nähtusele nagu konkurents, seda nii organisatsioonisiseselt kui –väliselt. Ringhäälingustruktuurides tekkis konkurents toimetuste süsteemi asendamisel produtsentide süsteemiga. Erakanalite saabumine tõi meediaturule uued standardid, mille mõjudest ei jäänud puutumata ka Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni programm. Ajakirjanike arusaam on, et nõukogude ajast pärit ringhäälingu tugev hariduslik roll taandus tasapisi, esile tõusis meelelahutuslik roll. Kui kommertslik erameedia on sundinud ringhäälingut end uuesti määratlema ühiskondlike väärtuste positsioonilt, siis interneti massiline levik sunnib üle vaatama meedia olulisemate kriteeriumite hulka kuuluvat operatiivsust. Üks on kindel – minevikus asendamatust infoallikast on tänaseks kujunenud üks alternatiividest paljude hulgas. Lisaks ajakirjanike tõdemus, et raadio pretendeerib olulise ja operatiivse meediumi staatusele tänapäeval vaid kriisisituatsioonides. Seega – rahvusringhäälingu roll on pisenenud nii infokandjana kui operatiivse allikana, leiavad ajakirjanikud. Rääkides ajakirjaniku ja toimetaja rollist, tajuvad intervjueeritavad, et nõukogude ajal ringhäälingut iseloomustanud elu korraldav roll on poliitilise süsteemi muutudes hääbunud. Toimetaja, kelle funktsioon nõukogude ajal oli autori ja peatoimetaja vahendamine, n-ö padjaks olemine, on struktuurimuudatuse tõttu organisatsiooni sees ametite hierarhiast toonases tähenduses kadunud. Nii nagu võib täheldada kogenud ringhäälingutöötajate mõningast nõutust ERR-i ühiskondlike funktsioonide suhtes, on selgelt märgata murelikkus seoses tendentside ja arengutega organisatsiooni sees. Ilmselt ei saa õhkkonda päris terveks pidada, kui räägitakse ERR-i muutumisest ametnike asutuseks, kus bürokraatia tase on kõrgem kui enne taasiseseisvumist. Tõenäoliselt mõjutab tugeva meeskonnavaimu kaudu defineeritud nõukogude aegse õhustiku jahenemist ka juba mainitud struktuurimuutusest tingitud sisemise konkurentsi võimendumine. Võimalik, et siit tuleks otsida põhjust, miks rahvusringhäälingu puhul räägitakse ühendatud, aga mitte ühtsest organisatsioonist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Poliitiline tasakaalustatus „Valimisstuudio“ 2023. aasta Riigikogu valimiste eelsetes debattides
(Tartu Ülikool, 2024) Kaldmaa, Ehe; Himma, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tasakaalustatuse ja erapooletuse mõistete konstrueerimine ja argumenteerimine Eesti Televisioonile esitatud kaebustes ning nende vastustes
(Tartu Ülikool, 2008) Komp, Lennart; Suni, Raivo, juhendaja; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Toimetamine avalik-õiguslikus televisioonis ETV näitel
(Tartu Ülikool, 2010) Inselberg, Kadri; Tiikmaa, Helle, juhendaja; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Võrkpalli MM 2014 valikmängude ülekandmine Eesti Rahvusringhäälingu telekanalis ETV2
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Ulp, Madli; Karilaid, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurikorraldus