Sirvi Märksõna "blogid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 27

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike blogide meediakriitiline dimensioon
(Tartu Ülikool, 2011) Lang, Juhan; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
In this paper I used qualitative method to find out what kind of opportunities and changes has the blogging of journalists brought on the system that grants the responsibilty of the media, why do journalists write a blog aside their regular job and in what capacity can it increase the transparency and diversity of views. In other words in which way could the blogs of journalists fulfill the functions of the obligation of reporting. To get an idea of a larger picture, interviews were conducted also with several executive editors. In doing so, there were examined how great potential they see in media blogs as accountability instruments and whether they could also bring economic benefits to the publication. The executive editors were also asked to assess the efficacy of different self-regulatory bodies in Estonia. The theoretical chapter gives an overview of the mechanisms of the obligation of reporting on a proffesional level that have been in use throughout time. Quick techonological development that enables people to post limitless information on the Internet has also significantly broadened the choice between media channels. This has increased the need for proffessional and independent media. The media blogs have been viewed as one of the systems of the obligation of reporting in this context. It became clear from the interviews with the blogging journalists that the journalists see in blogs a potential to turn the process of handling information more transparent but at the same time they do not believe that it could really work. The most journalists also do not see blogs as an adequate system of obligation to report because the format of blogs suggests smaller responsibility in what has been published. So the danger on the objectivity of blogs was recognised. The problem of objectivity and imbalance also emerged in the case of the supposed potentiality of blogs to increase the diversity of views in the media. Although the journalists found that blogs can increase the diverity of views in media, they agreed that the blogs have not significantly done it so far. The low quality of information was brought out as one reason. Contrary to the work in a publication the blogging environment enables the author total freedom in content and form. Moreover, it was pointed out that quality norms for texts, the relations inside the editorial and market pressure can restrict autonomy. Significantly looser borders and personal motives were the main reasons why journalists blog aside their regular work. It was also brought out that usually no material compensations come along with blogging but there is also not much time invested in a post. Among immaterial rewards journalists emphasize influence the most. The interviews conducted to the executive editors revealed that, although in some cases media blogs provide relatively high potential to change media more transparent, they haven't significantly done it so far. Most of them also didn’t believe that media blogs could ever take a role to be a watchdog over the watchdog. Because this paper concentrated pimarily on the media blogs it does not give an overall picture of the situation in blogging because most of the blogs that are critical towards media are kept by people who directly do not work in publications. To create a broader picture it should be researched with the help of qualitative method further on what kind of role the blogs of this target group fulfill in the given context.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Blogging as a supplementary tool to enhance writing skills at the upper secondary school level to prepare for the national examination in English
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2020) Hämäläinen, Marina; Raud, Nina, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Blogide kasutamine Eesti organisatsioonide kommunikatsioonis ja turunduses
(Tartu Ülikool, 2019) Vaht, Helena; Taur, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Blogide kasutamine sihtkoha turunduses
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2015) Sillavee, Sander; Müristaja, Heli, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Blogiturunduse roll reisi ostuotsuse kujunemisel reisibüroo Reisiekspert näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2016) Jürise, Kätlin; Koor, Tatjana, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-turunduse kursuse õppematerjal magistrantidele
(Tartu Ülikool, 2010) Tammert, Triin; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti blogijate eneseturundus ning blogimine ettevõtlusena
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2019) Laustam, Laura; Ploom, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ettevõtteblogide kirjutamise viisid, sihtrühmad ja põhjused
(Tartu Ülikool, 2008) Visnapuu, Triin; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti filmi kajastus filmiblogides ja ajakirjanduses
(Tartu Ülikool, 2015) Räim, Helen; Kõuts, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö ülesandeks oli vaadelda filmiblogide funktsiooni kultuuriteemaliste arutelude mitmekesistamisel. Filmiblogide kui alternatiivsete meediaväljaannete kohta puudub Eestis selge ülevaade, mis ei võimalda hinnata seda, kuidas toimub võrgukeskkonnas arutelu ja diskussioon. Selleks, et saada esmane ülevaade Eesti filmiblogide sisu ja vormi kohta, kaardistasin Eesti filmiblogi sfääri ning Eesti ajakirjandust, uurides, millise osa moodustab tervikust Eesti filmi teemaline arutelu. Blogitekstidele lisab olulist võrdlust materjal Eesti kultuuriajakirjanduse uuringust, mis käsitleb filmiteemalisi tekste Eesti ajakirjanduses. Saamaks ülevaadet filmiblogide ja trükiväljaannete Eesti filmi teemaliste kajastuste sisust, oli analüüsi all Eesti film „Kirsitubakas“ blogides ja kultuurilehtedes Müürileht ning Sirp, mis võimaldas vaadelda ühe filmi kajastusi erinevates kanalites. Töös tõin välja Peeter Toropi ja Ilmar Raagi mõtisklused Eesti filmikunsti kohta, mis võimaldavad mõista valdkonna uurimise vajadust ja olulisust. Maarja Hindoalla, Laura Remmeli ja Martin Oja uurimustööde kaudu selgitasin, milliseid varasemaid uurimusi on Eestis tehtud filmikriitika ja blogimaastiku kohta, saades mõtteainest, kuidas traditsiooniline meedia ja võrguühiskonna uued võimalused omavahel suhestuvad. Blogimaastiku ja filmiblogide kohta on kirjutanud Daniel Drezner, Henry Farrell, Marc Verboord, Brian Ekdale, Kang Namkoong, Timoty Fung ja David Perlmutter, kes aitavad mõista blogide sisuloome seaduspärasusi ja võimalusi, tuues võrdluseks ka klassikalisemad käsitlused traditsioonilisest meediast. Jonathan Rosenbaum, Andrew Grant ja Joonas (filmijutt.blogpsot.com) on minu töösse toonud aga vaate filmikriitikasse filmiblogija silme läbi, mis võimaldab mõista blogijate motivatsiooni ja valikuid oma teel. Teooriale toetudes ja uurimustöö eesmärki silma pidades, sai välja töötatud uurimisküsimused, mis jagunesid kaheks, keskendudes Eesti filmiblogide ja Eesti ajakirjanduse kaardistamisele ning blogide sisu analüüsile filmi „Kirsitubakas“ näitel. Uurimustöö täpsemaks eesmärgiks oli kaardistada aktiivsed Eesti filmi teemadel kirjutavad filmiblogid ja trükiväljaanded ning uurida, millistes väljaannetes toimub Eesti filmi teemaline arutelu. Samuti vaatlesin, kui palju leiavad erinevates kanalites kajastust Eesti filmid ning millistes žanrites avaldatakse filmiga seotud tekste filmiblogides ja trükimeedias. Sisuanalüüsi puhul keskendusin Eesti filmi teemalise arutelu intensiivsusele ja avatusele, samuti vaatlesin, mis on filmikriitika fookuses ning millist funktsiooni filmikriitika täidab. Viimaks analüüsisin diskussiooni tekkimise võimalus lugejaga. Nendest küsimustest lähtuvalt kaardistasin 24 aktiivset Eesti filmiblogi, perioodil november 2014- jaanuar 2015. Samal perioodil tõin võrdluseks ka kaheksa ajakirja ning ajalehte, saades ülevaate Eesti filmi kajastustest traditsioonilises meedias. Väljaannetest oli lähema vaatluse all kultuurilehed Sirp, KesKus ja Teater. Muusika. Kino. Samuti Müürileht trükiversioonis ja internetis, lisaks ka päevalehed Postimees ja Eesti Päevaleht ning nädalalahed Eesti Ekspress ja Maaleht. Perioodil november 2014- jaanuar 2015 oli Eestis 24 filmiblogi, millest 11 kajastas ka Eesti filmi teemasid. Kolme kuu jooksul ilmunud 434-st filmiblogi postitustest oli Eesti filmi teemalised ligikaudu 6%. Ajakirjanduses kolme kuu jooksul ilmunud 342-st artiklist käsitles 37% Eesti filmi temaatikat. Eesti filmi kajastamisel on esirinnas Maaleht, Eesti Päevaleht ja Müürileht, kelle artiklitest on üle 40% Eesti filmi teemalised. Kõige vähem kirjutas Eesti filmist Eesti Ekspress. Filmi „Kirsitubakas“ teemadel kirjutati viies filmiblogis. Sirbis ilmus kuus artiklit ning Müürilehes vastavalt viis. Sisuanalüüsi tarbeks valisin välja neli filmiblogide postitust, kaks Sirbi artiklit ning ühe Müürilehe artikli, mis kvalifitseerusid arvamuse-arvustuse alla „Kirsitubaka“ teemadel. Vaatlesin tekste järgnevates kategooriates: filmi autor; näitlejatöö; võrdlus varasemate teoste ja teiste autoritega; tehniline- ja kunstiline teostus; kultuuriline- ja ühiskondlik ulatus; isiklik hoiak; diskussiooni tekkimine. Töö tulemustes selgub, et žanriline mitmekesisus on blogides väiksem, kui trükiväljaannetes, samas ühe žanri raames on filmiblogides jällegi rohkem liikumisruumi ning fookus ja teemakäsitlus sõltub suuresti autori isiklikust eelistusest ning blogimise motivatsioonist. Filmiblogides analüüsitakse tehnilist ja kunstilist teostust ning ühiskondliku ulatust, vähem tähelepanu saavad autor, näitlejad ja võrdlus varasemate või teiste sarnaste teostega. Trükimeedias pööratakse seevastu autorile ja näitlejatele rohkem tähelepanu ning leidub rohkem viiteid autorile ja teistele teostele. Suurim vahe blogide ja trükiväljaannete puhul peitub isikliku hoiaku kajastamises. Kui trükiväljaanded rõhuvad rohkem objektiivsusele ja neutraalsele kajastusele, siis blogid on julgelt subjektiivsed ja seetõttu mõnevõrra tugevama hoiakuga, mis soodustab ka diskussiooni tekkimist. Ka diskussiooni puhul võib välja tuua erinevuse filmiblogide ja trükimeedia vahel. Kui blogides on võimalik autoriga kommentaariumi kaudu dialoogi astuda, siis trükimeedias kanali iseloomu tõttu seda teha ei saa. Samas diskussioonis peitub oluline märk, kas film kõnetab inimesi ja suudab filmi autori poolt välja toodud ühiskondliku ainest pakkuda. Uurimustöö kinnitas, et blogid pakuvad mõnevõrra erinevat teemakäsitlust, kuid samas näeme neis ka ajakirjanduslike tekstide jooni. Omaette küsimus on muidugi ka selles, kui paljud filmiblogid siis lõpuks inimesi kõnetavad ning milline on blogide tegelik roll ja olulisus lugejate ning filmitegijate jaoks. Filmikriitikud ja –teadlased teadvustavad filmiblogide rolli alternatiivse infokanalina, kuid ometi laiemat kajastust saavad vaid üksikud. Töö viimases osas arutlen, kuidas varasemad teooriad ühtivad minu uuringus väljatoodud tulemustega, pidades silmas kultuurikeskkonda ja meediamaastikku. Ühtlasi teen ettepanekuid, kuidas antud valdkonda edasi uurida, et saada Eesti filmiblogide maastikust veelgi põhjalikum sisuline ja vormiline ülevaade ning mõista, mis teeb alternatiivsed infokanalid edukaks või vähem edukaks trükimeedia suhtes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti moe-ja ilublogijate praktikad ja eetilised dilemmad brändikoostööde kajastamisel
(Tartu Ülikool, 2017) Õunpuu, Piia; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada, missugused on Eesti populaarsete moe- ja ilublogijate praktikad brände ja tooteid tutvustavate koostööpostituste tegemisel oma blogides. Teine eesmärk oli tuua välja tähtsaimad brändikoostöid puudutavad eetilised seisukohad ilu- ja moeblogide valdkonnas. Töö praktiliseima osana pakkusin nii blogijatega kui ka Tarbijakaitseameti esindajatega tehtud intervjuude ning analüüsitud kirjanduse põhjal välja soovitused võimaliku brändikoostöid reguleeriva juhendi loomiseks. Töö valimisse kuulus kümme blogijat, keda võib pidada oma valdkonnas populaarseteks ning kes on kõik oma blogis kajastanud brändidega koostöös loodud postitusi. Andmekogumismeetodina kasutasin semistruktureeritud intervjuud, samuti viisin intervjuudes blogijatega läbi projektiivülesande. Olulise osa tööst moodustab ka Tarbijakaitseameti esindajatega läbi viidud ekspertintervjuu ning selle kõrvutamine blogijatega tehtud intervjuudega. Sain uurimistöö käigus kinnitust sellele, mida siseringi uurija vaatepunktist olin juba tajunud – brändide ja ettevõtete huvi blogijate kui reklaamikanali vastu on oluliselt suurenenud ning jälgib suuresti välismaist eeskuju kasutada sotsiaalmeedia mõjuisikuid kui personaalseid brändi esindajad, kelle kaudu edastada reklaamtekste ja teha tootepaigutust. Seejuures võib välismaist eeskuju näiteks tuua ka koostöös sündinud blogipostituste märgistamisel. Selgus, et Eesti populaarsemad moe- ja ilublogijad on kursis välismaiste reeglitega, kuid rakendavad sealseid nõudeid ja praktikaid oma blogides valikuliselt. Kogu valimis oli vaid kaks blogijat, kes kasutavad järjepidevalt ühest süsteemi koostööpostituste välja toomiseks, teised blogijad eelistavad koostöid välja tuua vihjamisi blogitekstide sees. Kuigi ka sellised märgistused teenivad lugeja teavitamise eesmärki, mõistsin, et suuresti lükatakse reklaamtekstidest aru saamise vastutus lugejatele ning usutakse ja loodetakse, et pikaaegsed lugejad mõistavad blogijate enda jaoks niivõrd selgeid märke nagu brändide rasvases kirjas ja linkidega välja toomine. Kuigi Eestis ei ole brändikoostööd veel sellisel rahalisel tasemel, et korrektselt märgistamata ja peidetult tehtud koostöödest jääks riigile saamata suur maksutulu, siis tõid nii blogijad kui ka Tarbijakaitseameti esindajad välja, et tõenäoliselt liigub valdkond tulevikus ka suuremate rahaliste koostööde poole. Rahaline seotus blogija ja brändi vahel aga tähendab igatahes reklaamsisu, mis peaks vastavalt Eestis praegugi kehtivatele regulatsioonidele olema korrektselt märgistatud. Blogipostituste, nagu ka iga teise reklaamivormi märgistamise eesmärk on anda tarbijale võimalus otsustada, kas ta tahab reklaamsisu tarbida või mitte. Samuti tõid Tarbijakaitseameti esindajad suure murekohana välja alkoholireklaami liikumise sotsiaalmeediasse, kus sellega võib sellisel peidetud kujul kokku puutuda väga noor lugejaskond. Lahendusena postituste märgistamisel kehtivale segadusele nähakse kas ühtse blogijaid ühendava mittetulundusühingu vormis liidu loomist või mõjuisikuid ja brände vahendavate agentuuride loomist. Mõlemal juhul on Tarbijakaitse esindajad äraootaval seisukohal, kuid tõdesid, et vajadusel oleks ka neil võimalik rakendada soovituslikku juhendit. Muude eetiliste seisukohtadena, mida blogijad koostööpostitusi kirjutades jälgivad, võib välja tuua aususe, vastutuse ja autoriõiguste kaitse. Võttes arvesse, et igasugune sotsiaalmeedia mõjuisikute kasutamine reklaaminduses on tõusuteel, ning seda suuresti nende personaalse hoiaku ja isikliku suhte pärast jälgijatega, on oluline selle valdkonna uurimist jätkata. Kuivõrd käesolevas töös uurisin vaid ilu- ja moeblogijaid, siis ei saa täie kindlusega brändikoostöid puudutavaid seisukohti laiendada ka teistele valdkondadele või teistele meediumitele, kuid usun, et tugeva aluse ühtsema reklaamituru loomiseks sotsiaalmeedia mõjuisikute kasutamisel annavad välja pakutud soovitused siiski.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti torupilli tutvustava videoblogi "100 torupilli" pedagoogilised aspektid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Sillamaa, Sandra; Roose, Celia, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Loomingulise magistrieksami kirjalik osa keskendub eesti torupilli tutvustava videoblogi “100 Torupilli” pedagoogilistele küsimustele, mis kaasnevad täiskasvanute pilliõppega harrastusõppes. Kasutusel on kolm pilliõppe meetodit: individuaalne lähenemine, kuulmise järgi õppimine ja kiirõppe meetod. Uurimistöö eesmärgiks on tuua esile projekti käigus kasutatava kiirõppe meetodi lihtsad ja keerulised etapid ning leida efektiivsed meetodid kiires õpetusprotsessis, mida saab rakendada nii eesti torupilli mängutehniliste võtete kui ka lugude õpetamisel. Projekti pedagoogiline eesmärk on õpetada osalejatele selgeks eesti torupillimängu esmased mänguvõtted ja lihtne lugu. Uurimistöös kasutatakse tegevusuuringut, mis kuulub kvalitatiivsetete uuringutüüpide alla. Analüüsi aluseks on küsimustik, video salvestised ja päevik.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isiklikud blogid Eestis
(Tartu Ülikool, 2008) Tammert, Triin; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koostöö blogijatega kommunikatsioonibüroode klientide eesmärkide täitmisel
(Tartu Ülikool, 2017) Tiirats, Meeri; Taur, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Mohit Maurya (2011) sõnul on blogide näol tegemist kanaliga, mis ei ole lihtsalt mööduvaks „moehulluseks“, vaid nähtuseks, mis on tulnud, et jääda ning mõjutada ettevõtjaid enda tarbijaskonnaga tihedamalt ja pidevalt suhtlema (Maurya, 2011:77). Selle mõtte näol oli tegemist teooriaosa ühe meeldivaima tõdemusega, leides sellega kinnitust minu uurimistöö ajendiks olnud küsimustele. Minu uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli uurida blogijate rolli erinevate ettevõtete turunduskommunikatsiooni plaanides. Sealjuures soovisin teada saada nii blogijate kaasamise põhjuseid, eesmärke kui ka konkreetsete firmade kogemusi. Lisaeesmärgiks oli uurida, kuidas areneb koostöö blogijatega tulevikus ning millised on Eesti kommunikatsioonibüroode soovitused nii blogijatele kui teistele kommunikatsioonibüroodele tulemuslikuks koostööks. Käesoleva bakalaureusetöö meetodiks oli kvalitatiivne sisuanalüüs, mille käigus viisin läbi kümme semistruktureeritud informandi intervjuud kommunikatsioonibüroode esindajatega ning ühe semistruktureeritud intervjuu Tarbijakaitseameti esindajatega. Intervjueeritavad kümme kommunikatsioonibürood valisin välja nende blogijatega koostöö tegemise kogemuste põhjal. Kõigi intervjuude puhul lähtusin mõningal määral eelnevalt koostatud intervjuukavast, kohandades seda vastavalt vajadusele intervjuude läbiviimise jooksul. Intervjuude analüüsimisel kasutasin induktiivselt deduktiivset kodeerimist, mille käigus koostasin esialgsed koodid vastavalt intervjuude transkriptsioonidele ning hiljem vastavalt uurimisküsimustele, saamaks neile täiendavaid vastuseid. Kõigi intervjuude puhul kasutasin horisontaalset ehk juhtumiülest analüüsi. Läbiviidud intervjuudes selgunud tulemused kattusid suuremas osas teooriaosas väljatoodud seisukohtadega. Peamiste põhjustena blogijate kaasamiseks toodi välja sotsiaalmeedia populariseerumine, traditsiooniliste meediakanalite osakaalu vähenemine ning kogemustel põhineva turunduse laienemine, tänu millele on blogid heaks vahendiks ettevõtete ja tarbijate vahelise dialoogi loomiseks ning sellest tulenevalt ettevõtte kõlapinna suurendamiseks ja tuntuse kasvatamiseks. Sealjuures nähti blogijate eelistena teiste kommunikatsioonikanalite ees eelkõige nende vahetut ja siirast suhtlust enda lugejatega. Analüüsist ilmnes, et olenemata blogi kasulikest omadustest, on blogide kaasamine turunduskommunikatsiooni plaanidesse, nii Eesti ettevõtete puhul kui ka väljatoodud teoorias olevate seisukohtade järgi, küllaltki vähe levinud, mis võib intervjueeritavate sõnul tuleneda ettevõtete ebakindlusest ja hirmust võimalike negatiivsete kajastuste ees ja mõningal juhul ka teadmatusest blogide kui turunduskommunikatsioonikanalite võimaluste osas. Samas tõdeti, et viimastel aastatel on blogijatega koostööde arv olnud kasvavas trendis, mille põhjusteks on nii ettevõtete üha suurenev huvi blogide kaasamise vastu kui ka järjest julgemaks muutunud blogijad, kes näitavad järjest enam üles enda initsiatiivi erinevate ettevõtetega koostöö tegemiseks. Sellest tulenevalt toodi koostöö toimiseks olulise aspektina välja ka kolme osapoole vaheline kommunikatsioon, mis intervjuude põhjal on eelkõige sõbralik, vaba ja vahetu. Blogidega koostöö on mõningate eranditega üldjuhul suusõnaline ning reglementeerimata, millest tulenevalt on neil vaba voli otsustada nii blogipostituste sisu kui ka nende ilmumise üle. Sellisel viisil püütakse tagada võimalikult objektiivsete ning põhjalike kajastuste ilmumine. Üldiselt selgus, et intervjuudes osalenud kommunikatsioonibüroode töös on blogijatel oluline roll, olles selleks sobivate klientide puhul, igapäevaseks vahendiks nende eesmärkide elluviimisel. Sellest tulenevalt võib nii läbiviidud intervjuude kui ka teoreetiliste seisukohtade põhjal järeldada, et ühiskonnas, kus sotsiaalmeediakanalite ning kogemustele tugineva turundusviisi osatähtsus on järjest suurenemas, on blogi oluliseks turunduskommunikatsioonikanaliks ettevõtete ja tarbijate vahelise vahetu dialoogi loomisel ning sellest tulenevalt ettevõtete eesmärkide täitmisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laste kujutamine Eesti blogides
(Tartu Ülikool, 2009) Schank Tamkivi, Ede; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Perekonnana avalikult internetis: (video)blogijate sisuloomepraktikad ja laste kaasamisega seonduvate eetiliste dilemmade mõtestamine
(Tartu Ülikool, 2019) Lukk, Liisa Johanna; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Poliitiku integriteedi kujunemisest võrguajastul (blogivate riigikogulaste näitel)
(Tartu Ülikool, 2014) Remmel, Laura; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Poliitilised blogid poliitilise kommunikatsiooni vahendina
(Tartu Ülikool, 2009) Rand, Silvia; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalse kohaloleku taju seos õpetajakoolituse praktikal ja kutseaastal kollektiivses blogis aktiivsuse, sõnumite sisu ja blogi kasutamise rahulolu hinnangutega
(Tartu Ülikool, 2014) Kalavus, Merilin; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalse surve avaldumise tajumine Eesti tervise- ja fitnessblogides
(Tartu Ülikool, 2017) Mertsina, Johanna Maria; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teatrikriitika trükiajakirjanduses ja blogides
(Tartu Ülikool, 2014) Rekkor, Tuudur-Jaan; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö esimene eesmärk on kvalitatiivse tekstianalüüsi teel tuvastada erinevused kultuurileht Sirbi, päevalehtede Postimees ja Eesti Päevaleht ning erinevate teatriblogide teatrikriitilistes kirjutistes. Teine eesmärk on uurida läbi intervjuude, kuidas teatripraktikud tänase kriitikaga suhestuvad. Tekstianalüüsiga proovin selgitada, kuidas ühes võis teises kanalis teatrikriitikat esitatakse ning mida eri lavastuste juures oluliseks peetakse. Intervjuude tulemuste laiem eesmärk on selgitada millised ootused on teatripraktikutel teatrikriitika ja kriitikute suhtes. Töös on kokku analüüsitud 42 teatrikriitilist artiklit eri kanalitest, mis ilmusid Sirbis, päevalehtedes ja blogides 2013 aastal kolme kuu jooksul (17.sept-17.dets). Intervjuud on tehtud 9 teatrivälja agendiga. Neist kolm on lavastajad, kolm näitlejad ning kolm teatrikriitikud. Uurimuse tulemustest selgub, et Sirp keskendub etenduste valikul peamiselt Tallinnale, päevalehed samuti Tallinnale, aga ka suurematele teatritele üldiselt. Blogide kriitika hõlmab kvantitatiivselt Eesti teatripilti laiemalt. Kõige autoriterohkem kanal on Sirp, sealsed autorid peavad etendustest kirjutamisel oluliseks seda, kuivõrd lavastus suhestub publikuga ja kui palju teda kõnetab. Päevalehed on Sirbist autorkonnalt väiksemad, sealsed autorid peavad oluliseks uudsust ja innovatiivsust, samuti võimsat narratiivi. Blogide autorkonna määramisel tekitab raskusi see, et ligi pooled on anonüümsed. Blogides hinnatakse etendusi subjektiivsel meeldis-ei meeldinud skaalal. Teatritegijad ise tarbivad reeglina traditsioonilist meediat, eelkõige Sirpi ja päevalehti. Blogisid järjepidevalt ei loeta. Samuti on teatritegijatele määravaks see, kellest või millest on kriitikas juttu. Tähelepanu saavad tekstid, kus konkreetne praktik saab enda kohta lugeda. Kriitika tarbimine paistab teatritegijate seas olevat otseses seoses vanusega: nooremad loevad rohkem, vanemad vähem. Kriitikud ise näevad Eesti teatrikriitikast rääkides probleemi liigset alluvust ajakirjanduslikele trendidele: see tähendab löövaid pealkirju, lihtsat ja kergesti seeditavat sisu, orienteeritust kasumile. Probleemi võtab hästi kokku vene kirjaniku F.M Dostojevski öeldu: “Peamine häda tuleb sellest, et kirjanduselt nõutakse ajakirjanduslikkust. Kirjandusel kui vägeval jõul on omad seadused.” Nii näib see Bourdieu väljakontseptsioonis olevat ka teatrikriitikaga. Töö võimaldaks edasi uurida sama teemat näiteks publiku poolelt, milliseid kanaleid tarbivad teatrikülastajad ja kui palju see mõjutab nende repertuaarivalikut. Lisaks võiks valimisse võtta alternatiivsetest kanalitest mitte ainult blogid, vaid ka alternatiivsemad väljaanded nagu näiteks Müürileht.